1-13-2735/499

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2735 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2015 määrus Sergei Titovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Titov ja tema lepinguline kaitsja Mihhail Firsov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. septembri 2015 määrus muutmata.
5. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. septembri 2015 määrusega jäeti Sergei Titov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. S. Titov kannab Viru Maakohtu
8. aprilli 2014 otsusega mõistetud liitkaristust - 5 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Karistusaja alguseks loeti
9. oktoober 2012 ja karistus lõpeb
10. aprillil
12. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et süüdimõistetu käitumine vangistuses ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus tõi välja, et S. Titovi on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Praegu kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Varasemalt on 1 S. Titovi karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise, avaliku varguse ja väljapressimise eest. S. Titovi kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Korduvad karistused näitavad, et S. Titov ei ole nendest järeldusi teinud. Raske narkokuritegu, mille eest S. Titov praegu karistust kannab, kujutab ohtu rahvatervisele. S. Titovi karistati vangistusega 5 aastat 6 kuud paljude episoodide eest. Tema elustiili vabaduses iseloomustab kuritegude toimepanemine. Kuriteo raskust ja tehiolusid arvestades, ei saa sellist isikut kergekäeliselt vabastada. S. Titovi poolt ära kantud karistus ei ole proportsionaalne talle mõistetud karistusega. Kuigi ta on ära kandnud poole karistusajast, ei ole see nii raske kuriteo eest piisav. S. Titov on ohtlik avalikkusele, mis seisneb rahvatervise ohustamises, narkootikumide levitamises, vägivalla kasutamises ja ebaseaduslikul teel majandusliku kasu saamises. Varasemat käitumist arvestades puudus kohtul veendumus, et S. Titov oleks normitäitmisele orienteeritud. Vabastamise korral saaks ühiskond ohustatud, kuna veendumus, et karistus on oma eesmärgi täitnud, kohtul puudus. S. Titovil on küll vabanedes elamispind ja töökoht ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ent need asjaolud ei ole piisavad tema vabastamiseks. MÄÄRUSKAEBUSED
13. Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada S. Titov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. Kaebuste põhiteesid on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, üht teisele eelistamata. Vaid raske karistus ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks. Kohus ei arvestanud S. Titovi seaduskuulekat käitumist vangistuse kestel ning seda, et ta on läbinud rida sotsiaalprogramme. See kõik viitab asjaolule, et S. Titov on motiveeritud seaduskuulekaks eluks ning annab endast selleks kõik (vt ka RKKKo 3-1-1-91-06). 3.2 Väär on kohtu järeldus sellest, et S. Titov on ühiskonnale ohtlik. Ta on kolme aasta vältel suutnud end seaduskuulekalt ülal pidada tõestades, et on asunud õigele teele. 3.3 S. Titov leiab, et Viru Maakohtu määrus ei ole põhjendatud ega seaduslik (vt ka RKKK3-1-1-48-12, p 16.3.2, RKÜK 3-4-1-19-07, p 25 ja RKKK 3-1-1-32-12, p 7, RKKK31-1-10-11, p 21, EIK 24.07.2003 Suominen versus Soome). Antud juhul ei ole kohtumääruses ära näidatud, et asi puudutab elektroonilise järelevalve kohaldamist. 3.4 Kohtu põhjendustest nähtub, et kohtule ei piisanud ennetähtaegseks vabastamiseks asjaoludest, milliseid pidas piisavaks nt prokuratuur ja Viru Vangla, kes toetasid S. Titovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. See aga tähendab, et S. Titovil puudus õigus olla ära kuulatud asjaoludes, millist kohus pidas erandlikuks. Lugejale jääb arusaamatuks, milliseid asjaolusid pidas kohus erandlikeks ning milline seadus need sätestab. Kokkuvõtlikult leiab S. Titov, et kuna kohus on jätnud määruses märkimata vabastamise tingimuse – elektroonilise valve, siis on see eksitav ja edasikaebuse esitajat diskrimineeriv, kuna kohus on õigusi kuritarvitanud. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga S. Titovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.
15. S. Titov leiab, et kuna kohus on jätnud määruses märkimata vabastamise tingimuse – elektroonilise valve, siis on see eksitav ja edasikaebuse esitajat diskrimineeriv, kuna kohus on tema õigusi kuritarvitanud. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohus määruse põhiosas jättis tõepoolest märkimata, et arutluse all on vangla taotlus S. Titovi vangistustest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega, nähtub kohtutoimikust, et formaalseid eeldusi on kontrollitud ning need on ka täidetud. Asjaolu, et põhiosas on märkimata jäetud, et arutati S. Titovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust elektroonilise valve kohaldamisega, ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist. Kuivõrd S. Titovi ennetähtaegse vabastamise taotluse esitamise tähtaeg (
16. juuni 2016) veel saabunud ei ole, siis ei saanud kohus vastavat taotlust ka läbi vaadata. Samas on kohus määruse põhjendavas osas kirjutanud, et S. Titovil on kantud pool karistusajast. KarS § 76 lg 2 p-s 1 ja KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatut arvestades, on tahtlikus I astme kuriteos süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks vähemalt poole mõistetud karistusaja ärakandmine. Ringkonnakohus seetõttu minetusi maakohtu määruses ei näe ja selgusetuks jääb, millega S. Titovi diskrimineeritakse.
17. Kaitsja leiab, et KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, üht teisele eelistamata. Vaid raske karistus ei saa olla vabastamata jätmise põhjuseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et mittevabastamise kaalukeeleks sai üksnes raske kuriteo toimepanemise asjaolud. Nimelt on maakohus osundanud ka S. Titovi varasemale elukäigule, mida ilmestab korduvkuritegevus (S. Titovi on 6 korral karistatud eriliigiliste kuritegude eest), samuti on I astme kohus välja toonud, et S. Titovi on korduvalt karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ringkonnakohus märgib, et narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine korduvalt ja grupis on I astme kuritegu. Eeltoodu omakorda osundab riigi tahtele sanktsioneerida rangemate karistustega suuremat hukkamõistu väärivad süüteod. Viru Maakohtu
18. aprilli 2014 otsusest nähtub, et S. Titov käitles grupis korduvalt narkootilist ainet amfetamiini mitme kuu vältel ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat ja 5 kuud vangistust. See karistus loeti kaetuks Viru Maakohtu
19. novembri 2013 otsusega mõistetud karistusega, milleks on 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Ka antud asjas mõisteti S. Titov süüdi narkootilise aine amfetamiini käitlemises grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo. Seetõttu leiab apellatsioonikohus, et S. Titovi vabastamine praegusel ajal, mil kantud on vaid pool mõistetud karistusest, ei vasta tema süü suurusele ega ühiskonna arusaamale õiglasest karistusest.
20. Kaitsja leiab, et kohus ei arvestanud S. Titovi seaduskuulekat käitumist vangistuse kestel ning seda, et ta on läbinud rida sotsiaalprogramme. Apellatsioonikohus möönab, et ehkki vangistusel on isiku resotsialiseerimisel kahtlemata kanda oluline roll ning oluliseks tuleb pidada isiku käitumist kinnipidamisaja jooksul, ei saa süüdimõistetut vabastada üksnes tuginedes tema heale käitumisele vangistuses. Hea käitumine peaks olema reegliks nii kinnipidamisasutuses kui ka väljapool seda. Seni, kuni kohtul puudub veendumus, et 3 kinnipeetav suudaks ka väljaspool kinnipidamisasutust olla normikuulekas, ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud.
21. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
22. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas