lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on pooled esitanud maksekäsu kiirmenetluses kompromisslepingu, maksekäsku menetlev kohus on määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. 2 2-15-117016 Vastavalt
lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele võib esitada määrusekaebuse seaduses ettenähtud 15 päeva asemel 5 päeva jooksul. Kohus leiab, et
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et Üxxx Pxxxxxxx hüvitab AS-le SEB Pank menetluses tasutud pool riigilõivust summa 22,50 eurot. Seega mõistab kohus
lg 3 alusel Üxxx Pxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks pool riigilõivust summas 22,50 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda. Pooled on kokku leppinud p 6, et muud kokkuleppes nimetamata kulud jäävad võlgniku kanda. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes
lg 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 45€ ja pooled on riigilõivu osas sõlminud kokkuleppe. Muid menetluskulusid kohus asja materjalide alusel ei tuvastanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus kompromissi p 6 esitatud kujul kinnitamiseks, sest hageja ei ole deklareerinud täiendavaid menetluskulusid, mis kostja kanda jätta. AS SEB Pank taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. 3 2-15-117016 Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot.
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o. 22,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.