← Eesti

2-15-117015/2

Obsah (8)§ 486§ 430§ 432§ 661§ 173§ 168§ 174§ 150

2-15-117015 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2015. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-15-117015 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi Üxxx

§ 486

lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on pooled esitanud maksekäsu kiirmenetluses kompromisslepingu, maksekäsku menetlev kohus on määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. 2 2-15-117015 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 486

lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele võib esitada määrusekaebuse seaduses ettenähtud 15 päeva asemel 5 päeva jooksul. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et Üxxx Pxxxxxxx hüvitab AS-le SEB Pank menetluses tasutud pool riigilõivust summa 24,70 eurot. Seega mõistab kohus

§ 168

lg 3 alusel Üxxx Pxxxxxxxxxx AS-i SEB Pank kasuks pool riigilõivust summas 24,70 eurot. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda. Pooled on kokku leppinud p 6, et muud kokkuleppes nimetamata kulud jäävad võlgniku kanda. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

§ 174

lg 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 49.40€miseks ja pooled on riigilõivu osas sõlminud kokkuleppe. Muid menetluskulusid kohus asja materjalide alusel ei tuvastanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus kompromissi p 6 esitatud kujul kinnitamiseks, sest hageja ei ole deklareerinud täiendavaid menetluskulusid, mis kostja kanda jätta. 3 2-15-117015 AS SEB Pank taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 49,40 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o. 24,70 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.