Obsah (7)

§ 213§ 131§ 41§ 210§ 238§ 233§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi 12.10.2015, T

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.K. esitas 03.06.2011 Võru maavanemale avalduse automaatse rõhuregulatsiooniga positiivrõhu seadme (CPAP-seadme) 100-protsendilise soodustusega saamiseks koos ninamaski ja niisutiga.
2. Võru Maavalitsus teatas 28.06.
3. a vastuskirjaga (kd I, tl 4) P.K. , et tema taotlust ei saa rahuldada, kuna CPAP-seade ei kuulu läbi maavalitsuste soodustusega finantseeritavate tehniliste abivahendite hulka, mis on sätestatud sotsiaalministri 14.12.
4. a määruse nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord“ lisades 1 ja
6. P.K. esitas 18.11.2011 Võru Maavalitsusele avalduse (tl 147-147p) CPAP-seadme hankimise otsustamiseks Võru Maavalitsuse ekspertkomisjonis.
7. Võru tehniliste abivahendite kohaliku ekspertkomisjoni 28.11.
8. a koosolekul otsustati P.K. teatada, et CPAP-seade võetakse
9. aastal Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu ning kompenseeritakse 90 protsendi ulatuses (tl 150). Võru Maavalitsus saatis 14.12.2011 P.K. vastuskirja, milles korrati ekspertkomisjoni otsuse põhjendusi.
10. P.K. esitas 21.12.2012 Võru maavanemale uue avalduse, milles soovis saada CPAP-seadet 100-protsendilise soodustusega.
11. Võru Maavalitsus teatas 28.12.
12. a vastuskirjaga (tl 7), et Võru Maavalitsuse pädevusse ei kuulu CPAP-seadme omaosaluseta saamise tagamine. Maavalitsus selgitas, et soovitud seade on alates 01.01.2012 lülitatud meditsiiniseadmete loetellu, mis on kehtestatud sotsiaalministri 15.12.
13. a määrusega nr 60 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadmete eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“. Võru Maavalitsus juhindub aga sotsiaalministri 14.12.
14. a määrusest, mille lisades 1 ja 2 CPAP-seadet ei ole.
15. P.K. esitas 06.02.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) CPAP-seadme komplekti saamise tagamiseks. Kaebaja väitis, et Võru Maavalitsuse 28.12.
16. a kiri oli õigusvastane ja kuulus kehtetuks tunnistamisele menetlusnormide rikkumise tõttu. Keelduva otsuse teinud ametnik polnud pädev, kuna küsimus on antud kohaliku ekspertkomisjoni pädevusse. Õigusvastane ja kehtetuks tunnistamisele kuuluv oli ka Võru maavanema 28.06.
17. a otsus jätta CPAP-seadme taotlus rahuldamata. Otsuse koostas ebaseaduslikult sotsiaalhoolekande peaspetsialist.
18. Tartu Halduskohus tagastas 30.08.
19. a määrusega (tl 34-35p) kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebaja eesmärgiks on saada omaosaluse maksumuse hüvitus CPAP-seadme ning nimetatud seadme ninamaski ja niisuti eest, kuid esitatud kaebusega ei olnud võimalik seda eesmärki saavutada. Kaebaja esitas määruse peale määruskaebuse.

1. Riigikohus rahuldas 26.05.
2. a määrusega nr 3-3-1-22-14 (tl 128-129p) kaebaja määruskaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu 30.08.
3. a määruse. Riigikohus leidis, et kaebaja tahteks on saada ekspertkomisjonilt otsus oma taotluste kohta. Efektiivsemaks nõudeks kaebaja õiguste kaitsel oleks olnud kohustamiskaebus Võru Maavalitsuse kohustamiseks edastada kaebaja taotlus lahendamiseks ekspertkomisjonile. Kuna asjas ei olnud pädeva organi 2 seisukohta, kuid see oli võimalik saada, leidis halduskohus ebaõigesti, et kaebusega ei olnud võimalik saavutada soovitud eesmärki.
4. Tartu Halduskohus võttis 28.05.
5. kohustamisnõude osas menetlusse. a määrusega (tl 136-136p) kaebuse
6. Tartu Halduskohus jättis 03.10.
7. a otsusega (tl 176-177) kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et juba kaebaja
8. aastal esitatud taotluse lahendamise ajaks oli vastustajale selge, et CPAP-seade ei ole sotsiaalhoolekande korras eraldatav tehniline abivahend, vaid meditsiiniseade ning see lülitatakse alates 01.01.2012 meditsiiniseadmete loetellu, mille soetamine ja rahastamine hakkab toimuma Haigekassa kaudu. Sellest teavitati kaebajat 14.12.
9. a vastuskirjas (tl 150p). Halduskohus lisas, et kehtiva sotsiaalministri 20.12.
10. a määruse nr 46 kohaselt on CPAP-seadme soodustingimustel soetamine võimalik üksnes Eesti Haigekassa kaudu ja seda rahastatakse ravikindlustusvahenditest. Järelikult ei ole Võru Maavalitsuse juures asuva ekspertkomisjoni otsusega võimalik kaebajale CPAP-seadet (tasuta) eraldada. Kuna kaebaja avaldus on ekspertkomisjonis 28.11.2011 läbi vaadatud, ei saanud halduskohus kohustada ekspertkomisjoni asja uuesti läbi vaatama. Seega jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (kd II, tl 4-5), milles taotleb Tartu Halduskohtu 03.10.
12. a otsuse tühistamist. Lisaks taotleb kaebaja Tartu Halduskohtu 15.08.
13. a ning 09.09.
14. a määruste ja esindusõiguseta advokaadi Valli Murde kulutuste hüvitamise määruse tühistamist. Kaebaja jaoks pole mõistetav, et sama kohtunik jätkas kaebuse lahendamist pärast tema määruste tühistamist kõrgema kohtu poolt. Kaebuse eesmärk oli kaebaja väitel Võru maavanema kirjade tühistamine ja Võru maavanema kohustamine tagada raviaparaadi andmine raske puudega haigele, kuid halduskohus moonutas selle kohtuasjaks: „Võru Maavalitsuse kohustamiseks edastada kaebaja CPAP-seadme hüvitamise taotlus lahendamiseks tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjonile.“ Taoline kaebuse eseme moonutamine on kaebaja hinnangul seadusevastane. Kaebaja leiab, et kohtumenetluses tuleb välja selgitada Võru Maavalitsuse haldusalas oleva kohaliku ekspertkomisjoni tegevuse seaduslikkus ja maavanema tegevusetus puuetega isikute õiguste tagamisel. Kaebaja väitel rikuvad kirjalikus menetluses tehtud kohtulahendid põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 2 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
15. Võru Maavalitsus palub oma vastuses (tl 12-13) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Tartu Halduskohtu 03.10.
16. a otsus on seaduslik, kuna halduskohus on õigesti hinnanud tõendeid, materiaalõiguse normi sisuliselt õigesti kohaldanud ning halduskohus ei ole oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et 13.06.2014 võttis sotsiaalminister vastu määruse nr 33 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“, mille § 61 alusel reguleeritakse CPAP-seadme soodustingimustel soetamist ja rahastamist. Samas toimub CPAP-seadme soetamine endiselt Eesti Haigekassa kaudu. Kaebaja väide kaebuse eseme moonutamise kohta on alusetu, sest halduskohus lahendas kaebuse vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-22-
17. Vastustaja väidab, et halduskohus ei rikkunud kirjalikku menetlust läbi viies kaebaja õigusi, kuna selleks oli

§ 131lg 1 punktis 2 sätestatud alus.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kaebaja taotluste osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et apellatsioonkaebuse esitamise eesmärk on vaidlustada halduskohtu otsust. Seega ei saa ringkonnakohus käesoleva otsusega ühtegi halduskohtu määrust tühistada. Tartu Halduskohtu 09.09.
3. a määrust on kaebaja juba määruskaebusega vaidlustanud (tl 183-185). Tartu Halduskohtu 30.08.
4. a määruse (tl 33-33p) peale oli võimalik määruskaebus esitada, kuid kaebaja ei teinud seda. Samuti märgib ringkonnakohus, et käesoleva haldusasja raames ei saa välja selgitada Võru Maavalitsuse haldusalas oleva kohaliku ekspertkomisjoni tegevuse seaduslikkust, kuna kaebaja pole ekspertkomisjoni tegevuse peale kaebust esitanud.

§ 41

lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

1. Tartu Halduskohtu 15.08.
2. a määrusega (tl 160-160p) määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Kuna määrus ei olnud vaidlustatav ning kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud vastuväite kirjaliku menetluse läbiviimisele istungimenetluse asemel, kontrollib ringkonnakohus kirjaliku menetluse läbiviimise õiguspärasust. Kaebaja väitel on kirjalikus menetluses tehtud kohtulahenditega rikutud PS § 24 lg-s 2 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. PS § 24 lg-st 2 ei saa järeldada, et isikul on alati õigus nõuda kohtuistungi korraldamist. Halduskohus tugines kirjaliku menetluse määramisel

§ 131

lg 1 punktile 2.

§ 131

lg 1 punktis 2 on sätestatud alus vaadata asi läbi kirjalikus menetluses sõltumata menetlusosaliste nõusolekust. Kohtuistungi korraldamiseks peab ilmselgelt puuduma põhjus, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Kuna vaidluse all olid õigusküsimused, mitte faktilised asjaolud, oli kirjaliku menetluse läbiviimine õiguspärane. 17. Kaebaja jaoks pole mõistetav, miks ei jätkanud haldusasja lahendamist teine kohtunik, kui kohtunik M. Aloe määrused tühistati kõrgema astme kohtus. Ringkonnakohus võib

§ 210

lg 3 teise lause alusel ning Riigikohus

§ 238

lg 2 neljanda lause alusel saata asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud halduskohtule. Seaduses ei ole sätestatud, et haldusasja lahendamist peab jätkama teine kohtunik.

1. Kaebaja väitel on halduskohus tema kaebust moonutanud. Halduskohtule esitatud kaebuses nõudis kaebaja Võru Maavalitsuse 28.06.
2. a ning 28.12.
3. a kirjade tühistamist ning CPAP-seadme komplekti tagamist. Halduskohus vaatas läbi nõude Võru Maavalitsuse kohustamiseks edastada kaebaja CPAP-seadme hüvitamise taotlus lahendamiseks tehniliste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste ekspertkomisjonile. Halduskohus tugines kohustamisnõude ümbersõnastamisel Riigikohtu 26.05.
4. a määrusele nr 3-3-1-22-14.

§ 233

lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt on Riigikohtu määruses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Taoline kohustamisnõue oli CPAP-seadme saamiseks ainuvõimalik, kuna CPAP-seadme hüvitamiseks oli esmalt vaja ekspertkomisjoni otsust. Lisaks pidi kaebaja olema teadlik, et ekspertkomisjoni otsus on ainuke võimalus CPAP-seadme saamiseks, sest ta esitas juba 18.11.2011 Võru Maavalitsusele avalduse CPAP-seadme hankimise otsustamiseks Võru Maavalitsuse ekspertkomisjonis. Seega ei ole halduskohus kaebaja kohustamisnõuet õigusvastaselt muutnud. 19. Halduskohus on aga jätnud tähelepanuta kaebaja nõude Võru Maavalitsuse 28.06.2011. a ja 28.12.2012. a vastuskirjade tühistamiseks. Halduskohus võttis 28.05.2014. a määrusega 4 kohustamisnõude menetlusse, kuid tühistamisnõuet pole halduskohus menetlusse võtnud ega tagastanud.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.12.

1. a määrus nr 3-3-1-67-05 p 6). Kuna tegemist on menetlusõiguse normi sedavõrd olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tuleb halduskohtu otsus kaebaja esitatud, kuid halduskohtu poolt lahendamata tühistamisnõude osas tühistada ning saata ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Sealjuures tuleb halduskohtul hinnata, kas Võru Maavalitsuse 28.06.
2. a ja 28.12.
3. a vastuskirjad on haldusaktid, mida oleks võimalik tühistada.
4. Halduskohus leidis kohustamisnõude lahendamisel, et Võru Maavalitsuse juures asuvat ekspertkomisjoni ei saa kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, kuna ekspertkomisjon langetas taotluse osas keelduva otsuse juba 28.11.
5. Lisaks märkis halduskohus, et kehtiva sotsiaalministri 20.12.
6. a määruse nr 46 kohaselt on CPAP-seadme soodustingimustel soetamine võimalik üksnes Eesti Haigekassa kaudu ja seda rahastatakse ravikindlustusvahenditest. Kohustamiskaebuse lahendamisel on oluline tuvastada nõude aluseks oleva keeldumise õigusvastasus. Keeldumise õiguspärasust hinnatakse

§ 158

lg 2 teise lause alusel keeldumisotsuse tegemise seisuga, mida halduskohus pole teinud. Võru Maavalitsus keeldus 28.12.

1. a vastuskirjas kaebaja taotlust ekspertkomisjonile edastamast. Keeldumise ajal kehtis sotsiaalministri 15.12.
2. a määrus nr 60 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“, mille §-s 59 on sätestatud CPAP-seadme kood, nimetus, piirhind, haigekassa poolt ülevõetava kohustuse piirmäär (90 protsenti) ja kindlustatud isiku omaosaluse määr (10 protsenti). Kuna 28.12.2012 seisuga ei olnud CPAP-seade enam tehniline abivahend, ei olnud Võru Maavalitsuse ekspertkomisjonil pädevust selle hüvitamise üle otsustada. Seega oli Võru Maavalitsuse keeldumine kaebaja taotluse ekspertkomisjonile edastamisest õiguspärane. Lisaks selgitas Võru Maavalitsus kaebajale, et tal on võimalik taotleda Võru Linnavalitsuselt toetust CPAP-seadme 10-protsendilise omaosaluse tasumiseks.

§ 158

lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus on ekslikult märkinud, et kohtuotsuse tegemise ajal kehtis sotsiaalministri 20.12.

1. a määrus nr 46 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord“. Halduskohtu otsuse tegemise ajal kehtis sotsiaalministri samanimeline 13.06.
2. a määrus nr 33 ning käesoleva otsuse tegemise ajal kehtib sotsiaalministri 19.12.
3. a määrus nr
4. Kuna CPAP-seade oli halduskohtu otsuse tegemise ajal ning on ka käesoleva otsuse tegemise ajal meditsiiniseadmete loetelus, ei ole asjaolud muutunud ning Võru Maavalitsuse ekspertkomisjonil puudub endiselt pädevus CPAP-seadme hüvitamist otsustada. Kuna sotsiaalministri määrused on redaktsioonist sõltumata vaidlusalust küsimust samamoodi reguleerinud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu otsuse resolutsiooni muuta. Küll aga muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.
5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab Tartu Halduskohtu 03.10.
6. a otsuse osas, millega jäeti lahendamata nõue Võru Maavalitsuse 28.06.
7. a ja 28.12.
8. a vastuskirjade tühistamiseks. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.10.
9. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab Tartu Halduskohtu 03.10.
10. a otsuse põhjendusi kohustamisnõude lahendamisel. 5
11. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlemiseks tagasi halduskohtule, ei otsustata menetluskulude lõplikku jaotust. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi