1-09-15431/80

(4)mõistmises KarS § 64 lg 1 järgi. Sama otsusega tunnistati Jaak Järvi süüdi KarS § 114 p 2 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust ning KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Kohtuotsused jõustusid 21.02.

1. a Riigikohtu lahendiga. 01.10.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Irina Anniko erakorralise ettekande Jaak Järvise kohta võttes aluseks Jaak Järvise 13.08.
3. a esitatud avalduse, milles isik palub teda vabastada määratud käitumiskontrolli nõuetest ja täiendavatest kohustustest vastavalt KarS § 75 lg
4. Jaak Järvis on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kriminaalhooldusel viibib esimest korda ning ta on katseajal täitnud rikkumisteta kõiki kontrollnõudeid ja talle kohtu poolt pandud kohustusi. Katseajal läbi viidud kontrollide käigus ei ole Jaak Järvisel esinenud alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavaid tunnuseid. Jaak Järvis läbis eeskujulikult programmi „Viha juhtimine“ hoolimata sellest, et ta oli selle programmi ka kinnipeetavana läbinud. Pärast vabanemist võttis Jaak Järvis ennast arvele Eesti Töötukassas, kus oli arvel kuni 12.08.
5. a. Jaak Järxis asus ametlikult tööle ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxx, kus töötab saeoperaatorina. Seoses xxxxxxxxx piirkonda tööle asumisega vahetas Jaak Järvis ka elukohta. Erakorralise ettekande kohaselt olid hoolduskava tegevused lisaks kohtu poolt pandutele järgmised: iseseisvus otsustes, stabiilne töö ja majanduslik toimetulek, paranenud probleemi lahendusoskused. Hoolduskavas ettenähtud tulemused saavutati sotsiaalprogrammi läbimise ja registreerimisel läbi viidud vestluste/analüüside ja hooldusaluse iseseisva tegutsemisega. Tegevuste tulemusel on Jaak Järvis saavutanud majandusliku iseseisvuse, muutunud enesekindlamaks, paranenud on ka tema enesekehtestamise ja probleemide lahendamise oskused. Tema elu ja tegevused on läbi mõeldud ja planeeritud. Kriminaalhooldaja leiab, et toimunud muutuste tõttu on uute kuritegude toimepanemise risk väike. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas 13.08.
6. a läbi viidud riskihindamise tulemusel on Jaak Järvise risk ühiskonnas hinnatud väheohtlikuks ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus ühe aasta jooksul on 6% ja kahe aasta jooksul 12%. Eelnevast tulenevalt tegi kriminaalhooldaja ettepaneku vabastada Jaak Järvis KarS § 75 lg 6 alusel edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustuste täitmisest. 26.10.
7. a kohtuistungil avaldas Jaak Järvis, et ta soovib, et kohus vabastaks edasiselt käitumiskontrollist, täpsemalt registreerimiskohustusest, sest ta on otsustanud Soome tööle minna ning registreerimiskohustus muutub ajapikku koormavaks. Muid kohtuotsusega määratud kohustusi, sh hagide tasumise kohustust soovib Jaak Järvis edasi täita iseseisvalt. Jaak Järvis selgitas, et praegu tal sissetulek puudub, töölt lahkus ta omal soovil, et enne uuele tööle asumist puhata. Soome plaanib tööle minna peamiselt suurema sissetuleku tõttu, mis tagaks parema toimetuleku ja võimaluse ise otsustada, palju talle töötasust kätte jääks ja palju läheks võlgade katteks. Töötasu oli tal senises töökohas kuni 800 eurot netona, kuid võlgnevuste tasumiseks tegi kohtutäitur kinnipidamisi ja Jaak Järvise enda kasutada oli raha vaid miinimumpalga ulatuses. Jaak Järvis märkis, et selline sisstulek muutus demotiveerivaks. Jaak Järvise ütluste kohaselt on tal uue aastani võimalik tööle asuda Põhja-Soome rebasekasvatusfarmi, kus sissetulek on minimaalselt 1500-2000 eurot. Soomest igakuiselt registreerimiskohustuse täitmine oleks aga keeruline ja kulukas. Ka pikema ajavahemiku järel registreerimas käimine (näiteks 1,5 kuu intervalliga) muutuks ilmselt pikapeale tüütuks, mistõttu oleks süüdimõistetu seisukohalt mugavam, kui käitumiskontrolli enam ei oleks. 2

(4)Kriminaalhooldaja selgitas, millistel tingimustel lubatakse kriminaalhooldusalused tööle välismaale. Erakorralise ettekande koostas ametnik hooldusaluse avalduse tõttu ning ka seetõttu, et Jaak Järvise käitumine on olnud korrektne ja rikkumisteta. Jaak Järvis on kriminaalkorras karistatud ühel korral, käitumiskontrolli ajal on ta käitunud korrektselt ja täitnud kõiki nõudeid. Ta on osalenud programmis „Viha juhtimine“. Hoolduskavas püstitatud tegevused on Jaak Järvis täitnud kohusetundlikult, ta saavutas iseseisvuse ja stabiilsuse töökoha. Koostöö kriminaalhooldajaga on hea. Töösuhte lõpetamisest oli kriminaalhooldaja väidetavalt teadlik, sellest oli olnud juttu. Otsustuse välisriiki tööle lubamise osas saaks kriminaalhooldaja teha alles peale seda, kui on süüdimõistetu poolt esitatud vajalikud dokumendid (leping, elukoht välisriigis). Kuivõrd isikut ei ole võimalik vabastada vaid registreerimiskohustusest, vaid lisakohustustest või käitumiskontrollist tervikuna, tegigi kriminaalhooldaja ettepaneku käitumiskontrolli lõpetamiseks. Samas näeb kriminaalhooldaja alternatiivse võimalusena, kui KarS § 75 lg 6 ei kohaldu, leppida tulenevalt muutunud riskimäärast Jaak Järvisega kokku harvem registreerimisintervall, kui seni (nt üks kord kvartalis või pooleteist kuu tagant). KOHTU SEISUKOHT Tulenevalt KarS § 75 lg 6 võib kohus vabastada süüdlase edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest, kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1–4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi. Sellisel juhul säilib süüdlasel katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja istungil antud ütluste kohaselt on Jaak Järvis veidi rohkem kui 1 aasta 4 kuu jooksul, mil ta on olnud tingimisi enne tähtaega vabastatud, täitnud kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi korrektselt. Eelnev ning hooldusaluse soov asuda parema sissetuleku saamiseks tööle Soomes, tingis käesoleva erakorralise ettekande esitamise. Istungil selgus, et Jaak Järvis soovib vabaneda peamiselt käitumiskontrolliga kaasnevast registreerimiskohustusest, mis raskendab tema tööl käimist välisriigis. Muid määratud kohustusi on ta valmis nõuetekohaselt edasi täitma. Kohus selgitab, et käitumiskontrolliga kaasnevad KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on seadusest tulenevad kohustused ja nende laienemine süüdlasele on automaatne alati, kui kohaldatakse käitumiskontrolli. Kontrollnõuete diferentseerimise võimalus kohtul puudub. Seega on käesolevalt kohtul võimalus kaaluda vaid kas vabastada süüdlane KarS § 75 lg 2 alusel määratud kohustustest või siis tervikuna kogu käitumiskontrollist. Käitumiskontrolli edasise kestmise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada süüdlase varasemat elukäiku, tema käitumist senise katseaja jooksul tervikuna ning muid asjaolusid, millel on tähtsust katseajal süüdlase üle teostatava järelevalve intensiivsuse üle otsustamisel. Olulised on ka asjaolusid, millistel on kuritegu toime pandud, kuriteo raskus ning isikut iseloomustavaid andmed. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Jaak Järvise vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisest ning kohustuste täitmisest. Vaatamata sellele, et Jaak Järvise katseajale antud hinnang on igati positiivne, ei ole käesolevaks ajaks täidetud kõik Jaak Järvisele pandud kohustused - hüvitamata on suures summas rahalisi nõudeid. Lisaks sellele on Jaak Järvis kriminaalhooldaja loata lahkunud töölt, mis tagas talle püsiva sissetuleku ning võimaluse tasuda võlgnevusi. Välisriiki elama- ja tööle asumiseks on vajalik kriminaalhooldaja eelnev nõusolek, mistõttu on kohtu arvates ennatlik Jaak Järvise selline käitumine ning põhjendamatult enesekindel avaldus, et ta asub kindlasti tööle Soomes. 3

(4)Istungil selgus muuhulgas, et võimalik töökoht Põhja-Soomes rebasekasvatusfarmis on ajutine. Kohtu hinnangul on kriminaalhoolduse edasine kohaldamine Jaak Järvise puhul vajalik ka tulenevalt süüdimõistetu varasemast elukäigust ning asjaolust, et isik on kriminaalhooldusele määratud veel pikaks ajaks, s.o kuni 19.04.2017.a. Jaak Järvise toime pandud rasket kuritegu ning psüühilist seisundit arvestades on oluline tema üle jätkuvalt kontrolli teostada. Jaak Järvise varasemast iseloomustusest nähtub, et ta suudab positiivselt käituda vaid nii kaua, kui see teenib tema huve. Ta on otsinud endale mugavamaid ja sobivamaid lahendusi. See iseloomustas Jaak Järvist juba varasema teenistuse ajal Kaitseväes, samuti on sellist suhtumist märgata isiku käitumises ja ütlustes ka praegu. Samuti on oluline jätkata alkoholi tarvitamise keelu täitmist, sest isikul on varasemalt tuvastatud sõltuvus alkoholist ning alkoholi kuritarvitamine oli ka kuritegu soodustavaks teguriks. Kontrollitud keskkonnas tuleb isik hästi toime, kui kuriteo toimepanemisest ei ole möödunud nii pikka aeg, et kohus võiks olla veendunud, et Jaak Järvis ilma kriminaalhoolduslike vahenditeta suudaks oma käitumist kontrollida. Lisaks eelnevale leiab kohus, et isikul on võimalik asuda tööle välisriiki ka olukorras, kus talle jäävad kehtima kõik määratud käitumiskontrolli nõuded ning kohustused. Kokkuleppel kriminaalhooldajaga on võimalik registreerimiskohustuse täitmise tihedust reguleerida ning muuta kohustuse täitmine harvemaks, mis teeb selle kriminaalhooldusalusele ka mugavamaks. Kõike eelnevat arvesse on kohus seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus Jaak Järvise vabastamiseks Tartu Maakohtu 02.05.2014. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-09-15431 katseajaks määratud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 sätestatud kohustuste edasisest täitmisest tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4