← Eesti

4-15-5788/12

4-15-5788 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-5788 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus, millega jäeti Peeter Raantse apellatsiooniteade Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsuse peale läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peeter Raantse (ik 37506170301; elukoht XXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a määrus Peeter Raantse apellatsiooniteate läbi vaatamata jätmise kohta ja saata väärteoasi samale kohtukoosseisule motiveeritud kohtuotsuse koostamiseks.
  10. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Harju Maakohtu 30.09.2015 otsusega tunnistati Peeter Raantse süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 järgi ning mõisteti talle karistuseks arest 12 päeva. Kohus määras, et P. Raantsele mõistetud arest 12 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinn hiljemalt
  12. detsembriks
  13. a.
  14. 12.10.2015 laekus Harju Maakohtule P. Raantse apellatsiooniteade.
  15. Harju Maakohtu kohtunik saatis 19.10.2015 P. Raantsele kirjana vormistatud dokumendi, milles märkis, et väärteoasjas 4-15-5788 kuulutati kohtuotsuse lõpposa 30.09.
  16. Väärteomenetluse seadustiku § 113 lg 4 p 3 kohaselt juhul, kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsioonõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Seega tulnuks P. Raantsel teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist hiljemalt 07.10.
  17. Harju Maakohtule saabus vastav teatis 12.10.2015 ning postitatud on teatis ümbrikul oleva märke järgi 10.10.
  18. Kuna P. Raantse kohtuistungil ise ei viibinud, siis saadeti kohtuotsuse lõpposa VTMS § 113 lg 5 alusel posti teel. Kohtuotsuse lõpposa sai P. Raantse kätte 02.10.2015 ning kui arvestada teatise 1

(3)4-15-5788 esitamise seitset päeva kohtuotsuse lõpposa kättesaamise päevast, oli teatise esitamise viimane kuupäev 09.10.
  1. Seega leidis maakohus, et P. Raantse on apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisega hiljaks jäänud mõlemat tähtaega arvestades ning kohtuotsus väärteokorras karistamise kohta on jõustunud.
  2. 30.10.2015 laekus maakohtule P. Raantse kiri, milles ta sisuliselt vaidlustab apellatsiooniteate läbi vaatamata jätmist, kuivõrd leiab, et apellatsiooniteade oli esitatud tähtaegselt. Kaebaja märgib, et keskmiselt on posti liikumise kiirus Tallinna ja Keila-Joa vahel 6 kalendripäeva. Kuna tema sai kohtuotsust lugeda 07.10.2015 ja püüdis koheselt reageerida, siis postitas ta koheselt teate Keila-Joa kaupluse kõrval asuvasse postkasti, mille tühjendamiseks on märgitud E-R kell
  3. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Esmalt märgib ringkonnakohus, et KrMS § 383 lg 1 kohaselt saab määruskaebusega vaidlustada kohtumäärust. Kohtupraktika kohaselt peetakse selles sättes kohtumääruse all silmas kriminaalmenetluses tõusetunud üksikküsimust lahendavat kohtu põhistatud otsustust, mis on kirjalikult vormistatud, ehk KrMS § 145 lg 1 p-s 1 nimetatud määrust, kui selle on teinud kohus (vt RKKKm 3-1-1-93-11, p 16.1 ja 3-1-1-21-14, p-d 8-9). P. Raantse on esitanud sisuliselt määruskaebuse dokumendile, mis on vormistatud Harju Maakohtu kohtuniku kirjana. Seega tuleb määruskaebuse lubatavuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas vaidlustatud dokument on käsitatav määrusena KrMS § 383 lg 1 tähenduses. Riigikohus on lahendis 3-1-1-84-14 asunud seisukohale, et dokumendi vormistamine kirjana ei välista selle lugemist kohtumääruseks. Sisult kohtumääruse tunnustele vastav dokument on materiaalses mõttes kohtumäärus, pealkirjast ja vormistuselementidest olenemata. Vastasel korral tekiks olukord, kus kohtu viga menetlusotsustuse vormistamisel võtaks isikult seadusega tagatud edasikaebeõiguse. Kohus ei saa dokumendi vormistusliku ülesehituse või pealkirja valikuga muuta seaduse järgi edasikaevatavat menetlusotsustust vaidlustamatuks. Kohtuniku 19.10.2015 kirjast nähtub nii menetlusotsustus (jätta P. Raantse apellatsiooniteade läbivaatamata), selle otsustuse põhjendus (apellatsiooniteade on esitatud hilinenult) kui ka asjaolu, et menetlusotsustuse on teinud maakohtu kohtunik. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 19.10.2015 kirjana vormistatud dokument vastab kohtumääruse tunnustele ja seda on võimalik KrMS § 383 lg 1 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustada.
  5. Määrusega, mille peale ringkonnakohtule kaebus on esitatud, jättis maakohus läbi vaatamata P. Raantse apellatsiooniteate. See tähendab, et ringkonnakohus saab VTMS §-st 189 ja § 194 lg-st 1 tulenevalt kontrollida ainult seda, kas apellatsiooniteate läbi vaatamata jätmine on põhjendatud ja õiguspärane. Käesoleval juhul tähendab see selle kontrollimist, kas apellatsiooniteade on esitatud pärast 7-päevase tähtaja möödumist. Lisaks põhjendustele, miks P. Raantse leiab, et on esitanud apellatsiooniteate tähtaegselt, on kaebuses märgitud ka seda, et ta soovib karistuse vähendamist maksimummääralt ning aresti asendamist üldkasuliku tööga. Eeltoodu osas seisukoha võtmine tähendab aga asja sisulist läbivaatamist, mida ringkonnakohus ei saa teha maakohtu motiveeritud otsuseta. Seega mõistetud karistuse suhtes ringkonnakohus käesolevas määruskabemenetluses seisukohta ei võta.
  6. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 137 lg 1 kohaselt peab apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohut kirjalikult teavitama seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Viidatud apellatsiooniteate või apellatsiooni esitamise tähtaega puudutavad sätted kohalduvad juhul, kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisel osaleb. Vaid sellisel juhul on isik teadlik kohtuotsuse sisust ja saab otsustada vaidlustamist. Kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest osa ei võta, peab kohus VTMS 2
(3)4-15-5788 § 113 lg 5 kohaselt saatma talle kohtulahendi koopia, järgides VTMS §-s 41 sätestatut. Sellisel juhul tuleb apellatsiooniõiguse esitamise soovist teatamise või apellatsiooni esitamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab (RKKKm 3-1-1-43-15). Maakohus kuulutas otsuse 30.09.
  1. Kuna otsuse kuulutamisel menetlusalune isik ei osalenud, saatis maakohus VTMS § 113 lg-t 5 järgides otsuse koopia P. Raantsele tähtsaadetisena allkirja vastu kätte andmiseks. 02.10.2015 kinnitas P. Raantse abikaasa allkirjaga kohtuotsuse kättesaamist (tl 21) ja sellest ajast tuleb hakata arvestama VTMS § 137 lg-s 1 sätestatud seitsmepäevast apellatsiooniteate esitamise tähtaega. Maakohus on 19.10.2015 määruses õigesti märkinud, et apellatsiooniteate esitamise viimane kuupäev oli 09.10.
  3. Määruskaebuse kohaselt postitas P. Raantse apellatsiooniteate Keila-Joa kaupluse kõrval asuvasse postkasti, mille tühjendamiseks on märgitud E-R kell
  4. AS Eesti Posti kinnitusel tühjendatakse Keila-Joa kaupluse juures olevat kirjakasti E-R kell 11:
  5. Kuivõrd Keila kandekeskuse templi kohaselt saadeti kiri välja 10.10.2015 ning kirjakasti ei tühjendata laupäeviti, siis pidi P. Raantse apellatsiooniteade olema postitatud AS Eesti Posti kirjakasti hiljemalt 09.10.2015 kell 11:
  6. Seega oli apellatsiooniteade esitatud tähtaegselt.
  7. Käesoleval juhul tuvastas ringkonnakohus maakohtupoolse VTMS § 150 lg 1 p 8 sätestatud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ning VTMS § 147 lg 2 p 1 kohustab sellises olukorras saatma väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuivõrd tegemist on apellatsioonikaebuse esitamiseks vajaliku motiveeritud kohtuotsuse koostamisega, siis leiab ringkonnakohus, et väärteoasja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus saatmine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus peab võimalikuks tugineda siinjuures Riigikohtu 11.10.
  8. a lahendile nr 3-1-1-75-13, milles väljendati seisukohta, et pidades silmas kriminaalmenetluse senist kulgu ning seda, et kriminaalasja menetlemisel tuleb arvestada kriminaalasja mõistliku menetlusaja nõudega ja asjaoluga, et kassatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumised puudutavad üksnes maakohtu kohtuotsuse kuulutamist. Seetõttu pidas kriminaalkolleegium võimalikuks juhinduda KrMS § 341 lg-s 4 sätestatust ja saatis kriminaalasja maakohtule samas koosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks ja kuulutamiseks KrMS §-s 315 ettenähtud korras. Ka käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et kuivõrd VTMS ei sätesta võimalust saata väärteoasi tagasi samale kohtukoosseisule olukorras kus on tuvastatud väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, tuleb tugineda kriminaalmenetluse kohta sätestatule ning kuivõrd käesoleval juhul puudutab väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine üksnes motiveeritud kohtuotsuse tegemist, siis on põhjendatud saata väärteoasi tagasi maakohtu samale kohtukoosseisule.
  9. Eelnevale tuginedes ning juhindudes VtMS § 147 lg 2 p-st 1 rahuldab ringkonnakohus P. Raantse määruskaebuse osas, mis puudutab apellatsiooniteate läbi vaatamata jätmist, tühistab vaidlustatud kohtumääruse ning saadab kriminaalasja samale kohtukoosseisule motiveeritud kohtuotsuse koostamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelika Aava kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.