lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (
3-13-70038 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Vastustaja pole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud
2) Kaebaja esitas 17.11.2014 kohtule menetluskulude hüvitamise nõude. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 615 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega OÜ Legaltax Õigusbüroo 29.11.2013 arve nr 201311-9 summas 735 eurot (sh riigilõiv) koos kulude aruandega ning maksekorraldusega. Kaebaja selgitab, et arve nr 201311-9 on tasutud tasaarvelduse teel (haldusasjas nr 3-13-1050 tasutud riigilõivuga). Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud ning menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud, st reaalselt tasutud (3-3-1-54-13, 3-3-1-64-13). Kaebaja pole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et 14.11.2013 tagastatud riigilõivu osas on AS-l Euroimport nõue OÜ Legaltax Õigusbüroo vastu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1). Lisaks pole kaebaja esindaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et selline nõue on tasaarveldatud (nt tasaarvelduse akt, VÕS §-s 198 sätestatud tasaarvelduse avaldus vms). Seega pole käesoleval juhul tõendatud, et taotletavad menetluskulud oleks kaebaja poolt reaalselt kantud, mistõttu jääb kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Euroimport palub 22.12.2014 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning teha uus otsus, millega mõista vastustajalt välja 615 eurot või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on menetluskulude taotluse läbivaatamisel rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, mille tulemusena on jõudnud väärale seisukohale.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vaidlus puudub selles, et OÜ Legaltax Õigusbüroo on 17.11.2014 esitanud menetluskulude taotluse, millele oli lisatud haldusasja nr 3-13-70038 raames väljastatud arve ja maksekviitung. Taotluses oli selgitatud, et arve tasumine toimus tasaarvestuse teel teises asjas tagastatud riigilõivuga. 2
Seda on selgitanud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-28-
lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline esitab kohtule ainult menetluskulude nimekirja, aga kuludokumendid jätab esitamata, siis pole menetluskulude väljamõistmine võimalik. Nimetatud põhimõte kehtib ka puudulikult esitatud dokumentide kohta. Kui isik soovib menetluskulude väljamõistmist vastutajalt, siis peab menetlusosaline näitama ise selleks selget initsiatiivi ning hoolitsema selle eest, et kõik asjakohased dokumendid saaks kohtule õigeaegselt esitatud. Tulenevalt eeltoodust ei ole halduskohus rikkunud
2) Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule täiendavad dokumendid ja leiab, et menetluskulude kantus on nende alusel tõendatud. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud dokumendid ei tõenda kulude kantust. 29.11.2013 arvele on märgitud, et summa on tasutud ja tasuda on jäänud 0 eurot. Seega saab sellest järeldada, et arve väljastamisel (29.11.2013) oli AS Euroimport OÜ-le Legaltax Õigusbüroo arve kogu ulatuses tasunud. Sellest saab omakorda järeldada, et AS Euroimport oli kohustuse OÜ Legaltax Õigusbüroo ees täinud ning viimasel ei saanud enam olla AS Euroimport vastu 29.11.2013 arve alusel mingit nõuet. Seega jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tasaarvestada aasta hiljem OÜ Legaltax Õigusbüroo kohustust AS Euroimport eest ja AS Euroimport kohustust (mida tasaarvestamise hetke seisuga enam ei eksisteeri) OÜ Legaltax Õigusbüroo ees. Kaebaja poolt esitatud dokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning eeltoodud ebakõla seab kahtluse alla ka dokumentide tõesuse. Lisaks on teadmata, mis oli arve nr 2013054 sisuks ehk mille eest AS Euroimport 11.06.2013 OÜ-le Legaltax Õigusbüroo 1965 eurot kandis. Tulenevalt eeltoodust ei ole kulude kantus tõendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ning AS Euroimport apellatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. 8.
lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohus on nimetatud sätte osas selgitanud järgmist: „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud (vt nt täiendavat otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-12). Advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole 3
10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud jätma
lg 1 alusel kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse käiguta ja andma kaebajale täiendava võimaluse kulu kandmise kohta dokumentide esitamiseks. Praeguses asjas ei olnud tegemist olukorraga, mis oleks sarnane kaebaja osutatud Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-28-14 vaadeldud juhtumiga. Viidatud asjas esitas kaebaja menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid ning vaidlusaluseks küsimuseks oli menetluskulude spetsifikatsiooni ebaselgus kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks. Praegusel juhul ei esitanud kaebaja dokumente kulu kandmise kohta ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kulu kandmist tõendavaid dokumente pärast
Kulu kandmisel tasaarvelduse teel pidanuks kaebaja esitama halduskohtule hiljemalt 18.11.2014 näiteks nõuete tasaarveldamist kajastava kokkuleppe. Kaebaja esindaja kinnitus tasaarvelduse toimumise kohta ei ole kulu kandmist tõendav dokument, nii nagu ei ole esindaja kinnitus arve tasumise kohta piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-13, p 30). Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses riigilõiv 15 eurot, kulu on kantud)
MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.