← Eesti

3-15-568/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtuasja number 3-15-568 Otsuse kuupäev 13.oktoober 2015, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi ******** kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korralduste nr 17 ja nr 18 tühistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 28.04.2015, kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja- ******** Vastustaja -Narva-Jõesuu Linn (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu), esindaja Marina Sorgus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 12.11.

  1. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, POOLTE SEISUKOHAD
  2. Linnavalituse korraldusega nr 118, 22.05.2012 määrati kaebaja Narva-Jõesuu linna Virumaa Rannakalurite ühing MTÜ-s (edaspidi: VRKÜ) esindama ning korraldusega nr 36, 05.02.2013, määrati kaebaja esindama Kirderanniku Koostöökogu MTÜ-s ( edaspidi: KIKO) Narva-Jõesuu linna.
  3. Kaebaja ******** esitas halduskohtule kaebuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korralduste nr 17 ja 18 tühistamiseks, milles loeb linnavalitsuse korraldused haldusaktideks (tl 2 jj).
  4. Halduskaebuses kaebaja märgib, et ta sai 09.02.2015 kutse linnavalituse istungile, mis pidi toimuma 11.02.2015 kell 9.
  5. Linnavalituse liikmetest oli kohal ainult linnapea ja kaebaja. Linnavalituse istung jäi ära, kuna linnapea ei suutnud tagada linnavalituse liikmete kohalolekut. Linnapea pakkus mitut aega uue linnavalituse istungi läbiviimiseks, kuid konkreetselt, millal toimub järgmine istung, ei öeldud. Kaebaja sai 13.02.2015 linnasekretärilt kirja, kus oli toodud otsused, mis puudutasid otseselt kaebajat KIKOst tagasikutsumine (vt linnavalituse korraldus nr 18 12.02.2015 ja linnavalituse korraldus nr 17 12.02.2015 VRKÜ st linna esindamast tagasi kutsumise kohta). Kaebaja märgib, et ta soovis linnavalituse istungil anda suulisi selgitusi, millega ta on tegelenud KIKO´s ( Kirderanniku Koostöökogu MTÜ ) ja VRKÜ´s ( Virumaa Rannakalurite ühing MTÜ ) linna esindajana. Kaebaja leiab, et kui oli otsustatud välja kuulutada uus linnavalituse istung, siis linnasekretär ei teatanud, millal toimub uus istung. Sellega rikuti kaebaja, kui linnavalituse liikme õigust osaleda linnavalitsuse istungil. Kuna päevakorras oli kaks punkti, mis puudutasid konkreetselt kaebajat, siis puudus võimalus esitada vastuväiteid enne hääletust. Kuna VRKÜ s on kaebaja juhatuse esimees ja see on valitud kolmeks aastaks, juhatuse esimehe volitused lõppevad märts 2016, siis MTÜ seadus ei näe ette võimalust juhatuse liikme tagasikutsumist või umbusalduse avaldamist. Samas olles KIKO s juhatuse liige, kelle volitusi pikendati 12.02.2015 toimunud üldkoosolekul kuni oktoober 2015, siis ka sealt ei ole võimalik juhatuse liiget tagasi kutsuda. Samas MTÜ seadusele tuginedes valitakse juhatus ainult füüsilistest isikutest. Vaidlustatud haldusaktides nr 17 ja 18 puudub põhjendus, miks kutsutakse tagasi aselinnapea ********. Seega on haldusaktid põhjendamata ja nende andmisel pole järgitud HMS §
  6. Linnavalituse liikmena puudus kaebajal võimalus osaleda linnavalituse istungil, kuna linnavalituse istungile kutset ei edastatud. Istungite toimumise ajad on teatatud eranditult e-postiga ja samuti on teated istungi toimumise ajast väljas linna e-kodulehel. Linna kodulehel oli toimumise aeg märgitud 11.02.
  7. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja menetluskulu summas 185.28 € väljamõistmist vastustajalt kaebaja kasuks.
  8. Vastustaja Narva-Jõesuu linn palub jätta kaebuse rahuldamata (tl 17 jj ). Vastustaja märgib, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korraldused nr 17 ja 18 on kontrollitavad tsiviilõiguslike põhimõtete alusel, seega ei pea nad sisaldama otsuse vastuvõtmise põhjendusi. MTÜst Virumaa Rannakalurite Ühing (registrikood 80245951) ja MTÜst Kirderanniku Koostöökogu (registrikood 80245951) kaebaja (linna esindaja) tagasi kutsumisel ei teostanud linn avalik-õiguslikku suhet ning vaidlustatud otsusele ei laiene haldusmenetluse seaduses haldusaktide kohta sätestatu. Vastustaja pole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud, kuna kaebajal oli võimalus esitada 12.02.2015 istungiks kirjalikus vormis oma arvamust ja vastuväiteid, juhuks kui ta ei saanud sellel istungil osaleda. Vaidlust pole selles, et e-postiga oli 09.02.2015 saadetud linnavalitsuse liikmetele korralduste eelnõud. Kaebaja ei esitanud kirjalikult oma vastuväiteid eelnõudele. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. K. K on kohtule esitanud kaebuse Narva-Jõesuu linnapea Iraida Tšubenko 12.02.2015 korralduste nr 17 ja 18 tühistamiseks. Nimetatud korralduste alusel kutsus linn MTÜst Virumaa Rannakalurite Ühing (registrikood 80245951) ja MTÜst Kirderanniku Koostöökogu (registrikood 80245951) kaebaja ******** (linna esindajana) tagasi.
  10. Kaebaja loeb kaebuses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korraldused nr 17 ja 18 haldusaktideks. Halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt (HKMS § 6 lg 1). Vastustaja on leidnud, et Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korraldused nr 17 ja 18 on kontrollitavad tsiviilõiguslike põhimõtete alusel ning need ei pea sisaldama otsuse vastuvõtmise põhjendusi; vaidlustatud korraldusi ei saa käsitleda haldusaktidena ja neile ei laiene haldusmenetluse seaduses sätestatu.
  11. Nimetatud korraldusi ei saa käsitleda haldusaktidena, kuna need ei tekita, lõpeta ega muuda haldusväliste subjektide õigusi ja kohustusi. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korraldused nr 17 ja 18 ei saa rikkuda ******** õigusi. Vaidlustatud korraldused, millega linn kutsus MTÜst Virumaa Rannakalurite Ühing (registrikood 80245951) ja MTÜst Kirderanniku Koostöökogu (registrikood 80245951) kaebaja (linna esindaja) tagasi, on halduse siseaktid. Lõppastmes pole küsimus selles, kas tegemist on halduse siseakti või menetlustoiminguga, asja lahendamisel määrav. Nii menetlustoimingu kui ka halduse 2 siseakti vaidlustamine on võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Antud juhul ei saa kaebaja olla otsuse vastu võtmisel menetluses osaleja. MTÜst Virumaa Rannakalurite Ühing (registrikood 80245951) ja MTÜst Kirderanniku Koostöökogu (registrikood 80245951) kaebaja (linna esindaja) tagasi kutsumisel ei teostanud linn avalik-õiguslikku suhet ning vaidlustatud korraldustele ei laiene haldusmenetluse seaduses haldusaktide kohta sätestatu. Haldusmenetlus ei ole mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega.
  12. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 03.02.2015 määrusega nr 1 on kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse reglement. Reglemendi § 7 lg 5 kohaselt valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea. Linnavalitsuse 11.02.2015 istungi materjalid olid eelnevalt (09.02.2015) linnavalitsuse liikmetele edastatud linnasekretäri poolt e-posti teel. Linnavalitsuse liikmetel oli võimalus enne istungit esitada oma seisukohti ja arvamusi.
  13. Kaebaja oma seisukohti ega arvamusi vastustajale ei esitanud. Toimiku materjalide järgi Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 11.02.2015 istung jäi ära kvoorumi puudumise tõttu. Linnapea Iraida Tšubenko kooskõlastas telefoni teel istungilt puuduvate linnavalitsuse liikmetega uue istungi aja, sobiv aeg istungi läbiviimiseks oli 12.02.2015 kell 09.
  14. Pärast uue istungi aja kooskõlastamist teatas linnapea oma ametiruumis, linnavolikogu esimehe Raivo Murd juuresolekul kaebaja ********le istungi toimumise uue aja, mille peale kaebaja teatas, et ta ei saa osaleda istungil, kuna sel päeval ta on kutsutud sugulase sünnipäevale. Seega informatsioon, et kaebaja (linnavalitsuse liige) ei teadnud istungi toimumise kohta ei vasta tõele. 12.02.2015 linnavalitsuse istung toimus 11.02.2015 päevakorra projekti alusel ning enne vaieldavate otsuste vastu võtmist linnapea selgitas valitsuse liikmetele, mis põhjusel kaebaja (linna esindaja) kutsutakse MTÜst tagasi.
  15. Asja materjalide järgi kaebaja (aselinnapea) oli 09.12.2014 esitanud linnapeale avalduse avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 43 alusel perioodil alates 01.01.2015 kuni 20.02.2017 lapsehoolduspuhkusele jäämise kohta. Linnapea 18.12.2014 käskkirjaga nr 21.1-2/96 on kaebaja (aselinnapea) avaldus rahuldatud ning tema teenistussuhe ehk avaliku võimu teostamise õigus on ATS § 83 p 2 alusel peatunud kuni 20.02.
  16. Ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. Seega tähendab avaliku võimu teostamise peatumine seda, et ametnik ei tohi sel ajal allkirjastada dokumente, esindada ametiasutust jms, kuna tal puudub avaliku võimu teostamise õigus teatud kindlal perioodil (nt puhkus). Sellest lähtuvalt linnavalitsus otsustas kutsuda tagasi kaebaja (linna esindaja) MTÜst ning määrata uued esindajad.
  17. 13.02.2015 linnasekretär korraldas vaieldavate korralduste edastamise MTÜle Virumaa Rannakalurite Ühing (korraldus nr 17), MTÜle Kirderanniku Koostöökogu (korraldus nr 18) ja kaebajale (korraldus nr 17 ja 18). Kohus nõustub vastustajaga, et arusaamatuks jääb, kuidas rikuti kaebaja, kui linnavalitsuse liikme õigusi osaleda istungil. Asjakohatu on kaebaja väide, et tagasikutsumist MTÜ-dest võiks lugeda võrdseks umbusalduse avaldamisega. Vaidlustatud korraldustes kaebaja (linna esindaja) tagasi kutsumist MTÜdest, vastustaja umbusalduse avaldamisega ei motiveerinud.
  18. Vaidlust ei ole selles, et umbusaldust on kaebajale, kui linnavalitsuse liikmele, avaldatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.02.2015 otsusega nr
  19. Kirjeldatu alusel ei riku vaidlustatud Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 12.02.2015 korraldused nr 17 ja 18 kaebaja õigusi, korraldused on kooskõlas linna tegevust reguleeriva seadusandlusega. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast 3 lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.