Obsah (4)

§ 2§ 4§ 5§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 13. oktoober 2015, Jõhvi 3-15-2

). VeeS reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. PS § 14 kohaselt peavad õigusi ja vabadusi tagama seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning kohalikud omavalitsused. Järelikult peab avalik võim tagama isiku õiguse veele. Õigus veele sisaldab ka nõuet, et vesi oleks igaühele kättesaadav. Selle tagamiseks peavad vesi, veeseadmed ja osutatavad teenused olema igaühele majanduslikult kättesaadavad. Viimasest ei saa siiski kohtu hinnangul teha järeldust, et vesi peab olema tasuta ning vett tuleb tagada just ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaudu. Isikut, kellel pole veetarbimiseks raha, tuleb avalikul võimul aidata. Kuidas isikule vett tagada, sõltub asjaoludest – mõnel juhul tuleb anda abi ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumiseks või kaevude rajamiseks, mõnel juhul aidata isikul tasuda veearvet.

1. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kinnistul Pikk tn 57a on olemas kaev. Kaebaja leiab, et seda vett ei saa kasutada joogiveeks, vaid ainult pesu pesemiseks ning aia kastmiseks. Seetõttu peaks joogivett saama ühisveevärgist. Vastustajad on seisukohal, et Pikk 57a kinnistu omanikul ei ole põhjendatud ootust vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumiseks, kuna kinnistule väljastati ehitusluba, mis nägi ette veevarustuse ja kanalisatsiooni lokaalsetena.
2. Kohus selgitab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos (

§ 2lg 1).

Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut (

§ 2lg 3).

17.

§ 4

lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Toila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kavast nähtub, et ühisveevarustuse puhul on suurimaks probleemiks joogivee kvaliteet, mis ei vasta kehtestatud normidele tulenevalt kasutatava põhjavee looduslikest omadustest. Toila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt on Toila aleviku veetorustiku kogupikkus ca 15,5 km, millest rekonstrueerimist vajab 3,2 km. Samuti on nimetatud kavas märgitud, et probleemiks Toila alevikus on torustiku vähesus, mistõttu enamus elanikest tarbib vett individuaalkaevudest, mis aga kipuvad suvel kuivaks jääma. Probleemi teeb eriti teravaks tõsiasi, et samadel aladel puudub ka ühiskanalisatsioon ning et Toila paikneb nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal. Osa olemasolevast veevõrgust on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Kavas märgitakse, et planeeritud on uute torustike rajamine, sest osal aleviku elanikest puudub ühisveevarustuse torustik. Plaanitud on torustike rajamist alustada Pikast tänavast, mis võimaldab hiljem sellega ühendada ristuvate ja piirnevate tänavate torustikud. Kuna vallal puuduvad vajalikud vahendid korrastamistööde tegemiseks, plaanitakse pöörduda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poole kaasrahastamise taotlemiseks Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. 18. Seega nähtub Toila valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni arendamise kavast, et vald plaanib ühisveevarustuse torustike rajamist esmajärjekorras Pikale tänavale. Ka 30. juuli 4 3-15-207 2015. a vastuses kohtunõudele on Toila Vallavalitsus selgitanud, et AS Toila V.V. teeb käesoleval hetkel ettevalmistusi, et esitada projekttaotlus Keskkonnainvesteeringute Keskusele Lepa tänava, sh Pika tänava põiktänavate ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks ning positiivse toetusotsuse korral on võimalik töödega alustada 2016. a alguses (tl 111).

§ 4

lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Seega on kohtu hinnangul seadusandja näinud ette selle, et ühisveevärk tuleb ehitada välja järk-järgult, kuna kohalikule omavalitsusele käib üle jõu arenda ühisveevärk välja ühe korraga. Asja materjalidest nähtub, et Toila vald on juba varasemalt soovinud rajada Pikk tn 57a juurde ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikke, kuid see protsess on takerdunud raha puudumise tõttu (tl 3, 8). Vald on kaebajale kinnitanud, et ta jätkab tööd finantseeringu saamiseks. AS Toila V.V. pakkus kaebaja tütrele T. Juhkovale ka liitumispunkti Pika tänava peal tingimusel, et T. Juhkova rajab ise vajalikud torustikud kuni liitumispunktini (tl 3). Seejuures ei ole ka kaebaja ise olnud olukorrale lahenduse leidmisel hoolas. Nii nähtub asja materjalidest, et kinnistu omanikule on korduvalt märku antud, et enne liitumislepingu sõlmimist oodatakse täiendavaid andmeid. Kohus leiab, et kohalik omavalitsus on astunud samme kaebaja kinnistu ühisveevärgiga ühendamiseks. Toila Vallavalitsusele võib ette heita vaid seda, et jättis vastamata kaebaja ja kaebaja tütre 2014. a juunikuus esitatud avaldustele lahendada Pikk tn 57a kinnistu veevarustusega seonduv küsimus võimalikult kiiresti. Kohus märgib, et kuni liitumiseni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tuleb vallal vajadusel kaaluda kaebajale joogivee varustamist või selle ostmise kompenseerimist. 19. Kohus selgitab täiendavalt, et kui AS Toila V.V. asub Toila valla ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni arendamise kava alusel Lepa ja Pika tänava põiktänavatele ühisveevärki rajama, siis peab sellega liita saama ka kõiki selles lõigus asuvaid elamuid. Kui ühisveevärk välja ehitatakse, peab sellega saama liituda.

§ 5

lg-te 1 ja 2 kohaselt peab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

§ 5lg 4 sätestab ammendava loetelu juhtudest, kui liitumise taotlust ei rahuldata.

Seda ei tehta kui liituda soovija: 1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. 20. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja - 5 3-15-207 kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel (

§ 3lg-d 1 ja 2).

1. Kohus palus kaebajal täpsemalt selgitada, millised toimingud on Pikk tn 57a kinnistul seoses ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumisega teostatud ning mida kohtule esitatud fotod (tl 60-69) tõendavad. Kaebaja selgitas
2. juuni
3. a vastuses, et „Oleme teinud oma krundil kõik vajalikud toimingud (eelmisel korral saatsime pildid) juba 2008.aasta aprilliks (vee- ja kanalisatsioonitorustik, valamu, WC pott, duššinurk), sest siis asusime sinna püsivalt elama. Kõik on välja toodud sauna ette hoovis, sest meie ei tea edasisi kanalisatsiooni torustike paiknemisi.“ (tl 85). Kohtu hinnangul ei tõenda kohtule esitatud fotod dušist, valamutest, boilerist ja WC potist seda, kaebaja oleks teostanud omapoolsed tööd kuni liitumispunktini, s.o punktini, mis asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri.
4. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-3-1-62-09, p 11). Kohtu hinnangul ei ole vastustajate tegevus olnud õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt jääb S. Politichenko kaebus rahuldamata.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6