KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Tallinn Haldusasja number 3-13-70038 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-13-70038 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 01.02.2013 AS Euroimport osas üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas maksustamisperioodi veebruar
2. MTA 18.01.2013 korraldusega nr 12.23/229-1 kohustati AS-i Euroimport esitama täiendavaid dokumente.
3. AS Euroimport esitas 12.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.01.2013 korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
4. MTA esitas 13.11.2014 halduskohtule avalduse kaebuse õigeks võtmiseks ning kaebuse rahuldamiseks.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.11.2014 otsusega AS Euroimport kaebuse ja tuvastas MTA 18.01.2013 korralduse õigusvastasuse. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. 1) Vastustaja on esitanud kohtule avalduse kaebuse õigeksvõtuks ning kaebuse rahuldamiseks. Seega tuleb kaebus

§ 159lg 1 alusel rahuldada ning tuvastada MTA 18.01.2013 korralduse õigusvastasus.

Vastustaja pole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

2) Kaebaja esitas 17.11.2014 kohtule menetluskulude hüvitamise nõude. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 615 eurot. Kaebaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega OÜ Legaltax Õigusbüroo 29.11.2013 arve nr 201311-9 summas 735 eurot (sh riigilõiv) koos kulude aruandega ning maksekorraldusega. Kaebaja selgitab, et arve nr 201311-9 on tasutud tasaarvelduse teel (haldusasjas nr 3-13-1050 tasutud riigilõivuga). Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud ning menetluskulude kandmine peab olema tõendatud kuludokumentidega, millest nähtub, et menetluskulud on menetlusosalise poolt reaalselt kantud, st reaalselt tasutud (3-3-1-54-13, 3-3-1-64-13). Kaebaja pole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et 14.11.2013 tagastatud riigilõivu osas on AS-l Euroimport nõue OÜ Legaltax Õigusbüroo vastu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1). Lisaks pole kaebaja esindaja esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et selline nõue on tasaarveldatud (nt tasaarvelduse akt, VÕS §-s 198 sätestatud tasaarvelduse avaldus vms). Seega pole käesoleval juhul tõendatud, et taotletavad menetluskulud oleks kaebaja poolt reaalselt kantud, mistõttu jääb kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AS Euroimport palub 22.12.2014 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning teha uus otsus, millega mõista vastustajalt välja 615 eurot või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus on menetluskulude taotluse läbivaatamisel rikkunud uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust, mille tulemusena on jõudnud väärale seisukohale.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vaidlus puudub selles, et OÜ Legaltax Õigusbüroo on 17.11.2014 esitanud menetluskulude taotluse, millele oli lisatud haldusasja nr 3-13-70038 raames väljastatud arve ja maksekviitung. Taotluses oli selgitatud, et arve tasumine toimus tasaarvestuse teel teises asjas tagastatud riigilõivuga. 2

§ 55lg 1).

Seda on selgitanud ka Riigikohus asjas nr 3-3-1-28-

1. Menetluskulude taotluses on kaebaja selgitanud, et asja nr 3-13-70038 raames oli väljastatud arve 201311-9, mis oli tasutud tasaarvestuse teel haldusasjas nr 3-13-1050 tagastatud riigilõivuga. Haldusasjas nr 3-13-1050 tasus OÜ Legaltax Õigusbüroo 17.05.2013 riigilõivu 765 eurot. Osutatud teenuse ja tasutud riigilõivu eest oli väljastatud arve nr 201305-4, mis oli tasutud AS Euroimport poolt 11.06.
2. Haldusasjas nr 3-13-1050 enammakstud riigilõiv oli tagastatud Rahandusministeeriumi poolt OÜ Legaltax Õigusbüroo kontole 14.11.
3. Tulenevalt eeltoodust oli AS-l Euroimport nõue OÜ Legaltax Õigusbüroo vastu, mis oli poolte kokkuleppel tasaarvestatud arvega nr
5. Maksu- ja Tolliamet palub 26.01.2015 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1)

§ 109

lg-st 1 tulenevalt tuleb menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kui menetlusosaline esitab kohtule ainult menetluskulude nimekirja, aga kuludokumendid jätab esitamata, siis pole menetluskulude väljamõistmine võimalik. Nimetatud põhimõte kehtib ka puudulikult esitatud dokumentide kohta. Kui isik soovib menetluskulude väljamõistmist vastutajalt, siis peab menetlusosaline näitama ise selleks selget initsiatiivi ning hoolitsema selle eest, et kõik asjakohased dokumendid saaks kohtule õigeaegselt esitatud. Tulenevalt eeltoodust ei ole halduskohus rikkunud

§ 55lg-t 1 ning juba seetõttu tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2) Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule täiendavad dokumendid ja leiab, et menetluskulude kantus on nende alusel tõendatud. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud dokumendid ei tõenda kulude kantust. 29.11.2013 arvele on märgitud, et summa on tasutud ja tasuda on jäänud 0 eurot. Seega saab sellest järeldada, et arve väljastamisel (29.11.2013) oli AS Euroimport OÜ-le Legaltax Õigusbüroo arve kogu ulatuses tasunud. Sellest saab omakorda järeldada, et AS Euroimport oli kohustuse OÜ Legaltax Õigusbüroo ees täinud ning viimasel ei saanud enam olla AS Euroimport vastu 29.11.2013 arve alusel mingit nõuet. Seega jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tasaarvestada aasta hiljem OÜ Legaltax Õigusbüroo kohustust AS Euroimport eest ja AS Euroimport kohustust (mida tasaarvestamise hetke seisuga enam ei eksisteeri) OÜ Legaltax Õigusbüroo ees. Kaebaja poolt esitatud dokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning eeltoodud ebakõla seab kahtluse alla ka dokumentide tõesuse. Lisaks on teadmata, mis oli arve nr 2013054 sisuks ehk mille eest AS Euroimport 11.06.2013 OÜ-le Legaltax Õigusbüroo 1965 eurot kandis. Tulenevalt eeltoodust ei ole kulude kantus tõendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamine ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ning AS Euroimport apellatsioonkaebus ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks. 8.

§ 109

lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Riigikohus on nimetatud sätte osas selgitanud järgmist: „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt peavad menetluskulud väljamõistmiseks olema reaalselt kantud (vt nt täiendavat otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-12). Advokaadibüroo kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, ei ole 3

§ 109lg 1 alusel tähelepanuta“ (haldusasi nr 3-3-1-54-13 p 30).

1. Halduskohus andis 13.11.2014 määrusega kaebajale menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamiseks tähtaja kuni 18.11.
2. Kaebaja esindaja esitas kohtule taotluse 17.11.2014, lisas sellele OÜ Legaltax Õigusbüroo arve nr 201311-9 ja riigilõivu tagastamise maksekorralduse haldusasjas nr 3-13-1050 ning kinnitas, et arve on tasutud tasaarvelduse teel. Kaebaja ei esitanud dokumente tasaarvelduse kohta. Seega ei vastanud taotlus

§ 109lg 1 nõuetele.

10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud jätma

§ 55

lg 1 alusel kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotluse käiguta ja andma kaebajale täiendava võimaluse kulu kandmise kohta dokumentide esitamiseks. Praeguses asjas ei olnud tegemist olukorraga, mis oleks sarnane kaebaja osutatud Riigikohtu lahendis haldusasjas nr 3-3-1-28-14 vaadeldud juhtumiga. Viidatud asjas esitas kaebaja menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid ning vaidlusaluseks küsimuseks oli menetluskulude spetsifikatsiooni ebaselgus kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks. Praegusel juhul ei esitanud kaebaja dokumente kulu kandmise kohta ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kulu kandmist tõendavaid dokumente pärast

§ 109lg-s 1 nimetatud tähtaega ega ka järgmistes kohtuastmetes enam esitada ei saa.

Kulu kandmisel tasaarvelduse teel pidanuks kaebaja esitama halduskohtule hiljemalt 18.11.2014 näiteks nõuete tasaarveldamist kajastava kokkuleppe. Kaebaja esindaja kinnitus tasaarvelduse toimumise kohta ei ole kulu kandmist tõendav dokument, nii nagu ei ole esindaja kinnitus arve tasumise kohta piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-13, p 30). Halduskohus on põhjendatult jätnud kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1. Isegi kui asuda seisukohale, et halduskohus oleks pidanud täiendavalt kontrollima kaebaja 17.11.2014 taotluse väidet tasaarvelduse toimumise kohta, siis nähtub apellatsioonkaebusele lisatud tasaarvelduse kokkuleppest, et see on sõlmitud 30.11.
2. Nimetatust järeldub, et tasaarveldust ei olnud esimese astme kohtumenetluse kestel toimunud ning kohus ei oleks saanud ka asjaolusid täpsustades taotlust rahuldada. Seega ei kinnita ringkonnakohtule esitatud tasaarvelduse kokkulepe kaebaja seisukohta, et halduskohtu määratud tähtajaks (18.11.2014) oli toimunud menetluskulu kandmine tasaarvelduse teel. 12.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus jääb muutmata, jäävad kaebaja menetluskulud (apellatsioonimenetluses riigilõiv 15 eurot, kulu on kantud)

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4