3-14-264/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

1. oktoober 2015, Tartu 3-14-264 Haldusasi Raino Oti kaebus Viru Vangla hüvitamiseks summas 3,84 eurot Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a otsus Raino Oti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Raino Ott Vastustaja Viru Vangla tekitatud kahju RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. mai
7. a otsus ja jätta Raino Oti kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
8. november 2015). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Raino Ott esitas
10. jaanuaril 2014 Viru Vanglale taotluse hüvitada talle
11. jaanuaril 2014 läbiotsimise käigus rikutud pulkdeodorandi Gilette maksumus. Viru Vangla jättis
12. märtsi
13. a otsusega nr 6-16/21-2 R. Oti taotluse rahuldamata.
14. R. Ott esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus hüvitada Viru Vangla tekitatud kahju summas 3,84 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 2.
15. Kaebaja kambris toimus
16. jaanuaril 2013 läbiotsimine, mille läbiviimiseks kaebaja kambrist eemaldati. Kambrisse tagasi jõudes märkas kaebaja, et terve kambri põrand ja kapis olevad riided on valge ollusega määritud. Selgus, et läbiotsimise käigus lõhuti ära kaebajale kuulunud pulkdeodorant Gilette. 2.
17. Kaebaja ei ole talle kuulunud deodoranti ise ära lõhkunud, kuna see on talle vajalik. Vangla on otsust tehes arvestanud ainult valvurite, kes karistuse kartuses oma tegu ei tunnista, ütlustega. 2.
18. Deodorant ei olnud tervenisti ära kasutatud, sellega oleks saanud läbi ajada veel paar kuud. Kuna vangla ei saa talle asemele anda täpselt sama palju kulunud deodoranti, tuleb hüvitada uue deodorandi maksumus.
19. Tartu Halduskohtu
20. mai
21. a otsusega R. Oti kaebus rahuldati ning Viru Vanglalt mõisteti kaebajale välja 3,84 eurot. Ühtlasi mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse riigilõiv 15 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt: 3.
22. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda riigivastutuse seaduse § 7 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1, lisaks tuleb arvesse võtta ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-d 1 ja
23. Kaebaja nõuab talle läbiotsimise käigus lõhutud pulkdeodorandi hüvitamist. Vastustaja hinnangul oli pulkdeodorant katki juba enne
24. jaanuaril 2014 toimunud läbiotsimist. Seega on praegusel hetkel vaidlus sellest, kas pulkdeodorant lõhuti läbiotsimise käigus või oli ta katki juba enne seda. 3.
25. Läbiotsimise teostanud valvuri seletuse kohaselt avas ta pulkdeodorandi ning valas selle katkised higipulga tükid enda käele, veendumaks, et higipulga sees midagi keelatud ei ole. Pärast pani ta tükid pulga sisse tagasi ning sulges karbi. Halduskohus leidis, et ei ole usutav, et pärast deodorandi avamist ja selle sisu välja valamist, mida ei saa lugeda deodorandi otstarbeliseks kasutamiseks, võis kaebajale kuulunud deodorant sellise tegevuse käigus puruneda. Halduskohus mainis, et pulkdeodorandi purunemist läbiotsimise käigus ei saa lugeda läbiotsimisega kaasnevaks paratamatuseks. Samuti ei ole alust arvata, et deodorant oli praktiliselt otsa saamiseni kulunud. 3.
26. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse, mõistis ta Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja 3,84 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja oli
27. märtsi
28. a määruse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 2 sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Seetõttu tuleb Viru Vanglalt riigituludesse välja mõista tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
29. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus jäetaks rahuldamata ja hüvitis välja mõistmata. Alternatiivselt on Viru Vangla esitanud taotluse välja mõistetud hüvitise vähendamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.
30. Hüvitise väljamõistmine kaebajale ei ole õiguspärane. Halduskohtu otsuse põhjendused on vastuolulised. Otsuses on tuvastatud, et pulkdeodorant oli katki juba enne selle avamist. Arusaamatu on väide, et läbiotsimise käigus ei kasutatud pulkdeodoranti otstarbekohaselt. 4.
31. Alternatiivselt on Viru Vangla seisukohal, et välja mõistetud hüvitis on põhjendamatult suur. Vaidlust ei ole selle üle, et pulkdeodoranti oli kasutatud. Seega ei saanud tema väärtus enam 3,84 eurot olla. Deodorandi näol on tegemist äratarvitatava asjaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 esimese alternatiivi tähenduses – tegu on vallasasjaga, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 4, VÕS § 127 lg-st 1 ja § 132 lg-st 3 tuleb äratarvitatava asja kahjustamise korral arvestada asja, käesoleval juhul deodorandi, kulumisega. Välistatud peaks olema väidetava kannatanu rikastumine kahju hüvitamise läbi. Halduskohus ei ole asja lahendades asja tegelikku väärtust kindlaks teinud, kuigi vastustaja viitas sellele juba esimeses astmes. Viru Vangla on seisukohal, et pulkdeodorandi jääk pudeneb tükkideks siis, kui ta on otsatarvitamiseni kulunud ehk tema väärtus on nullilähedane.
32. R. Ott ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
34. Kaebaja on nõudnud läbiotsimise käigus lõhutud pulkdeodorandi hüvitamist. Seega on antud haldusasjas vaidluse raskuskese tuvastamaks, millise ajahetke seisuga pulkdeodorant ära lõhuti – kas see oli lõhutud juba enne läbiotsimist või toimus see läbiotsimise käigus.
35. Kaebaja väidab, et deodorant oli enne läbiotsimist terve ning seda oleks eesmärgipäraselt saanud veel mitu kuud kasutada. Teisalt nähtub läbiotsimise teostanud valvurite seletustest, et pulkdeodorant oli katki juba enne seda, kui hakati selle sisuga tutvuma (vt valvurite seletust tl 21). Valvurid on märkinud, et pulkdeodoranti avades loksus seal sees midagi ning kui see oli avatud, valas valvur oma käele deodorandis olnud tükid. Ringkonnakohtu hinnangul saab pulkdeodorant enne avamist loksuda ainult juhul, kui pakendis olev pulk on juba enne avamist katki, st paljudeks tükkideks. Seega ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu väideta, nagu oleks deodorandi sisu katki läinud selle väljavalamise tõttu deodorandi karbist. Kuna asjas sisuliselt puuduvad tõendid selle kohta, millises seisus oli kaebajale kuuluv pulkdeodorant enne läbiotsimise toimumist
36. jaanuaril 2014, ei saa kohus tõsikindlalt väita, millisel ajahetkel pulkdeodorandi lõhkumine toimus. Ei ole välistatud, et see võis aset leida, kui otsiti läbi kambris olevaid muid esemeid, samas on seegi väide oletuslik ning sellele tuginedes ei saa väita, et kambri läbiotsimise ja pulkdeodorandi lõhkumise vahel on põhjuslik seos, kuna selle võisid katkestada muud kohtule mitte teada olevad asjaolud, mis võisid esineda ka enne läbiotsimist. Seega on ringkonnakohtule antud asjas esitatud tõendite pinnalt usutavam, et pulkdeodorandi katkiminek ei ole põhjuslikus seoses kambris toimunud läbiotsimisega. Asjaolu, et kaebaja andis pulkdeodorandi katkiminekust vanglaametnikele kiiresti teada, ei tähenda seda, et pulkdeodorandi lõhkumine tõesti ka läbiotsimise käigus aset leidis.
37. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu
38. mai
39. a otsus tühistada. Kaebuse esitamisel oli kaebaja 15-eurose riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene