3-15-1710/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. oktoober 2015, Pärnu 3-15-1710 Haldusasi E.A. kaebus Pärnu maavanema
2. juulil 2015 korralduse nr 1-1/15/314 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: E.A. Vastustaja: Pärnu Maavalitsus RESOLUTSIOON
3. Jätta E.A. kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt
5. novembril 2015 (HkMS § 180, § 181 lg 1). ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT
6. Pärnu Maavalitsus kuulutas riigivaraseaduse (RVS) § 58 lg 1 alusel väljaandes "Ametlikud Teadaanded"
7. juunil 2015 avaldatud teadaandega (tl. 18) välja avaliku kirjaliku enampakkumise sõiduki Ford FOCUS (reg. number 146 TJD) müümiseks. Kuulutuse kohaselt oli enampakkumise alghinnaks 300 eurot ning tagatisraha suuruseks 30 eurot. Teadaande kohaselt võis pakkumisi esitada kuni
8. juuni 2015 kella 11.00-ni. Samuti olid teadaandes loetletud andmed, mida pakkumine peab sisaldama ning oli ka sätestatud, et pakkumisele tuleb lisada maksekorralduse koopia tagatisraha maksmise kohta.
9. E.A. esitas pakkumise, mis registreeriti Pärnu Maavalitsuses
10. juunil 2015 kell 9.12 (tl. 19 pöördel). Pakkumisele ei olnud lisatud maksekorralduse koopiat, ent see sisaldas märget "Tagatisraha makstud interneti teel 12.06.
11. Samast selgub ka minu konto nr." 1
13. juulil 2015 andis Pärnus maavanem korralduse nr 1-1/15/314, millega kinnitas enampakkumise tulemuse selliselt, et Ford Focus (reg. nr 146TJD) osas tunnistati võitjaks Hea Auto OÜ. Korralduses viidatakse kirjaliku enampakkumise
14. juuni 2015 protokollile (tl. 20 pöördel), milles asuti seisukohale, et E.A. pakkumine ei vasta nõuetele. Nimetatud protokoll on saadetud ka E.A.le (tl. 20) koos selgitusega, et tema pakkumine ei olnud nõuetekohane, kuna sellele ei olnud lisatud maksekorraldust tagatisraha maksmise kohta. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
15. E.A. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pärnu Maavanema
16. juuli 2015 korralduse nr 1-1/15/314 tühistamist. Kaebaja selgitab, et oli pakkumise esitamise ajaks interneti teel tagatisraha tasunud ning märkinud selle ära ka pakkumises. Kaebaja toob välja, et
17. aasta alguses toimunud sarnasel enampakkumisel toimis ta samamoodi ning maavalitsus aktsepteeris seda, et pakkumisele ei olnud maksekorraldust lisatud. Kaebuse täienduses toob kaebaja samuti välja, et maavalitsuse ametnikud ise on toiminud ebakorrektselt, alates sellest, et algses teadaandes oli pakkumiste esitamise tähtpäevana märgitud päev, mis oli teadaande avaldamise ajaks juba möödunud. Kaebaja hinnangul on paberil maksekorralduse esitamise nõue ebamõistlik ning kaebaja enampakkumiselt eemaldamise tõttu on riik kokkuvõttes saanud kahju, kuna kaebaja pakkumine oli kõrgema hinnaga kui lõpuks võitjaks osutunud pakkuja oma. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Pärnu Maavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks leiab vastustaja, et kaebajal puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud korraldus tema õigusi ei riku. Vastustaja selgitab, et kaebaja pakkumine enampakkumisel ei osalenud, sest kaebajale
19. juunil 2015 teatavaks tehtud protokolli kohaselt tunnistati kaebaja pakkumine mittevastavaks, ent kaebaja ei esitanud selle peale protesti vastavalt Pärnu maavanema
20. veebruari 2011 korraldusega nr 28 kinnitatud „Pärnu maavalitsuse valitsemisel oleva konfiskeeritud vara menetlemise korra“ (edaspidi vara võõrandamise kord) punktile
21. Teiseks leiab vastustaja, et enampakkumise tingimustest tulenes sõnaselgelt maksekorralduse esitamise nõue ning vaidlust pole selles, et kaebaja pakkumine sellele nõudele ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et E.A. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Kuivõrd kaebaja poolt esitatud pakkumine ei vastanud enampakkumise tingimustes sätestatud nõudele, mille kohaselt tuli esitada koos pakkumisega ka maksekorraldus tagatisraha maksmise kohta, ei riku enampakkumise tulemuste kinnitamise otsus kaebaja õigusi.
23. Ei saa siiski nõustuda vastustaja seisukohaga kaebaja kaebeõiguse puudumise kohta. Haldusaktiks, mis loob isikutele vaidlusaluse enampakkumise tulemisena õigused ja kohustused, on maavanema korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta. Ei riigivaraseadusest ega vara võõrandamise korrast ei tulene, et konfiskeeritud vara võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel pakkumise esitanud isik ei saaks maavanema poolt enampakkumise tulemuste 2 kinnitamist vaidlustada, kui ta ei ole eelnevalt esitatud vara võõrandamise korra punktis 28 nimetatud protesti. Leian, et riigivarakomisjoni otsus, millega tehti kindlaks enampakkumise tulemus, ei ole käsitatav haldusaktina, samuti mitte eelhaldusaktina, vaid tegemist on menetlustoiminguga, millest eraldivõetuna ühelegi isikule mistahes õigusi ega kohustusi ei teki. Sellist menetlustoimingut ei pea isik, kes leiab selle õigusvastase olevat, eraldi vaidlustama, vaid ta võib selle õigusvastasusele tugineda, vaidlustades asja kohta lõplikult antava haldusakti, milleks on antud juhul maavanema korraldus. Seda seisukohta toetab ka vara võõrandamise korra punktis 28 sätestatud protesti esitamise ja menetlemise kord – esitatud protesti edastab komisjon maavanemale, misjärel maavanem otsustab selle rahuldamise või rahuldamata jätmise. Vara võõrandamise kord ei reguleeri seda, kuidas peaks toimima juhul, kui maavanem peab protesti põhjendatuks ning komisjoni poolt kindlaks tehtud enampakkumise tulemust vääraks. Viidatud normidest ei tulene, et maavanem peaks sel juhul tegema otsuse komisjoni poolt esitatud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise kohta või saatma asja uueks otsustamiseks tagasi komisjonile. Seega saab maavanem, olles vaadanud läbi nii komisjoni poolt välja selgitatud asjaolud kui ka edastatud protestid, teha otsuse, millega kinnitab enampakkumise tulemuse, mis erineb komisjoni protokollis märgitust. Komisjoni protokollis kajastatud enampakkumise tulemus isikutele õigusi ega kohustusi ei tekita, samuti ei ole see siduv maavanemale. Seetõttu saab komisjoni tegevust (enampakkumise tulemuse kajastamine protokollis ja selle edastamine pakkumised esitanud isikutele) ning protesti esitamise võimalust sisuliselt samastada isikule ärakuulamisõiguse tagamisena enne asja lõplikku otsustamist. Sisuliselt vaatab komisjon esitatud pakkumised läbi, annab neile hinnangu ning teatab asjaosalistele, milline on nende asjaolude põhjal enampakkumise tõenäoline tulemus (kavandatav haldusakt). Isikud saavad esitada seepeale oma protestid ning maavanem riigivara võõrandamise otsustuspädeva organina teeb lõpuks otsuse. Riigivarakomisjoni otsus enampakkumise tulemuste kohta ei ole kehtivast õigusest tulenevalt maavanemale siduv ning maavanem vastustab ka komisjoni õigusvastase tegevuse eest. Seega vastutab maavanem enampakkumise tulemuste kinnitamisel õiguspärase lõpptulemuse eest isegi siis, kui riigivarakomisjon on enampakkumise tulemuse ebaõigesti kindlaks määranud ning keegi ei ole selle peale protesti esitanud. Sisuliselt on komisjoni näol tegemist maavanema kui lõpliku otsustaja heaks tegutseva ja tööorganiga, mille otsusel õiguslikku siduvust ei ole. Kaebaja ei pidanud esitama tingimata ei protesti ega vaidlustama komisjoni otsust eelnevalt kohtus ning selle tegemata jätmine ei takista tal maavanema korralduse peale kohtule kaebuse esitamist. Seetõttu ei saa väita, et kaebajal puudub kaebeõigus. Isik, kes esitab enampakkumisele oma pakkumise, mida lõpuks ei tunnistata edukaks, võib enampakkumiste tulemuse kinnitamise kohta tehtud lõpliku otsuse halduskohtus vaidlustada.
24. Vaatamata eeltoodule on E.A. kaebus siiski põhjendamatu. Riigivaraseaduse § 58 lõikest 1 ja enampakkumise korra punktide 22 ja 23 alusel väljaandes "Ametlikud Teadaanded" avaldatud teadaandes oli sätestatud: "Pakkumisele lisada maksekorralduse koopia tagatisraha maksmise kohta Rahandusministeeriumi pangakontole nr EE891010220034796011 SEB pangas, viitenumber 2800082307". Vaidlust pole selles, et kaebaja maksekorraldust ei esitanud, vaid märkis pakkumise tekstis, et tagatisraha on makstud interneti teel 12.06.
25. Riigivara võõrandamiseks korraldatud enampakkumise läbi viimine on formaliseeritud menetlus, mis tähendab seda, et enampakkumises osaleda soovijad peavad enampakkumise tingimusi täpselt 3 järgima ning mistahes formaalsed puudused pakkumises toovad üldjuhul kaasa pakkumise kõrvaldamise lõplikult hindamiselt. Antud juhul ei olnud enampakkumisel osalemise tingimuseks pelgalt see, et pakkumise esitaja on tasunud tagatisraha, vaid lisaks sellele pidi ta olema esitanud ka maksekorralduse näol tõendi tagatisraha tasumise kohta. See nõue kehtis kõigile enampakkumisest osa võtta soovinud isikutele ühtmoodi. Enampakkumise korraldajal ei ole keelatud nõuda teatud asjaolude tõendamist mingit kindlat liiki või laadi tõendiga. Tagatise tasumise kohta maksekorralduse esitamise nõuet ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks, sõltumata sellest, et põhimõtteliselt on maavalitsuse ametnikel võimalik riigikassa andmekogu kaudu ettenähtud kontodele tehtud laekumisi kontrollida ka ilma, et neile kõik maksekorralduselt nähtuvad andmed teada oleksid. Kokkuvõttes on usutav, et kaebaja poolt pakkumises esitatud andmete (kaebaja nimi, makse tegemise aeg) põhjal oleks olnud võimalik tuvastada, kas kaebaja oli tagatise pakkumiste avamise hetkeks tasunud või mitte, ent avaldatud enampakkumise tingimustes sätestatu tõttu ei oleks ei komisjon ega maavanem tohtinud seda teha. Siinkohal on oluline, et enampakkumisel osalemise tingimused kehtisid kõigile ühtmoodi ning ühele isikule tingimustes sätestatuga võrreldes soodustuse andmine (näiteks seeläbi, et tingimustes sõnaselgelt nõutud dokumendi puudumisest vaadatakse mööda), asetaks ta ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste pakkumisi esitanud või pakkumisi esitada soovinud isikutega. Iseenesest on usutav, et kaebajal jäi maksekorraldus lisamata printeri puudumise tõttu. Samamoodi on aga võimalik, et mõni teine pakkumise teinud isik nägi eraldi vaeva selleks, et vajalik printer leida või veelgi enam – mõni muu isik jättis pakkumise esitamata põhjusel, et ta ei saanud samuti printeri puudumise tõttu pakkumisele maksekorraldust lisada. Neid võimalusi arvestades saanuks kaebaja, kui tema pakkumist siiski teistega samaväärsena hinnatud oleks, ebaõiglase eelise teiste ees. Seetõttu ongi oluline enampakkumise teates sätestatud formaalseid tingimusi mitte ühegi konkreetse isiku puhul mitte leevendada. Selline leevendamine läheks vastuollu RVS § 8 lõikega 5, mille kohaselt peavad riigivaraga tehtavad tehingud olema läbipaisvad ja kontrollitavad.
26. See, et kaebaja on väidetavalt sarnasel varem toimunud enampakkumisel saanud osaleda ilma, et oleks maksekorraldust esitanud, ei anna alust käesoleva kaebuse rahuldamiseks. Isegi kui kõnealuse varasema enampakkumise tingimustes oli maksekorralduse esitamise nõue samamoodi sätestatud ning kaebaja maksekorraldust ei esitanud, ent siiski enampakkumise võitis, oli tegemist enampakkumise korraldaja õigusvastase tegevusega. Õigusvastasest tegevusest ei saa tekkida isikule õiguspärast ootust, et haldusorgan käitub samamoodi ka edaspidi.
27. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 4