← Eesti

2-14-41076/31

Obsah (11)§ 484§ 216§ 403§ 231§ 272§ 173§ 174§ 138§ 162§ 218§ 405

2-14-41076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. oktoober 2015 kell 16.00. Tsiviilasja number 2-14-41076 Tsiviilas

§ 484lg 2 p 5).

Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.12.2014 ehk ca 1 aasta enne aegumistähtaja saabumist. MENETLUSE KÄIK

  2. aprillil 2015 esitas hageja kohtule taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Taotluse kohaselt hageja on korduvalt pöördunud KÜ Tiigi 5 poole arvete saamiseks, kuid korteriühistu ei ole hagejale arvete koopiaid esitanud. Seetõttu ei ole hagejal võimalik esitada arvete koopiaid kohtule. Hageja palus

§ 216

alusel kaasata menetlusse kolmanda isikuna KÜ Tiigi 5, leides, et kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks võib hageja esitada kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõude, sest hageja on 30.06.2014 tasunud korteriühistule hagiavalduse 214.55 eurot ja viivise 44.78 eurot. 3

(6)2-14-41076
  2. mail 2015 esitatud seisukohas kostja ei nõustunud kolmanda isiku kaasamise taotlusega.
  3. Viru Maakohtu 25.06.2015 kohtumäärusega jäeti hageja taotlus rahuldamata ja KÜ Tiigi 5 kolmanda isikuna menetlusse kaasamata Muu hulgas leidis kohus, et hageja ei väida, et tal on tekkinud tema poolt KÜ-le Tiigi 5 tasutud põhivõlgnevuse 214.55 eurot ja viivise 44.78 eurot tagasinõudmise õigus. Hageja üldse ei oleks saanud käesolevas menetluses kostja vastu hagi esitada, kui temal väidetavalt on tekkinud nõudeõigus korteriühistu vastu.
  5. augustil 2015 määras kohus

§ 403

lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb rahuldamata jätta.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled ei ole taotlenud asja kohtuistungil arutamist ja nad on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest leiab, et tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha ja asjas kohtuistungi määramine ei ole otstarbekas.

  1. Hagiavalduse ja selle juurde lisatud tõendite kohaselt 19.06.2009 sõlmisid pooled eluruumi xxxx, üürilepingu kehtivusega alates 01.07.2009 kuni 01.07.2010 (t.lk. 25-28). 04.06.2010 pooled pikendasid üürilepingu kuni 30.06.2011 ja 23.06.2011 kuni 30.06.2012 (t. lk. 30, 31). 26.01.2012 leppisid pooled kokku, et ütlevad üürlepingu üles alates 31.01.2012 (t.lk. 32). 01.02.2012 toimus korteri valduse üleandmine hagejale (t.lk. 33). Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
  2. Üürilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 372, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürilepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt pärast üürlepingu ülesütlemist kohustus hageja tagastama kostjale tagatisraha 63.91 eurot. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Seega ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kostja üüri (korteri kasutamise tasu) maksmise kohustuse kohaselt täitis.
  3. Hageja väidab, et kostja on jätnud temale osutatud teenuste eest osaliselt tasumata, tal on tekkinud kommunaalteenuste põhivõlgnevus 214.55 eurot, millele lisandub korteriühistu poolt arvestatud viivis ning et nimetatud asjaolust sai hageja teada KÜ Tiigi 5 poolt kevadel 2012, s.o pärast üürlepingu ülesütlemist, koostatud arvete ja tasumise koondväljavõttest.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg 1 esimese lause alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Käesolevas 4

(6)2-14-41076 vaidluses pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud. Kuna kostja vaidleb hageja nõudele vastu, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis hagejal. Hagiavalduse rahuldamiseks peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama kostjal võlgnevuse tekkimise fakti ning võlgnevuse suurust. Samuti peab hageja tõendama, millal, kelle poolt osutatud ja milliste teenuste (kommunaalmaksude) eest ning millises ulatuses on kostja jätnud tasumata. 06.04.2015 kohus on teinud hagejale ettepaneku kogu üüriperioodi kohta esitatud arvete ja tasumise kohta tõendite esitamiseks (t.lk. 80). Hageja, kostja vastuväidetele ja kohtu nõudmistele vaatamata, ei ole selliseid tõendeid esitanud. 26.

§ 272sätestab dokumentaalse tõendi mõistet, mille 1.

lõike kohaselt dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja poolt esitatud tõendi „xxxx arved ja tasumised“ (t.lk. 36). Kostjal väidetava võlgnevuse tekkimist on hageja põhjendanud korteriühistu raamatupidamise OÜ DKSaldo poolt korraldamise käigus ilmnenud võlgnevusena. Kohus ei nõustu hageja väitega „xxxx arved ja tasumised“ tõendi alusel väidetavalt kostjal võlgnevuse tekkimise kohta, põhjusel, et nimetatud tõendil puudub koostamise kuupäev ning lisaks tõend ei ole koostaja poolt allkirjastatud. Kostja vastuse juurde lisatud korteriühistu poolt koostatud makseteatise alusel 31.01.2012, s.o üürilepingu ülesütlemise seisuga korteril xxxx ei olnud tekkinud põhivõlgnevust ega viivist (t. lk. 59). Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kostjal võlgnevuste puudumine kinnitab ka asjaolu, et hageja on kostjale üürilepingu alusel tasutud tagatisraha tagastanud. Kui kostjal oleks võlgnevus tekkinud, siis kuuluks tagatisraha tasaarvestamisele võlgnevuse summaga.

  1. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on võlgnevuse olemasolu tunnistanud. 16.07.2014 e-kirjas kostja on teatanud, et ta oli võlgu, kuid enne kolimist soovis ta kõik arved korralikult ära maksta, mida ta ka tegi (t.lk. 61). Seega e-kirja sisust lähtudes ei kinnita kostja, et tal oleks võlgnevus tekkinud ka pärast ära kolimist. Pealegi kohtumenetluse käigus ei ole kostja võlgnevuse olemasolu tunnistanud.
  2. Hageja väited, et korteriühistu esitas arveid kostjale, ei tähenda, et kostja peab hageja eest korteriühistu ees vastutama. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tulenevalt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Nimetatud sättest tulenevalt kohustused korteriühistu ees on tekkinud hagejal kui korteriomanikul ajani, mil ta korteriomandi omanik oli ja kostja ei vastuta hageja kohustuste eest korteriühistu ees seaduslikul alusel. Kostja vastutab hageja ees üürlepingu alusel. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt üürilepingu rikkumist. Asjaolu, et hageja 30.06.2014 maksis korteriühistule 259.33 eurot, s.h põhisumma 214.55 eurot ja viivis 44.78 eurot (t.lk. 37), ei tähenda, et selle tõttu kostjal hageja ees üürilepingust tulenev kohustus tekkis. Hageja ei ole tõendanud, milliste teenuste eest ja millises ulatuses on kostja jätnud maksmata põhisummas 214.55 eurot. Tõendamata on väidetavalt nimetatud summade osas korteriühistu või hageja poolt kostjale makseteatiste esitamine. Sellepärast jätab kohus hagi rahuldamata. 5

(6)2-14-41076 MENETLUSKULUD 29.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 30.

§ 162lg 1 tulenevalt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Et kostjal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada.

§ 218lg 1 p 1 või p 2 sätestatud lepingulist esindajat kostjal menetluses ei olnud.

Seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 31. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405lg 1, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.