Obsah (9)

§ 386§ 132§ 134§ 162§ 163§ 174§ 165§ 138§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Tsiviilasja number 2-15-10301 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 15. oktoober 2015.a. Haapsalu ko

) § 368 lg 1 tähenduses õiguslik huvi tuvastada hagiga eelnimetatud õigussuhte (korteriomandi omandiõiguse) olemasolu 4 2-15-10301 või selle puudumine. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 teise lause kohaselt abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted ja kooselu lõppesid 13.04.1998.a., so enne 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseadust, mistõttu tuleb poolte abieluvara koosseisu tuvastamiseks kohaldada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseadust. PKS § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestab erandi – abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppu. PKS § 18 lg 1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ja lg 2 näeb ette, et pärast abielusuhete lõppemist ühisvara jagamise korral määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. PKS § 19 lg 3 ja lg 4 sätestab, et abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena ja kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Puudub vaidlus selles, et korteriomand kuulus ühisvara hulka, kostjad leiavad, et korteriomandist pool peaks kuuluma M. T. pärandvara hulka, sest PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades kalduda enne 1.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1.07.2010.a. (RKTKo nr 3-2-1-31-14, p 14) Hageja R. I. on aga leidnud, et võttes arvesse asjaolu, et hageja on panustanud lahusvara arvelt 96,97% ja ühisvara arvelt 0,15%, siis kuuluks M. T. pärandvara hulka 2,96% korteriomandist. PKS § 19 lg 2 p 3 järgi võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on omandanud korteri lahuvara arvelt, selle tõendamiseks on hageja esitanud kohtule 01.05.1993.a. kinkelepingu, millega hageja omandas kinkega 13 200 EVP krooni. Kostjad on eelistungil võtnud õigeks, et hageja R. I. on korteri ostmisel tasunud 19 200 krooni talle kuuluva lahusvara arvelt ja 30 krooni ühisvara arvelt ning M. T. on tasunud 570 EVP krooni enda lahusvara arvelt. Seega on asjas leidnud tõendamist hageja poolt on toimunud 97,04% suuruses osas lahusvara arvelt korteri soetamine. Kohus on teinud 25.08.2015.a. eelistungil kostjatele ettepaneku esitada tõendeid PKS § 19 lg p 1-4 tõendamiseks vajalike asjaolude kohta, mida kostjad ei ole teinud. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest ning tuvastab, et korteriomand asukohaga * (registriosa nr *, katastritunnus *) kuulub M. T. pärandvara hulka 2,96% mõttelises osas. 01.09.2015.a. on hageja esitanud kohtule vastuse päringule, milles notari K. P. teatab, et on selgunud isikute ring, kes on vastu võtnud 13.05.2015.a. surnud M. T. pärandvara ja kelleks on kostjad K. T. ja T. T..

1. Hageja on esitanud kohtule nõude, millega taotleb kaasomandi lõpetamist selliselt, et panna hagejale R. I. kohustus maksta M. T. pärijatele, so kostjatele K. T. ja T. T. välja nende osa korteriomandi väärtusest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. AÕS § 77 lg 2 alusel otsustab kohus kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel. Seega saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis (RKTKo 3-2-1104-05, p 8). Kostjad on nõus kaasomandi lõpetamisega selliselt, et hagejale jääb korteriomand ning kostjatele mõistetakse välja hüvitis, mis vastaks nende kaasomandi osa väärtusele. Vaidlust 5 2-15-10301 ei ole korteromandi väärtuses, so 30 000 eurot, mille tõendamiseks on kohtule tõendina esitatud Aarete Kinnisvara eksperthinnang nr *. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 3-2-1-45-09, p 20). Arvestades asjaoluga, et pooled on kohtule tõendanud korteriomandi tegeliku väärtuse on võimalik kaasomandi jagamine kostjatele õiglase hüvitise väljamaksmisega. Kohus leiab, et korteriomandi hagejale jätmine järgib kõigi poolte huvisid ja rahuldab nimetatud nõude, lõpetades kaasomandi, pannes teisele kaasomanikule (hagejale) kohustuse maksta teistele kaasomanikele (kostjatele) välja nende osad rahas. Hagejalt R. I. tuleb kostjate K. T. ja T. T. kasuks välja mõista 888 eurot, mis on 2,96% korteriomandi väärtusest kostjatele kaasomandist kuuluvas osas.
2. Pärnu Maakohus on 27.07.2015.a. rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks, millega on keelatud notaril pärimistunnistuse väljastamine M. T. pärijatele pärandvara hoiumeetmena kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-15-
3. Hagi tagamise taotluse lahendamisel nõustus kohus hageja väitega, et hagi tagamata jätmisel võib kostjate kui pärijate tegevus ohtu seada hageja vara ning seega oli vaja esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Kohus leidis, et hageja õiguste kaitsmiseks tuleb tuvastada hageja omandi suurus korteriomandist.

§ 386

lg 1 alusel võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Käesoleva kohtuotsusega on kohus tuvastanud pärijate korteriomandi kaasomandi osa suuruse ning on võtnud ka seisukoha kaasomandi lõpetamiseks. Seega ei ole hagi tagamine enam jätkuvalt aktuaalne, seetõttu tuleb kostjate taotlus rahuldada ja hagi tagamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohus edastab jõustunud kohtuotsuse notarile, kes saab seejärel jätkata pärimismenetlusega. Hagihind 9.

§ 132

lg 4 p 5 järgi on ühisvara jagamise nõue ja p 4 järgi kaasomandi lõpetamise nõue mittevaralised nõuded, mille hagihinnaks 3500 eurot. Tuvastushagi puhul kohus asub seisukohale, et hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral on võimalik kindlaks määrata. Kohus leiab, et hageja eeldatav hüve hagi esitamisel on laiemalt korteriomandi ainuomanikuks saamine. Hageja on esitanud kohtule eksperthinnangu kinnisvara turuväärtuse välja selgitamiseks. Kohtu hinnangul hageja eeldatava hüve väärtus ning seega tuvastushagi hind on võrdne k.orteri turuväärtusega ehk 30 000 eurot.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse .ühes hagis sisalduvad nõuded.

Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hageja ei ole nõudeid esitanud alternatiivselt, seega tuleb hagis sisalduvad nõuded liita ning määrata hagihinnaks 33 500 eurot (30 000 + 3500). Menetluskulud 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 162

lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (

§ 163

lg 1).

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on hagi rahuldanud täies ulatuses, seega jäävad kõik menetluskulud kostjate kanda.

§ 165

lg 1 alusel kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Hageja on 19.08.2015.a. esitanud kohtule taotluse kostjatelt menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 1512 eurot, so õigusabile 120 eurot, menetlusdokumentide hankimine ja vormistamine 342 eurot ja riigilõiv kokku summas 1050 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus 6 2-15-10301 menetluskulude hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt.

§ 138

lg 1 ja 2 alusel on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja osalenud isiklikult kohtumenetluses, kohtule ei ole esitatud lepingulise esindaja allkirjaga dokumente, seega ei ole nimetatud õigusabi kulu seotud tsiviilasja menetlemisega ja ei ole vajalik kulu asja lahendamiseks. Samuti ei nähtu dokumentide hankimist menetluse kestel, mil oli vaja esitada tõendeid oluliste asjaoluolude tõendamiseks, seega ei ole tegemist menetluskuluga. Nimetatud kulud saaksid olla kahju hüvitamise aluseks, mitte aga menetluskuludeks tsiviilasjas. Riigilõiv on aga seotud vahetult asja menetlemisega, seega tuleb kostjatel hagejale hüvitada tasutud riigilõiv 1050 eurot võrdsetes osades. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 7