← Eesti

2-13-55872/57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2015,

) § 138 lg 2). Juhul kui nad seda kohustust rikuvad ja kahjustavad sellega teist isikut, siis saab neile ette heita õigusvastase teo toimepanemist (nt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 järgi).

§ 150

lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd hagejal nõudeperioodi 2009 - 27.10.2013 osas kehtivate volitustega esindusorgan puudus, sai hageja läbi oma 28.10.2013 üldkoosolekul valitud juhatuse alles 28.10.2013 teada talle kostja poolt tekitatud kahjust ja kostja majandamiskulude võlgnevusest. Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg kostja suhtes mitte varem kui 28.10.2013. Kohus ei nõustu, et kahjunõude aegumistähtaeg hakkas kulgema iga konkreetse tehingu tegemise päevast ehk päevast, millal hageja pidi tehingust teada saama. Hagejal puudus kuni 28.10.2013 esindusorgan, kelle kaudu oleks hageja kostjapoolsest kahju tekitavast käitumisest teada saanud. 14. Lisaks kohaldub kostja suhtes

§ 150

lg 2, mille järgi on kahju tekitamisega rikastunud isik ka pärast aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete alusel.

  1. Kostja isiklikeks kulutusteks ei saa pidada järgmisi hageja nimel tehtud kulutusi: 29.05.2009 Locknet OÜ arve (tabalukud) summas 19,59 eurot; 02.12.2011 Tianmga OÜ arve (toonerite täitmine) summas 25 eurot; 03.02.2011 Õigusnõustaja OÜ arve (õigusabi) summas 35 eurot; Esmecon OÜ arve 03.08.2011 (raamatupidamisteenused) summas 200 eurot; Esmecon OÜ 07.09.2011 arve (raamatupidamisteenused) summas 200 eurot; Esmecon OÜ 06.12.2011 arve (raamatupidamisteenused) summas 40 eurot; Meniveks Grupp OÜ arve (veemõõtja taatlemine) 08.03.2011 sumas 268 eurot; Meniveks Grupp OÜ arve 19.10.2011 (väljakutse) summas 48 eurot; OÜ Rodelin Õigusbüroo 21.09.2011 arve (õigusteenused) summas 67 eurot; Global Building Group 18.02.2012 arve (katuse puhastus) summas 100 eurot; ACE Puhastus OÜ arve 25.05.2012 (akende pesu) summas 195 eurot; OÜ Meniveks 03.12.2012 arve (veemõõtja taatlemine) summas 23 eurot; OÜ Leopard 29.02.2012 arve (tempel) summas 28.20 eurot; IG 28.12.2012 arve summas 55 eurot ja 10.05.2012 arve summas 55 eurot; Bauhaus Eesti AS 06.01.2013 arve 10 eurot; Espak AS 06.01.2013 arve 5,80 eurot; Rimi Eesti Food AS 27.01.2013 arve summas 5,19 eurot; K-Rauta AS 21.04.2013 arve summas 15,28 eurot; Bauhaus Eesti AS 20.05.2013 arve 16,59 eurot; Bauhof Group AS arve 20.05.2013 summas 25,80 eurot – kokku summas 1437,45 eurot. Lisaks luges kohus hageja huvides tehtud kulutuseks 31.12.2010 IK poolt 131,02 euro saamist
  2. aasta majandusaasta aruande koostamise eest ning Esmecon OÜ-le raamatupidamisteenuse osutamise eest 29.10.2011 200 euro ja 14.02.2013 600 euro tasumist. Kokku on kostja tõendanud kulutuste tegemist hageja huvides 2368,47 euro ulatuses (1437,45 + 131,02 +200 + 600). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hageja nõue kostja poolt hageja rahaliste vahendite isiklikuks otstarbeks 4 kasutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 3604,25 eurot.
  3. Kuivõrd kostja ei olnud aastatel 2009 - 2013 hageja juhatuse liige ja samuti loobus ta menetluse käigus tuginemast tõendina väidetavale 30.11.2004 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati tasu maksmine esimehele, ning muid vastavaid otsuseid kostjale tasu määramise kohta ei ole esitatud, siis järelikult puudus kostjal õiguslik alus endale juhatuse liikme töötasu maksmiseks. Seega tuleb kõiki kostja pangakontole enam ülekantud summasid (kuni 31.12.2010 summas 35 853 krooni ehk 2291,42 eurot ja 01.01.2011 - 28.10.2013 summas 5300 eurot, s.o kokku 8136,42 eurot) käsitleda alusetute maksetena ja järelikult hagejale õigusvastaselt kahju tekitamisena. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal õiguslik alus ka isikliku auto ja telefoni kompensatsiooni iseendale maksmiseks ning SD-le töötasu maksmiseks. Põhjendamatuks tuleb lugeda ka kulutused, mis olid makstud SD-le makstud töötasu eest Maksu- ja Tolliametile - deklareeritud maksud kogusummas 16 586 krooni ehk 1060,04 eurot, maksude tasumisega hilinemise intress 16,77 eurot ja erijuhtude tulumaks 2,12 eurot, s.o kokku 1078,93 eurot.
  4. Hageja kassaraamatutest nähtub ajavahemikul 2010-2013 ka erinevate teenuste tellimine äriühingutelt Sarmecom OÜ, Stenrei OÜ, JBSF Legal OÜ, Neviot OÜ, Viatex Ehitus OÜ, S&F Legal Service OÜ, Open Solutions OÜ, Cimisson OÜ, Mabalacat OÜ, Westerford OÜ ja JXG Legal Consulting OÜ, millised kõik on juhatuse näol seotud KS nimelise isikuga. Ilma vastava täitedokumentatsioonita (lepingud, tööde üleandmis-vastuvõtuaktid jne) ei saa nimetatud äriühingute nimelt esitatud arveid lugeda piisavateks tõenditeks nimetatud tehingute toimumise ja vastavate kulutuste põhjendatuse kohta ning ilmselt on need koostatud fiktiivselt eesmärgiga varjata kassa puudujääki. Ühegi nimetatud äriühingu poolt hagejale esitatud arve puhul ei ole võimalik tuvastada teostatud tööde ühikut, hinda, arve koostanud isiku nime ega ametikohta. Samuti ei vasta enamuse äriühingute puhul hagejale osutatud teenused nende registrikaardile kantud tegevusaladele. Lisaks ei ole ükski nimetatud ettevõtetest väidetava teenuse osutamise aja osas esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid. Ka kassaraamatus märgitud selgitused ja arved ei vasta nendele lisatud arvetele ja selgitustele. Järeldust, et tegemist on fiktiivsete kuludokumentidega, toetavad ka kostja poolt esitatud hageja 2010 ja
  5. majandusaasta aruanded. Majandusaasta aruannetes sisalduvates tulemiaruannetes näidatud kulud on oluliselt väiksemad kassaaruannetest nähtuvatest sularahalistest väljamaksetest. Kostja poolt esitatud kuludokumendid (kassast erinevate tööde eest tehtud väljamaksete osas) on ebausaldusväärsed ja kohus nendega asja lahendamisel ei arvesta (TsMS § 238 lg 5).
  6. Hageja nõue kostja vastu seonduvalt kassa puudujäägiga 24 732,66 eurot ja Maksu- ja Tolliametile tehtud väljamaksetega 1078,93 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  7. Hageja majanduskulud perioodil veebruar 2009 kuni detsember 2013 on tõendatud järgnevate dokumentidega: Eesti Energia AS arved perioodil 2009 veebruar – 2013 detsember summas 786,03 eurot; AS Eesti Gaas arveid kajastav tabel perioodil 2009 veebruar – 2013 detsember; AS Tallinna Küte arved perioodil 2011 oktoober – 2013 detsember; 27.01.2014 saldoteatis summas 29 372,73 eurot; AS Tallinna Vesi arved perioodil 01.01.2009 - 31.12.2011 ja 2012 jaanuar – 2013 detsember kogusummas 12 340,23 eurot; Ragn-Sells AS arved perioodil 2012 - 2013 summas 1874,86 eurot; hageja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenuleping nr 07-222788-JI, hageja 25.11.2007 üldkoosoleku otsus laenu võtmise kohta ning hageja arveldusarvelt ajavahemikus 2009 jaanuar - 2013 oktoober tasutud laenumaksed summas 32 604,05 5 eurot; hageja poolt on ajavahemikul 2010 aprill - 2013 oktoober AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalile ja Fort Kindlustusmaakler OÜ-le tasutud kindlustusmaksed summas 3367,25 eurot.
  8. Võttes arvesse Väike-Ameerika 7 korterite üldpinda (1023,3 m2) ning kostjale kuuluva korteriomandi nr XX pindala (63,2 m2), kuulub kostja poolt AS Eesti Energia arvetest tasumisele 786,03/1023,3*63,2 = 48,55 eurot ja AS Tallinna Küte arvetest tasumisele 29 372,73/1023,3*63,2 = 1814,09 eurot. AS Tallinna Vesi arvete kohaselt perioodil 2012 jaanuar - 2013 detsember on kostja tarbinud 178 m3 vett, mille eest kuulub kostja poolt tasumisele 489,14 eurot koos käibemaksuga. Kostja on kokku tarbinud 2115 m³ maagaasi (AS Eesti Gaas), mille eest kuulub tasumisele 1035,88 eurot koos käibemaksuga. Ragn-Sells AS arvetest tulenevalt kuulub kostja poolt tasumisele 1874,86/1023,3*63,2 = 115,79 eurot, AS Swedbank laenumaksetest kuulub tasumisele 32604,05/1023,3*63,2 = 2013,66 eurot; AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalile ja Fort Kindlustusmaakler OÜ-le tasutud kindlustusmaksetest kuulub tasumisele 3367,25/1023,3*63,2 = 207,96 eurot.
  9. Kostjapoolsed vastuväited, et hageja haldus-, hooldus-, heakorra- ja garaaži tariifid ei olnud määratud, on paljasõnalised. Kostja poolt hageja liikmetele perioodil 2009 jaanuar - 2013 oktoober esitatud arvetelt nähtuvatelt ja hageja üldkoosoleku poolt 27.01.2014 otsusega tagasiulatuvalt 2009-2013 kinnitatud tariifide alusel (haldus, hooldus, heakord ja garaaž) kuulub kostja poolt tasumisele 3166,38 eurot. Seega oli kostja kohustatud tasuma hagejale majandamiskulude eest perioodil 10.01.2009 –2013 oktoober 8891,45 eurot (48,55 + 1814,09 + 115,79 + 2013,66 + 207,96 + 489,14 + 1035,88 + 3166,38). Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 09.10.2013 - 14.10.2013 tasunud hagejale kokku 3694,54 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et kommunaalvõlgnevuse tasumisena saaks arvestada kostja poolt hageja pangaarvele 19.02.2013 tehtud makset 500 eurot selgitusega „võlg“, kuna see summa on hageja poolt arvesse võetud kassa puudujäägi arvestuses kassa vähenemisena (kostja kohustuste vähenemisena hageja ees). Samuti ei saa arvestada kostja poolt tehtud väidetavat 31.12.2011 sularahamakset summas 1516,40 eurot, kuna tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. Kohus leidis, et kostja on tasunud kommunaalmakseid 3694,54 euro ulatuses, mistõttu moodustab kommunaalmaksete võlgnevus 5196,91 eurot (8891,45 – 3694,54). Tõendamata on hageja nõue, mille järgi on kostja teinud arvete koostamisel enda kasuks valearvestusi 226,91 euro ulatuses. Maakohus jättis arvestamata kostja poolt esitatud täiendavate tõenditega (9 kd tl 106128), kuna need ei ole asjakohased.
  10. Kostja tasarvestusavaldus LH-le makstud töötasu osas on osaliselt arvessevõetav. 02.12.2014 kohtuistungil ei vaidlustanud hageja, et LH on töötanud nõudeperioodil hageja koristajana. LH seletas 05.03.2015 kohtuistungil, et kostja tasus talle
  11. aasta töötasu sularahas 130-140 eurot kuus, varem oli see summa väiksem. Praegune töötasu on 80 eurot kuus. Kohus leidis, et 2009-2012 perioodi eest on võimalik arvestada LD töötasuna 4800 eurot (100 x 48) ja
  12. aasta eest 1180 eurot (8 x 130 + 140), seega kokku 5980 eurot. See summa tuleb hageja nõudega tasaarvestada.
  13. Kohus leidis, et kostja nõue 621,54 euro osas ei ole tasaarvestatav (VÕS § 200 lg 4), kuna kostja ei olnud nõudeperioodil hageja juhatuse liige. Isegi kui kostjat võiks juhatuse liikmeks pidada, peaks nõude adressaadiks sellisel juhul olema oma kohustused täitmata jätnud juhatuse liikmed, mitte hageja, kuna teise isiku eest tema ülesannete täitmine soodustab seda isikut ning mitte kolmandat isikut.
  14. Kohus luges kostja nõude 5980 eurot tasaarvestatuks hageja kommunaalkulude nõudega 5196,91 eurot, mille tulemuna on hageja kommunaalkulude nõue lõppenud. Ülejäänud summa osas (783,09 eurot) vähendas kohus hageja nõudeid kostja vastu 6 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 28 632,75 eurot (3604,25 + 24732,66 + 1078,93 – 783,09).
  15. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda jäävad hageja menetluskulud 75/100 osas (28632,75 / 37904,70) ja kostja enda menetluskulud. Apellatsioonkaebus
  16. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 2 osas ning vähendada kostjalt väljamõistetavat summat 11 142, 17 euroni. Samuti palub kostja maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 4 osas ning jätta hageja maakohtus kantud menetluskulud 29,4 % ulatuses kostja kanda ja kostja maakohtus kantud menetluskulud 70,6 % ulatuses hageja kanda. Kostja palub jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
  17. Nõude aegumise puhul kuulub kohaldamisele

§ 146

lg 1, § 147 lg 1 ja 2 ja § 154, mitte

§ 150lg 1.

Kommunaal- ja hoolduskulude ning kostja poolt hageja nimel tehtud tehingute puhul algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja/või kohustuse rikkumisest. Arvestades tunnistajate MS ja MM ütlusi, milles nad kinnitasid nõudeperioodi ajal hageja juhatuse liikmeks olemist ning seda, et nad on kostja tegevusest teadlikud, on maakohtu aegumise algusaega puudutav seisukoht vastuolus ka

§ 150lg-ga 1.

  1. Kostja vaidlustab nõude rahuldamise kommunaal- ja hoolduskulude osas, mis on varasemad kui 01.01.
  2. Nende kulude osas on maakohtu poolt ebaõigesti väljamõistetud nõuete kogusumma, 1158 eurot, mis kujuneb järgmiselt: - Eesti Energia AS (elekter). 01.01.2009 - 31.12.2009 arvete (III kd, lk 13-25) kogusumma on 91,18 eurot - maakohtu poolt kostjalt rohkem väljamõistetud summa suurus on 5,63 eurot (91,18 eurot/1023,3 m²*63,2 m²); - AS Eesti Gaas, (gaas). 01.01.2009 - 31.12.2009 arvete (III kd, lk 134) kogusumma on 90,90 eurot - maakohtu poolt kostjalt rohkem väljamõistetud summa suurus on 5,61 eurot (90,9 eurot/1023,3 m²*63,2 m²); - AS Tallinna Vesi (vesi- ja kanalisatsioon). 01.01.2009 - 31.12.2009 arvete (VI kd, lk 70-90) kogusumma on 5517,62 eurot - maakohtu poolt kostjalt rohkem väljamõistetud summa suurus on 340,77 eurot (5517,62 eurot/1023,3 m²*63,2 m²); - Swedbank AS (laen). 01.01.2009 - 31.12.2009 kulude (V kd, lk 173-174) suurus on 6910,56 eurot - maakohtu poolt kostjalt rohkem väljamõistetud summa suurus on 426,8 eurot (6910,56 eurot/1023,3 m²*63,2 m²); - Hageja tegevuskulud (haldus, hooldus, heakord). Võttes aluseks hageja poolt esitatud andmed halduse, hoolduse ja heakorratariifide kohta (II kd, lk 40) ja kostjale kuuluva korteriomandi suurust (63,2 m²), siis on hageja halduse, hoolduse ja heakorra
  3. aasta tariifide alusel esitatud ning maakohtu poolt ebaõigesti väljamõistetud nõude suuruseks 379,19 eurot ((0,49 eur*8 kuud*63,2 m²)+(0,52 eur*4 kuud*63,2 m²)).
  4. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et ta on aegunud tehingute tulemusena rikastunud ning seetõttu kohustub ta

§ 150lg 2 alusel vastavad kulud hagejale hüvitama.

Aegunud ja maakohtu poolt ebaõigesti väljamõistetud tehingute kogusumma on 10 505,70 eurot ning see on kujunenud järgmiselt: - kostja poolt deebetkaardiga ajavahemikul 22.01.2009-27.11.2010 kolmandatele isikutele tasutud arved summas 1806,42 eurot (II kd, lk 90-91); - SD-le ajavahemikul jaanuar kuni august 2009 väljamakstud töötasu summas 2240,3 eurot (vt otsusepunkt 36); - SD-le ajavahemikul jaanuar kuni august 2009 eest väljamakstud töötasult arvestatud maksukulu (II kd, lk 15-26) summas 1078,93 eurot; 7 OÜ Stenrei 20.01.2010 arve nr 14 (VII kd, II osa, lk 8), puude utiliseerimine hoovis, summas 862,81 eurot; - OÜ JBSF Legal 03.02.2010 arve nr 4 (VII kd, II osa, lk 11), õigusabiteenus, summas 102,26 eurot; - OÜ Stenrei 16.04.2010 ja 17.08.2010 arve nr 17 ja 18 (VII kd, II osa, lk 15 ja 31), vana katlamaja utiliseerimine ja väljavedu, kogusummas 1725,61 eurot; - Neviot OÜ 20.06.2010 arve nr 58 (VII kd, II osa, lk 21), hoovi puhastus ja haljastustööd, summas 76,69 eurot; - Neviot OÜ 15.07.2010 arve nr 72 (VII kd, II osa, lk 25), haljastustööd, summas 76,69 eurot; - Neviot OÜ 10.08.2010 arve nr 86 (VII kd, II osa, lk 29), haljastustööd, summas 76,69 eurot; - OÜ Viatex Ehitus 23.08.2010 arve nr 28 (VII kd, II osa, lk 33), trepikodade remont, summas 115,96 eurot; - S&F Legal Service OÜ 03.09.2010 arve nr 766 (VII kd, II osa, lk 37), juriidiline konsultatsioon, summas 26,84 eurot; - S&F Legal Service OÜ 03.09.2010 arve nr 764 (VII kd, II osa, lk 39), juriidiline konsultatsioon, summas 61,35 eurot; - OÜ Stenrei 24.10.2010 arve nr 24 (VII kd, II osa, lk 43), prahikonteineri rent, summas 140,60 eurot; - OÜ Stenrei 21.10.2010 arve nr 21 (VII kd, II osa, lk 45), pööningu koristus ja prahi äravedu, summas 862,8 eurot; - Neviot OÜ 17.12.2010 arve nr 130 (VII kd, II osa, lk 50), kanalisatsioonitorude remont ja väljavahetamine, summas 1251,75 eurot.

  1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kostja poolt 01.12.2014 menetlusdokumendis esitatud väitega, mille kohaselt ei ole hageja arvestanud kostja poolt deebetkaardimaksetega hageja arvelduskontole tagastanud summadega. Samuti on kostja tagastanud osa rahast isiklikult arvelduskontolt tehtud maksetega. Selliste maksete kogusumma on 3407,01 eurot, ning see summa on kujunenud järgmiste tehingute alusel: 30.10.2009, 600,77 eurot (IX kd, lk 69); 31.05.2010, 63,91 eurot (IX kd, lk 71) ; 31.05.2010, 12,78 eurot (IX kd, lk 71) ; 31.08.2010, 127,82 (IX kd, lk 72) 13.06.2011, 100 eurot (IX kd, lk 97); 14.07.2011, 70 eurot (kd IX kd, lk 98); 31.08.2011, 50 eurot (IX kd lk 99); 07.02.2011, 10 eurot (IX kd, lk 74) ; 13.05.2011, 20 eurot (IX kd, lk 77) ; 13.05.2011, 30 eurot (IX kd, lk 77) ; 29.04.2011, 450 eurot (IX kd, lk 77); 19.04.2012, 100 eurot (IX kd, lk 78) 29.10.2012, 300 eurot (IX kd, lk 79); 31.10.2012, 50 eurot (IX kd, lk 79); 09.11.2012, 100 eurot (IX kd, lk 79); 20.11.2012, 245 eurot (IX kd, lk 79); 31.12.2010, 191,73 eurot (IX kd, lk 81); 24.09.2012, 450 eurot (IX kd, lk 82); 14.11.2012, 40 eurot (IX kd, lk 82) ja 24.11.2012, 200 eurot (IX kd, lk 82); 02.01.2013, 135 eurot (IX kd, lk 83); 10.09.2013, 60 eurot (IX kd, lk 83).
  2. Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes jättis kohus arvestamata kostja poolt 19.02.2013 tehtud kommunaal- ja hoolduskulude võla katteks tehtud 500 euro suuruse pangaülekandega.
  3. Maakohus on ebaõigesti mõistnud kostjalt välja garaažikulu 1298,33 eurot (1,21 eur*58 kuud*18,5 m²). Korteriühistu ei ole garaaži-, mille kasutamise eest ta kostjalt tasu nõuab, omanikuks. Hageja on väljunud garaaži kasutamise tasu nõudes korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1 sätestatud pädevuse piiridest. Tegu on tühiste nõuetega, mille täitmisest on korteriomanikul õigus keelduda.
  4. Maakohus on jätnud ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse tasaarvestada hageja nõue 621,54 euro ulatuses kostja hüvitisnõudega selle eest, et kostja korraldas - 8 nõudeperioodil hageja majandustegevust. Maakohtu seisukoht, et kostja tegevus soodustas hageja juhatuse liikmeid, mitte aga hagejat, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Arvestades, et maakohus andis hagejale õiguse nõuda kostjalt haldustasu, mille sihtotstarbeks on hageja majandustegevuse korraldamisega seotud kulutuste katmine, ilma vastavaid kulusid tõendamata, rikastub kostja tegevuse tulemusena just hageja. Kostja soovib ringkonnakohtu tähelepanu juhtida ka hüvitise mõõdukusele, mis nõudeperioodi pikkust arvestades on vähem, kui 11 eurot iga nõudeperioodi kuu eest.
  5. Maakohus on ebaõigesti jaganud menetluskulud. Kostja palub maakohtus kantud menetluskulud jagada proportsionaalselt hagi rahuldamisega. Vastustaja seisukoht
  6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
  7. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel muuta väljamõistetud hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
  8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, so osas, milles hagi rahuldati rohkem kui 11 142, 17 euro ulatuses ja menetluskulu jaotuse osas.
  9. Hageja esitas kostja vastu kaks erineval alusel rahalist nõuet. Esiteks nõuab hageja kostjalt kui hageja juhatuse liikmelt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist 31 786,31 eurot. Teiseks nõuab hageja kostjalt kui korteriomanikult kommunaal- ja majandamiskulude võla tasumist 5196,91 eurot.
  10. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus kahju hüvitamise nõuet. Hageja tugineb oma nõudes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-le 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ja ka VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 7 ja
  11. Hageja tugineb asjaoludele, et kostja perioodil 24.03.2005 - 28.10.2013 kasutades ära, et ta juhatuse liikmena korraldas hageja raamatupidamist ning tema valduses oli hageja pangakaart, tasus hageja pangakontol olevast rahast oma isiklikke kulutusi kogusummas 5974,72 eurot; tegi oma pangakontole rahalisi ülekandeid ning võttis hageja pangakontolt välja sularaha, millega tekitas kassa puudujäägi 24 732,66 eurot ning tasus Maksuametile oma pojale alusetult makstud töötasult riiklikke makse ja viivist kokku 1078,93 eurot.
  12. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude kahju õigusvastase tekitamisena VÕS §-de 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et puudub alus lugeda kostjat juhatuse liikmeks nõudeperioodi 2009-2013 osas. Hageja ei ole tõendanud, et kostja volitusi hageja juhatuse liikmena oleks pärast 3-aastase ametiaja möödumist pikendatud. Sellistele tõenditele ei ole hageja viidanud ka apellatsioonimenetluses.
  13. Maakohus rahuldas täielikult hageja nõude seonduvalt kassa puudujäägiga 24 732,66 eurot ja Maksuametile tehtud väljamaksetega 1078,93 eurot ning osaliselt kostja poolt hageja rahaliste vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamisega 3604,25 eurot.
  14. Maakohus tuvastas, et kostja tasus LH-le, kes töötas nõudeperioodil hageja koristajana, töötasu sularahas kokku 5980 eurot ja tegi selles osas tasaarvestuse hageja kommunaal- ja majandamiskulude nõudega. Ringkonnakohtu arvates puudub selliseks tasaarvestuseks vajadus. Selle summa võrra väheneb kassa puudujääk, kuna seda summat ei kasutanud kostja mitte enda, vaid hageja huvides, makstes sularahas hageja 9 töötajale palka, mida hageja ka aktsepteerib. Seega tuleb seonduvalt kassa puudujäägiga kostjalt hageja kasuks välja mõista 18 752,66 eurot ( 24 732,66-5980). Ülejäänud osas on maakohus arvestanud kõigi kostja poolt deebetkaardimaksetega hageja arvelduskontole tagastanud summadega ja kostja isiklikult arvelduskontolt tehtud maksetega. Maakohus mõistis kostjalt välja üksnes selle summa, mis kõigi tasaarvestuste tulemusena jäi puudu ja mille kulutamist ühistu huvides hageja ei suutnud tõendada. Maakohus ei jätnud ebaõigesti rahuldamata kostja taotlust tasaarvestada hageja nõue 621,54 euro ulatuses kostja hüvitisnõudega selle eest, et kostja korraldas nõudeperioodil hageja majandustegevust. Kuna hageja ei olnud kostja juhatuse liige, saaks tema tasu nõue tugineda käsundita asjaajamise sätetele. VÕS § 1023 lg 2 annab tasu nõudmise õiguse käsundita asjaajamise eest üksnes majandus-ja kutsetegevuses tegutsevale asjaajajale. Antud juhul kostja ei tegutsenud majandus-ja kutsetegevuses ega ole sellele ka tuginenud.
  15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue ei ole

§ 150lg 1 alusel aegunud.

Deliktilise kahju hüvitamise nõuete puhul on ette nähtud n-ö topelt aegumistähtaeg, esmalt võlausaldaja teadmisega seonduv lühem tähtaeg ja teisalt teo tegemisest arvestatav maksimaalne (objektiivne) tähtaeg.

§ 150

lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd hagejal puudus nõudeperioodil 2009 - 27.10.2013 kehtivate volitustega esindusorgan, sai hageja läbi oma 28.10.2013 üldkoosolekul valitud juhatuse alles 28.10.2013 teada talle kostja poolt tekitatud kahjust. Seega algas hageja nõude aegumistähtaeg kostja suhtes mitte varem kui 28.10.

  1. MS ja MM ei olnud nõudeperioodi ajal sarnaselt kostjaga hageja juhatuse liikmed, ka nende volitusi ei olnud üldkoosoleku poolt pikendatud. Seega ei saanud hageja seadusliku esindaja puudumise tõttu varem teada saada tekitatud kahjust.
  2. Kuna antud juhul koosneb valdavas osas kahju sellest, mille osas saab väita, et kostja on hageja arvel rikastunud (kasutanud hageja raha isiklikeks kulutusteks), siis ka juhul kui

§ 150

lg 1 järgne lepinguvälise kahju hüvitamise nõue oleks aegunud, siis kohalduks osale nõudele

§ 150

lg 2, mille kohaselt, kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustaud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. See säte annab lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kõrvale täiendava nõude, millel on autonoomne aegumistähtaeg, lg 3 järgi kümneaastane tähtaeg alates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, st võrdne kahju hüvitamise nõude maksimaalse tähtajaga. 45. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kommunaal- ja majandamiskulude võla nõuet. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seda nõuet saab käsitleda õigusvastase kahju tekitamisena, kuna kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustus, mille kohaselt kõik hageja liikmeks olevad korteriomanikud peavad hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et oma korteriomandit omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks nad teisi korteriomanikke (

§ 138lg 2).

46. Korterühistu ja korteriomanike vahel on lepinguline suhe ning makse tasumata jättes rikub kostja eelkõige lepingut. Võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse rikkumise korral ei teki deliktiõiguslikku vastutust, vaid rikkuja vastutus järgneb võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumist reguleeriva VÕS § 100 jj alusel. Lepingust tuleneva nõude aegumist reguleerivad antud juhul

§ 146

lg 1, 147 lg 1 ja 154, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis algab nõude 10 sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega erinevalt deliktilise kahju hüvitamise nõudest, kus aegumistähtaeg seondub võlausaldaja teadmisega kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust, on lepingulise nõude puhul sätestatud ühtne objektiivne aegumistähtaeg alates nõude sissenõutavaks muutumisest.

  1. Eeltoodu alusel tugineb kostja õigustatult aegumisele nende kommunaal- ja hoolduskulude osas, mis muutusid sissenõutavaks varem kui 01.01.2010 kogusummas 1158 eurot. Maakohus tuvastas, et kostja oli kohustatud tasuma hagejale majandamiskulude eest perioodil 10.01.2009 –2013 oktoober 8891,45 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja ajavahemikul 09.10.2013 14.10.2013 tasunud hagejale kokku 3694,54 eurot, mistõttu moodustab kommunaalmaksete võlgnevus 5196,91 eurot (8891,45 – 3694,54). Kuna kostjal on õigus aegumise vastuväitele tuginedes keelduda osaliselt võla tasumisest, tuleb väljamõistmisele kuuluvat summat vähendada 1158 euro võrra. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kommunaal- ja hoolduskulude võlg 4038,91 eurot.
  2. Maakohus arvestas kostja poolt 19.02.2013 tehtud 500 euro suuruse pangaülekandega selgitusega „võlg“ kassa puudujäägi arvestuses kassa vähenemisena (kostja kohustuste vähenemisena hageja ees). Kostja ei ole ülekandes näidanud, et tasub just kommunaalja majandamiskulude võlga.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole see isik, kellel oleks õigus nõuda kostjalt garaažikulu, kuna garaaž ei kuulu mitte hagejale, vaid korteriomanikele mõttelistes osades. Korteriühistu üheks eesmärgiks ongi korteriomanikele kuuluvate mõtteliste osade haldamine, sealhulgas nende kasutusse andmine ja tasu sissenõudmine. Vaidlust pole selles, et kostja garaaži kasutab ja on iseendale garaaži kasutamise tasu osas ka arveid esitanud.
  4. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 27 474,75 eurot ( 3604,25+18752,66+1078,93+4038,91).
  5. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuid jaotas võrdeliselt üksnes hageja menetluskulud. Kostja menetluskulude tema enda kanda jätmist pole maakohus millegagi põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
  6. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega jaotab ringkonnakohus nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna hagi rahuldatakse 74 % ulatuses, jääb kõigist menetluskuludest 74 % kostja kanda ja 26 % hageja kanda.
  7. Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le
  8. Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.