Obsah (15)

§ 184§ 65§ 63§ 73§ 84§ 832§ 392§ 68§ 26§ 831§ 59§ 5§ 57§ 15§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4047 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Ku

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, Aleksei Blagihhi süüdistuses

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning Sergey Nikiforovi süüdistuses

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. detsembri
2. a otsus Apellatsiooni esitajad Kolmanda isiku Klavdia Blagihhi esindaja Igor Belugin, Sergey Nikiforovi kaitsja Andrei Matvejev, Aleksei Blagihhi kaitsja Aleksandr Mironov, Ramiz Rakhmanovi kaitsja Valeriy Gimaev ja riigiprokurör Andres Ülviste Prokurör Riigiprokuratuuri riigiprokurör Andres Ülviste Süüdistatav Ramiz Rakhmanov Isikukood: XXX, elukoht: XXX, registreeritud aadressil XXX, asukoht: Viru Vangla, kodakondsus: Vene, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: vahistamine alates
3. novembrist 2013 Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Valery Gimaev Süüdistatav Aleksei Blagihh Isikukood: XXX, elukoht: XXX, registreeritud aadressil XXX, asukoht: Viru Vangla, kodakondsus: määratlemata, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub Varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega

§ 184

lg 1, § 424 ja § 329 järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud,

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust Tõkend: vahistamine alates

1. novembrist 2013 Süüdistatava kaitsja Aleksandr Mironov Süüdistatav Sergey Nikiforov Isikukood: XXX, elukoht: XXX, registreeritud aadressil XXX, Narva, kodakondsus: Vene, haridus: keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates
2. märtsist 2014 Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Kolmas isik Klavdia Blagihh, esindaja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus osaliselt, s.o osas, milles kohus: 1.1 mõistis Ramiz Rakhmanovi ja Sergey Nikiforovi õigeks alates
6. aasta märtsist kuni suve alguseni grupis suures koguses narkootilise aine omandamises ja grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamises ning Ramiz Rakhmanovi õigeks alates
7. aasta märtsist kuni augusti lõpuni grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises; 1.2 tunnistas Ramiz Rakhmanovi süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning mõistis talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 10 aastat vangistust; 1.3 mõistis Aleksei Blagihhile karistuseks 9 aastat vangistust; 1.4 jättis Sergey Nikiforovile mõistetud karistuse

§ 73

alusel tingimisi täitmisele pööramata; 1.5 vabastas Aleksei Blagihhilt arestitud sularaha 45 eurot aresti alt; 1.6 mõistis Aleksei Blagihhilt

§ 84

alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 64 545 eurot; 1.7 mõistis Sergei Nikiforovilt

§ 84

alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 3036,22 eurot; 1.8 mõistis Ramiz Rakhmanovilt

§ 84

alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 8436,17 eurot; 1.9 vabastas Aleksei Blagihhilt arestitud televiisori Samsung koos puldiga aresti alt ja määras selle tagastamisele Aleksei Blagihhile; 1.10 määras Aleksei Blagihhi elukoha läbiotsimisel ära võetud Minigripi kilekotid, termomeetri musta karbiga ja Zara ostukviitungi kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. 2 2. 2.1 2.2 2.3 2.4 2.5 Teha tühistatud osas uus otsus, millega: tunnistada Ramiz Rakhmanov süüdi

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 (kehtiva seaduse kohaselt

§ 184

lg 21) järgi ning mõista talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 12 aastat vangistust; mõista Aleksei Blagihhile karistuseks 7 aastat vangistust; mõista Aleksei Blagihhilt

§ 84

alusel kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 59 615 eurot; jätta Aleksei Blagihhilt arestitud sularaha 45 eurot kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla; tagastada Minigripi kilekotid, termomeeter musta karbiga ja Zara ostukviitung kohtuotsuse jõustumisel Aleksei Blagihhile. 3. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsioonis sõiduauto BMW 745I L (reg.nr XXX ) konfiskeerimise alust, lugedes

§ 832

lg 1 asemel õigeks

§ 832lg 2 p 1.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Riigiprokuratuuri ja Aleksei Blagihhi kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Klavdia Blagihhi esindaja, Sergey Nikiforovi kaitsja ja Ramiz Rakhmanovi kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
4. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kaudu õigusabikulud 216 eurot (sealhulgas käibemaks 36 eurot) advokaat Igor Beluginile apellatsioonimenetluses Klavdia Blagihhile riigi õigusabi osutamise eest.
5. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakonna kaudu õigusabikulud 288 eurot (sealhulgas käibemaks 48 eurot), advokaat Andrei Matvejevile apellatsioonimenetluses Sergey Nikiforovile riigi õigusabi osutamise eest.
6. Jätta p-des 7 ja 8 nimetatud menetluskulud riigi kanda.
7. Jätta Valeriy Gimaevi taotlus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistuse sisu 3
8. Ramiz Rakhmanov, Aleksei Blagihh ja Sergey Nikiforov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et nad panid ajavahemikul
9. aasta märtsist kuni
10. novembrini 2013 isikute grupis korduvalt toime suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise, s.o narkootilise aine omandamise, valmistamise, valdamise, veo ja edasiandmise suure varalise kasu saamise eesmärgil. R. Rakhmanovile ja A. Blagihhile

§ 184lg 21 p 1 järgi ning S.

Nikiforovile

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi esitatud süüdistused seisnesid alljärgnevas.

1.1

1. aasta märtsis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal leppisid R. Rakhmanov ja A. Blagihh omavahel kokku selles, et hakkavad valmistama suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja müüma seda edasi teistele isikutele. Vastavalt kokkuleppele pidid R. Rakhmanov ja A. Blagihh esialgu omandama amfetamiini vedelal kujul (vaba alusena), valmistama sellest pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) ning viimase pärast ballastainega lahjendamist edasi müüma. Oma kuritegelikke sidemeid ära kasutades võttis R. Rakhmanov ühendust Venemaa Föderatsioonis asuvate tuvastamata isikutega, kelle käest oli võimalik vedelat amfetamiini hankida, ning leppis nendega kokku narkootilise aine omandamise konkreetsed asjaolud (vedela amfetamiini kogus, hind, sobiv pakendamise viis 0,5-liitristesse õllepudelitesse, kullerile üleandmise aeg ja koht), tehes seda kooskõlastatult A. Blagihhiga. Kuna R. Rakhmanov ja A. Blagihh vajasid kullerit, kes nende ülesandel narkootilise aine (vedelal kujul amfetamiini) Venemaa Föderatsioonis vahetult vastu võtaks ja üle riigipiiri Eestisse toimetaks, värbas R. Rakhmanov kuriteo toimepanemisele S. Nikiforovi, kellele andis juhised narkootilise aine Venemaa Föderatsioonis vastavast peidikust ära võtmiseks ja üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamiseks. 1.2 Ajavahemikul
2. aasta märtsist kuni
3. novembrini 2013 omandas S. Nikiforov Venemaa Föderatsioonis R. Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja A. Blagihhiga kooskõlastatult korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Kõnealuse narkootilise aine andsid S. Nikiforovile igal korral peidiku kaudu üle eeluurimisel tuvastamata isikud, tehes seda vastavalt eelnevale kokkuleppele R. Rakhmanoviga. Vedel amfetamiin oli paigutatud 0,5-liitristesse õllepudelitesse ja asetatud peidikusse kilekotiga. Igal korral oli peidikusse pandud vähemalt neli pudelit vedela amfetamiiniga, mille S. Nikiforov peidikust ära võttis. Pärast narkootilise aine omandamist toimetas S. Nikiforov selle R. Rakhmanovi ülesandel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga Eesti Vabariigi riigipiirini Narva piiripunkti juures. 1.3 Pärast narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri Eesti Vabariiki toimetamist andis S. Nikiforov igal korral vedela amfetamiini Narva linnas vahetult R. Rakhmanovi kätte. Kokku andis S. Nikiforov ajavahemikul
4. aasta märtsist kuni
5. novembrini 2013 R. Rakhmanovile Narvas vahetult üle vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Kirjeldatud viisil Venemaa Föderatsioonist omandatud, ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetatud ja tema vahetusse valdusse jõudnud vedela amfetamiini paigutas R. Rakhmanov enda kasutuses olevasse garaažiboksi nr 16, mis asus aadressil XXX . Ühtlasi hankisid R. Rakhmanov ja A. Blagihh tuvastamata isikutelt vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini (amfetamiinsulfaadi) valmistamiseks vajalikud keemilised ained ja laborivarustuse, mille toimetasid samuti garaažiboksi. 1.4 Ajavahemikul
6. aasta märtsist kuni
7. novembrini 2013 valmistas R. Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga Narva linnas XXX asuvas garaažiboksis nr 16 vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult suures koguses pulbrilist narkootilist ainet – vähemalt 4 13 441 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini. Seejuures kasutas R. Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja A. Blagihhi poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaati segas R. Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga ballastainega, saades kokku vähemalt 38 402 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille pakendas väiksemateks müügikogusteks. Seejärel valdasid R. Rakhmanov ja A. Blagihh isikute grupis ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, s.o kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini, hoides seda Narva linnas XXX asuvas garaažiboksis nr 16 ja R. Rakhmanovi elukohas aadressil XXX . 1.5 Ajavahemikul
8. aasta märtsist kuni
9. novembrini 2013 andis S. Nikiforov R. Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja A. Blagihhiga kooskõlastatult vähemalt kuuel korral suures koguses narkootilist ainet – täpselt kindlaks tegemata mahuga kilekottidesse pakendatud pulbrilist amfetamiini – Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Igal korral sai S. Nikiforov narkootilise aine pakendi peidikusse toimetamise eest R. Rakhmanovilt tasuks vähemalt 50 eurot. Ülejäänud osa amfetamiinist andsid R. Rakhmanov ja A. Blagihh ajavahemikul
10. aasta märtsist kuni
11. novembrini 2013 Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Seega andsid R. Rakhmanov ja A. Blagihh isikute grupis ajavahemikul
12. aasta märtsist kuni
13. novembrini 2013 tuvastamata isikutele ebaseaduslikult edasi suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini, kusjuures vähemalt kuuel korral andsid nad suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult edasi grupis koos S. Nikiforoviga. 1.6 Ajavahemikul
14. novembrist kuni
15. novembrini 2013 valmistas R. Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga Narva linnas XXX asuvas garaažiboksis nr 16 vedelast amfetamiinist ebaseaduslikult veel suures koguses pulbrilist narkootilist ainet, s.o vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 982,46 grammi puhast amfetamiini. Seejuures kasutas R. Rakhmanov vedelast amfetamiinist amfetamiinsulfaadi valmistamisel tema enda ja A. Blagihhi poolt vastaval eesmärgil hangitud vajalikke keemilisi aineid ja laborivarustust. Valmistatud vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati toimetas R. Rakhmanov seejärel enda elukohta aadressile XXX , kus kokkuleppel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga segas kõnealuse narkootilise aine ballastainega, saades kokku 3898,54 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati. Valmistatud narkootilisest ainest suurema osa – 3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini – jättis R. Rakhmanov kokkuleppel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga hoiule enda elukohta aadressile XXX . Seejärel valdasid R. Rakhmanov ja A. Blagihh ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet, s.o 3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini, hoides seda R. Rakhmanovi elukohas aadressil XXX , kuni kõnealune narkootiline aine
16. novembril 2013 politseiametnike poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 1.7 Ajavahemikul
17. novembrist kuni
18. novembrini 2013 valmistatud narkootilisest ainest väiksema osa – 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini – võtsid A. Blagihh ja R. Rakhmanov viimase elukohast aadressilt XXX endaga kaasa ja vedasid seda ebaseaduslikult nende kasutuses olnud sõiduautos Toyota Picnic (reg.nr XXX ) oma teekonnal Ida-Viru maakonnas kuni nende kinnipidamiseni politseiametnike poolt
19. novembril
20. Kinnipidamise käigus viskas A. Blagihh Narva- 5 Jõesuu–Hiiemetsa tee–Udria maantee
21. kilomeetriposti läheduses pakendi kõnealuse narkootilise ainega sõiduauto aknast välja tee äärde. Nimetatud kohas teostati
22. novembril 2013 vahetult pärast A. Blagihhi ja R. Rakhmanovi kinnipidamist sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära kilekott 712,8 grammi amfetamiinsulfaadiga, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini. 1.8
23. novembril 2013 teostati Narvas XXX asuvas ja R. Rakhmanovi kasutuses olevas garaažiboksis nr 16 sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära neli 0,5-liitrist õllepudelit kirjaga „Zlaty grad“, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas 1009 grammi puhast amfetamiini. Samuti võeti sündmuskoha vaatluse käigus ära 17 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. Leiti ka 8101,47 grammi vedelikku, mis sisaldas 286,18 grammi puhast amfetamiini, samuti amfetamiini valmistamiseks vajalikke lähteaineid ja laborivarustust.
24. novembril 2013 viidi A. Blagihhi ema Klavdia Blagihhi elukoha aadressil L. Koidula 94, Narva-Jõesuu läheduses asuva metsa ääres läbi sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti ja võeti ära 26 tühja 0,5-liitrist õllepudelit kirjetega „Zlaty grad“ ja „Kozel“, milliste seest tuvastati amfetamiini jäljed. 1.9 Narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine R. Rakhmanovi, A. Blagihhi ja S. Nikiforovi poolt sai eelkirjeldatud viisil teoks grupi liikmete ühise ja kooskõlastatud tegevuse tulemusena, mis toimus vastavalt omavahel kokku lepitud rollijaotusele. Seega R. Rakhmanov ja A. Blagihh ebaseaduslikult omandasid, valmistasid, valdasid, vedasid ning andsid edasi suures koguses narkootilist ainet amfetamiini isikute grupis. Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikul omandamisel, valdamisel ja edasiandmisel tegutsesid R. Rakhmanov ja A. Blagihh teatud osategude puhul grupis veel S. Nikiforoviga. R. Rakhmanov ja A. Blagihh käitlesid isikute grupis suures koguses narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil tasu eest, s.o narkokaubanduse eesmärgil. Sealjuures jõudsid R. Rakhmanov ja A. Blagihh enne kinnipidamist suurema osa nende poolt käideldud narkootilisest ainest juba teistele isikutele ebaseaduslikult edasi anda, osadel juhtudel grupis koos S. Nikiforoviga. 1.10 Käesoleva kriminaalasja raames leiti ja võeti ära 3898,54 grammi edasimüügi eesmärgil lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 15 600 eurot. Sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära ka neli vedelikuga täidetud 0,5-liitrist õllepudelit, milles oli kokku 1904 grammi vedelat amfetamiini (vaba alusena). Nimetatud vedelast amfetamiinist oleks saanud valmistada veel 3928 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 15 700 eurot. Ühtlasi võeti menetlustoimingute käigus ära 43 tühja amfetamiini jälgedega õllepudelit, millest nähtuvalt olid isikud ajavahemikul
25. aasta märtsist kuni
26. novembrini 2013 valmistanud ligikaudu 18 615 grammist vedelast amfetamiinist veel vähemalt 38 402 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille keskmine hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks üle 153 600 euro. Kokku moodustaks R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi poolt käideldud narkootilise aine amfetamiini keskmine hulgihind illegaalsel tänavaturul vähemalt 184 900 eurot. Sellest tulenevalt panid R. Rakhmanov ja A. Blagihh isikute grupis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. S. Nikiforov pani kuriteod toime R. Rakhmanovi ülesandel ja viimase korraldusi täites. Iga ülesande täitmise eest sai S. Nikiforov R. Rakhmanovilt tasuks vähemalt 50 eurot. Seega puudub alus inkrimineerida S. Nikiforovile suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. 6
27. Veel süüdistatakse R. Rakhmanovit, A. Blagihhi ja S. Nikiforovit

§ 392lg 2 p 2 järgi ajavahemikul 2013.

aasta märtsist kuni

1. novembrini 2013 isikute grupis korduvalt suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamises. Nimetatud ajavahemikul toimetas S. Nikiforov korduvalt suures koguses narkootilist ainet, s.o vedelat amfetamiini, mis oli varjamise eesmärgil paigutatud 0,5liitristesse õllepudelitesse, R. Rakhmanovi ülesandel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga Narva piiripunkti kaudu ebaseaduslikult üle riigipiiri Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kokku toimetas S. Nikiforov R. Rakhmanovi ülesandel ja kooskõlastatult A. Blagihhiga ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri vähemalt 22 372 grammi vedelal kujul amfetamiini (vaba alusena), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Eesti Vabariiki toodud narkootilise aine andis S. Nikiforov üle vahetult R. Rakhmanovile. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohus tegi
3. detsembril
4. a otsuse, millega mõistis: 3.1 R. Rakhmanovi õigeks süüdistuses

§ 184lg 21 p 1 järgi (2013.

aasta märtsist kuni

1. aasta suve alguseni grupis suures koguses narkootilise aine omandamises, ajavahemikul
2. aasta märtsist kuni augusti lõpuni grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises, ajavahemikul
3. aasta märtsist kuni
4. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine valdamises ja edasiandmises). Samuti mõistis kohus R. Rakhmanovi õigeks süüdistuses

§ 392

lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul

1. aasta märtsist kuni
2. aasta suve alguseni). Kohus mõistis R. Rakhmanovi süüdi kuriteo toimepanemises

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (ajavahemikul 2013.

aasta suvest kuni

1. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine omandamises, ajavahemikul augusti lõpp kuni septembri algus 2013 suures koguses narkootilise aine valmistamise kõlbmatus süüteokatses, ajavahemikul
2. novembrist 2013 kuni
3. novembrini 2013 suures koguses narkootilise aine valmistamises ja valdamises,
4. novembril 2013 grupis suures koguses narkootilise aine vedamises) ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul 2013. aasta suvest kuni 27. novembrini 2013) ning mõistis talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 10 aastat vangistust.

Karistuse alguseks luges kohus

1. novembri
2. 3.2 A. Blagihhi õigeks süüdistuses

§ 392

lg 2 p 2 järgi ja süüdistuses

§ 184lg 21 p 1 järgi (ajavahemikul 2013.

aasta märtsist kuni

1. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine omandamises, ajavahemikul
2. aasta märtsist kuni
3. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises, valdamises ja edasiandmises ning ajavahemikul
4. novembrist 2013 kuni
5. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine valmistamises ja ajavahemikul
6. novembrist 2013 kuni
7. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine valdamises). Kohus tunnistas A. Blagihhi süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (27.

novembril 2013 grupis suures koguses narkootilise aine vedamises) ning mõistis talle karistuseks 9 aastat vangistust. Karistuse alguseks luges kohus 27. novembri 2013. 3.3 S. Nikiforovi õigeks süüdistuses

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (2013.

aasta märtsist kuni

1. aasta suve alguseni grupis suures koguses narkootilise aine omandamises ja ajavahemikul
2. aasta märtsist kuni
3. novembrini 2013 narkootilise aine suures koguses edasiandmises) ja süüdistuses

§ 392

lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul

1. aasta märtsist kuni
2. aasta suve alguseni). Kohus tunnistas S. Nikiforovi süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 7 2 (ajavahemikul 2013.

aasta suvest kuni 27. novembrini 2013 grupis suures koguses narkootilise aine omandamises) ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi (isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus toimetamises üle riigipiiri ajavahemikul 2013. aasta suvest kuni 27. novembrini 2013) ning mõistis talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti S.

Nikiforovile kandmisele 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus kohaldas

§ 73

, mille alusel jättis mõistetud karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui S. Nikiforov ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja konfiskeeris

§ 832lg 1 alusel R.

Rakhmanovilt arestitud sularaha summas 265 eurot.

§ 84alusel mõistis kohus R.

Rakhmanovilt konfiskeerimise asendamise korras riigituludesse välja 8436,17 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva äratarvitatud vara väärtusele. 4.1 Prokuratuuri taotluse konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel A.

Blagihhilt arestitud sularaha summas 45 eurot jättis kohus rahuldamata ja määras sularaha tagastamisele A. Blagihhile. Kohus konfiskeeris

§ 832lg 1 alusel A. Blagihhi tahvelarvuti i

Pad (IMEI-kood XXX , arvuti mudel A1430, 64GB).

§ 84alusel mõistis kohus A.

Blagihhilt konfiskeerimise asendamise korras riigituludesse välja 64 545 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva äratarvitatud vara väärtusele. A. Blagihhilt

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud televiisori Samsung koos puldiga (numbriga UE60ES6100, mudel nr UE60ES6100WXXH, verisoon 01) vabastas kohus aresti alt ja määras tagastamisele A. Blagihhile. 4.2

§ 832

lg 1 alusel konfiskeeris kohus arestitud ning kolmandale isikule Klavdia Blagihhile kuuluva sõiduauto BMW 745I L (reg.nr XXX ) koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega. Kohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel kolmanda isiku K.

Blagihhi pangakontol nr 10010146038013 AS-is SEB Pank olevad rahalised vahendid summas 3055,51 eurot ning vabastas need aresti alt. 4.3 Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja konfiskeeris

§ 832lg 1 alusel S.

Nikiforovilt arestitud sularaha summas 150 eurot.

§ 84alusel mõistis kohus S.

Nikiforovilt konfiskeerimise asendamise korras riigituludesse välja 3036,22 eurot, mis vastab poolele summale kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on äratarvitatud. Maakohtu seisukohad R. Rakhmanovile ja A. Blagihhile

§ 184lg 21 p 1 järgi ning S.

Nikiforovile

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse kohta 5.

Prokuratuur loobus kohtuvaidlustes S. Nikiforovile esitatud süüdistusest osas, milles teda süüdistati grupis koos R. Rakhmanovi ja A. Blagihhiga suures koguses narkootilise aine peidikute kaudu edasiandmises tuvastamata isikutele vähemalt kuuel korral Ida-Virumaal. Seoses osalise loobumisega süüdistusest ning juhindudes KrMS §-st 301 mõistis kohus S. Nikiforovi õigeks korduvas narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises grupi poolt.

1. Osas, milles R. Rakhmanovit, A. Blagihhi ja S. Nikiforovit süüdistatakse
2. aasta märtsist kuni
3. novembrini 2013 Venemaa Föderatsioonist korduvalt ebaseaduslikult suures koguses (vähemalt 22 372 grammi, milles puhast ainet vähemalt 11 857 grammi) vedela amfetamiini omandamises, leidis kohus, et
4. märtsil 2014 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja andmed R. Rakhmanovi, S. Nikiforovi ja A. Blagihhi piiriületuste kohta 8 ajavahemikul
5. märts 2013 kuni
6. veebruar 2014 ei tõenda süüdistatavate poolt narkootilise aine omandamist. Nendest tõenditest saab järeldada vaid seda, et R. Rakhmanov suhtles
7. aasta märtsis korduvalt nii A. Blagihhi kui ka S. Nikiforoviga ning kõik süüdistatavad käisid sel ajavahemikul korduvalt Venemaal. R. Rakhmanov andis kohtus ütlusi, mille kohaselt tõi S. Nikiforov esimest korda Venemaalt narkootilise ainega pudeleid
8. aasta suvel ja teine kord sügisel. Esimest korda valmistas R. Rakhmanov enda sõnul amfetamiini augusti lõpus või septembri alguses. Samuti tuleneb tema ütlustest, et ta edastas S. Nikiforovile informatsiooni selle kohta, kust ja millal tuleb õllepudelid ära võtta ja need Eestisse tuua. S. Nikiforov ei mäletanud täpselt, millal ta esimest korda pudelitel järel käis, kuid möönis, et see võis olla
9. aasta kevadel. Süüdistatavate ütlustega luges kohus tõendatuks, et narkootilise aine korduv omandamine toimus
10. aasta suvest kuni
11. novembrini
12. Kohtu järeldust kinnitavad ka
13. märtsil 2014 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja andmed R. Rakhmanovi ja S. Nikiforovi piiriületuste kohta ajavahemikul
14. märts 2013 kuni
15. veebruar
16. Samuti on eeltoodud tõenditega kooskõlas
17. märtsil 2014 koostatud jälitustoimingu protokoll, mis kinnitab R. Rakhmanovi ja S. Nikiforovi omavahelist aktiivset suhtlust perioodil
18. september kuni
19. november
21. Kohus luges tõendatuks, et R. Rakhmanov ja S. Nikiforov panid
22. aasta suvest kuni
23. novembrini 2013 narkootilise aine suures koguses korduva omandamise toime grupis. Süüdistatavate ütlused, mille kohaselt S. Nikiforov ei teadnud, et pudelitesse on pandud narkootiline aine, luges maakohus vastuolude tõttu eeluurimisel antud ütlustega ebausaldusväärseteks ja jättis need tõendikogumist välja. S. Nikiforovi teadmist, et ta tegeles kooskõlastatult R. Rakhmanoviga narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, tõendab
24. märtsil 2014 koostatud jälitustoimingu protokoll. Kui süüdistatav poleks sellest teadlik olnud, puudunuks tal ka vajadus kasutada omavahelises suhtluses tavatut kõnemaneeri ning vestlustes oleks mainitud, et pudelitesse on pandud naha või riide töötlemisel kasutatav keemia. Arvestades pudelite üleandmise asjaolusid ning vedela amfetamiini pakendamise viisi, ei ole eluliselt usutav, et S. Nikiforov ei pidanud võimalikuks, et tegemist on narkootilise ainega. Kohtu hinnangul oli mõlema süüdistatava teopanus süüteokoosseisu realiseerimiseks oluline ja nad tegutsesid kooskõlastatult ühise teootsuse alusel. Mõlemad süüdistatavad andsid kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse, täites kindlaid ülesandeid.
25. Tõendamist leidis ka see, et R. Rakhmanov ja S. Nikiforov omandasid narkootilist ainet süüdistuses märgitud koguses, s.o kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini.
26. novembril 2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Narva linnas XXX asuvast garaažiboksist nr 16 leiti kokku 21 klaasist õllepudelit, millest neli oli vedelikuga täidetud. Samuti leiti
27. novembril 2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt Ida-Virumaal NarvaJõesuus L. Koidula 94 juures metsas asuva tee äärest kokku 26 venekeelsete kirjadega pudelit. Kõigil leitud pudelitel olid peal kirjad „Zlaty grad pivo“ või „Kozel“. Tunnistaja I.M. i ütlustega on tõendatud, et garaažiboksi nr 16 kasutas R. Rakhmanov. Süüdistatav tunnistas ka seda, et tema viskas õllepudelid metsa. Samas väitis R. Rakhmanov, et kõigis pudelites ei olnud vedel amfetamiin, vaid mõnes oli tavaline õlu. Kohus ei pidanud R. Rakhmanovi vastavaid selgitusi eluliselt usutavateks. Seda, et kõikidelt leitud pudelitelt avastati amfetamiini jälgi, tõendab ekspertiisiakt nr 13E-AN
28. Ekspertiisiaktist nähtub ka see, et vedelik kogumassiga 1904 grammi neljas 0,5-liitrises klaaspudelis “Zlaty grad pivo” sisaldab amfetamiini (vaba alusena), vedeliku amfetamiini sisaldus on 53%, vedelikus sisaldub 1009 grammi amfetamiini. Seega, kuna tõendamist leidis, et Narva-Jõesuus asuvast metsast ja Narvas XXX asuvast garaažiboksist nr 16 leiti kokku 47 õllepudelit, mis sisaldasid amfetamiini jälgi, siis on 9 tõendatud, et süüdistatavad käitlesid vedelat amfetamiini kokku vähemalt 22 372 grammi suuruses koguses (47×476), mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Seda, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega, tõendab
29. detsembril 2013 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 68, mille kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist amfetamiinist.
30. Süüdistuse kohaselt toimus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine kooskõlastatult A. Blagihhiga. Ükski süüdistatav seda oma ütlustes ei kinnitanud. S. Nikiforov ja A. Blagihh andsid kohtuistungil ütlusi, et ei tunne üksteist. Tõendeid, mis nende väite ümber lükkaksid, kohtule ei esitatud. Kohtu hinnangul ei ole
31. märtsil 2014 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub, et kõnealusel perioodil suhtles R. Rakhmanov ka A. Blagihhiga, piisav tõend jaatamaks A. Blagihhi osalust narkootilise aine omandamises. Seega ei ole tõendatud, et A. Blagihh andis kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Lähtudes KrMS § 7 lg-st 3 ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tema kasuks, mõistis kohus A. Blagihhi ajavahemikul
32. aasta märtsist kuni
33. novembrini 2013 korduvas narkootilise aine omandamises grupis koos R. Rakhmanovi ja S. Nikiforoviga õigeks.
34. Veel süüdistatakse R. Rakhmanovit ja A. Blagihhi ajavahemikul
35. aasta märtsist kuni
36. novembrini 2013 suures koguses narkootilise aine (vähemalt 13 441 grammi amfetamiinsulfaadi, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini) valmistamises. Valmistatud narkootilise aine segas R. Rakhmanov kokkuleppel A. Bagihhiga ballastainega, saades kokku vähemalt 38 402 grammi edasimüügiks mõeldud lahjendatud amfetamiinsulfaati, mille pakendas vastavateks müügikogusteks. R. Rakhmanovi ütlustega luges kohus tõendatuks, et esmakordselt valmistas ta amfetamiini augusti lõpus või septembri alguses
37. Kohtul puudus alus kahelda süüdistatava ütlustes, mille kohaselt esimesel korral tahke amfetamiini valmistamine ei õnnestunud. Seega oli tegemist kõlbmatu süüteokatsega

§ 26mõttes.

Tõendeid selle kohta, et kuriteo toimepanemises osales ka A. Blagihh, kohtule ei esitatud, mistõttu kohus mõistis ta selles õigeks.

1. Kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud tõendamist, et süüdistatavatel õnnestus enne
2. novembrit 2013 narkootilist ainet valmistada. Samuti pole tõendatud see, et R. Rakhmanov ja A. Blagihh valdasid ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 38 402 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas vähemalt 9865 grammi puhast amfetamiini –, hoides seda Narva linnas XXX asuvas garaažiboksis nr 16 ja R. Rakhmanovi elukohas aadressil XXX . Samuti pole tõendatud, et ajavahemikul
3. aasta märtsist kuni
4. novembrini 2013 andis S. Nikiforov R. Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt ja A. Blagihhiga kooskõlastatult vähemalt kuuel korral suures koguses narkootilist ainet – täpselt kindlaks tegemata mahuga kilekottidesse pakendatud pulbrilist amfetamiini – Ida-Virumaal peidikute kaudu ebaseaduslikult edasi tuvastamata isikutele. Ka pole tõendatud see, et ülejäänud osa kõnealusest amfetamiinist andsid R. Rakhmanov ja A. Blagihh ajavahemikul
5. aasta märtsist kuni
6. novembrini 2013 Ida-Virumaal ebaseaduslikult peidikute kaudu edasi tuvastamata isikutele. Seetõttu mõistis kohus süüdistatavad selles süüdistuse osas õigeks.
7. R. Rakhmanovile esitatud süüdistus ajavahemikul
8. novembrist kuni
9. novembrini 2013 suures koguses narkootilise aine (vähemalt 1338 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 982,46 grammi puhast amfetamiini) valmistamises on tõendatud. Teo toimepanemist tõendavad R. Rakhmanovi enda süüd tunnistavad ütlused,
10. veebruaril 2014 koostatud jälitustoimingu protokoll ja
11. novembril 2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis kajastab Narva linnas XXX garaažiboksis nr 16 leitud narkootilise aine valmistamiseks kasutatud esemeid. 10 Garaažiboksi võtmed leiti R. Rakhmanovi kasutuses olnud sõiduautost. R. Rakhmanovi poolt narkootilise aine valmistamist tõendab ka ekspertiisiakt nr 13E-AN1490, mille kohaselt võeti garaažiboksi vaatluse käigus sealt ära hulgaliselt amfetamiini jälgi sisaldavaid esemeid. Samuti leiti sealt kontsentreeritud väävelhapet, etanooli ning fenüülatsetooni ja alfafenüülatsetoatsetonitriiti (APAAN). Ekspertiisiakt nr 13E-GE1423 tõendab, et garaažiboksi vaatluse käigus ära võetud sõrmkinnastelt leiti ühelt isikult pärit DNA-d, mis on kokkulangev R. Rakhmanovi DNA-profiiliga.
12. R. Rakhmanovi poolt suures koguses, s.o üle 1,3 grammi narkootilise aine amfetamiini valmistamine on tõendatud ekspertiisiaktiga nr 13E-AN1490, mille kohaselt võeti
13. novembril 2013 R. Rakhmanovi elukohast Narvas XXX läbiotsimisel ära pulber, mis sisaldas 841,56 grammi amfetamiini. Lisaks sellele võeti
14. novembril 2013 Narva–NarvaJõesuu–Hiiemetsa tee–Udria vahelise tee
15. kilomeetriposti juurest ära kokku 712,8 grammi amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini.
16. R. Rakhmanov eitas narkootilise aine valmistamist koos A. Blagihhiga ning A. Blagihh ise andis ütlusi, et tema ei ole narkootilist ainet valmistanud. Kohtule esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et R. Rakhmanov ja A. Blagihh valmistasid narkootilist ainet grupis: tõendatud ei ole, et süüdistatavatel oli ühtne teoplaan ning A. Blagihhil oli olemas kontroll selle üle, kuidas kulgeb narkootilise aine valmistamine. Jälitustoimingu protokolliga on tõendatud üksnes see, et A. Blagihh viibis
17. septembril 2013 ja
18. novembril 2013, kui toimus etanooli hankimine Hatšik Sirafjanilt, koos R. Rakhmanoviga. Selle kohta, et A. Blagihh oleks kunagi viibinud kuriteo toimepanemise kohas, mis koos eeltoodud tõenditega võimaldaks jaatada tema kaastäideviimise kvaliteediga panust narkootilise aine valmistamises ning järeldada, et oli ühine teoplaan, kohtule tõendeid ei esitatud. Seetõttu mõistis kohus A. Blagihhi narkootilise aine valmistamises õigeks.
19. R. Rakhmanovile ja A. Blagihhile esitatud süüdistuses narkootilise aine suures koguses (3185,74 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati, mis sisaldas 841,56 grammi puhast amfetamiini) ebaseaduslikus valdamises leidis kohus, et tõendatud on teo toimepanemine üksnes R. Rakhmanovi poolt. Süüdistatav tunnistas end narkootilise aine valdamises süüdi. Samuti tõendavad tema süüd
20. novembril 2013 koostatud R. Rakhmanovi elukoha läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti süüdistatava köögist valget värvi pulbrilist ainet. Ekspertiisiaktiga nr 13E-AN1490 on tõendatud, et leitud aine puhul oli tegemist 3185,74 grammi amfetamiinsulfaadiga, milles puhast amfetamiini oli 841,56 grammi. Ekspertiisiakt nr 13E-GE1423 tõendab, et narkootilise aine pakenditelt leiti R. Rakhmanovi DNA-d. A. Blagihhi teopanus narkootilise aine valdamisel kohtus tõendamist ei leidnud.
21. Veel süüdistatakse R. Rakhmanovit ja A. Blagihhi ajavahemikul
22. novembrist kuni
23. novembrini 2013 valmistatud narkootilisest ainest 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaadi, mis sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini, vedamises sõiduautos Toyota Picnic (reg.nr XXX ), kuni nende kinnipidamiseni
24. novembril
25. Kohus leidis, et süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemine on tõendatud
26. veebruaril 2014 koostatud jälitustoimingu protokolli, R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi kahtlustatavana kinnipidamise protokollide ja
27. novembril 2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Seda, et leitud valget värvi pulbrilise aine puhul oli tegemist amfetamiiniga, tõendab ekspertiisiakt nr 13EAN
28. A. Blagihhi poolt kuriteo kaastäideviimist tõendab ka ekspertiisiakt nr 13E-GE1423, mille kohaselt
29. novembril 2013 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud musta värvi kilekotilt (milles oli aine ja mis oli kilekotis Rademar) võetud teisest proovist (proov A136141) 11 saadi DNA analüüsil osaline profiil, milles kõik konsensusprofiili alleelid on leitavad A. Blagihhi DNA-profiilis.
30. Tõendatud on, et R. Rakhmanov valmistas 3898,54 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati ning A. Blagihh vedas koos R. Rakhmanoviga 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati. R. Rakhmanovi kasutuses olnud garaažiboksist nr 16 leiti veel neli amfetamiini sisaldava vedelikuga täidetud klaaspudelit, millest eksperdi P.R. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt saanuks valmistada veel 3928 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaati. Amfetamiini ühe grammi hind
31. aastal oli jaekaubanduses (tänavakaubanduses) 10–20 eurot ja hulgikaubanduses (alates 1 kg) 4–5 eurot. R. Rakhmanovi poolt käideldud amfetamiinsulfaadi müümise eest oleks järelikult võinud saada mitte vähem kui 31 306,16 eurot. Tõendatud ei ole, et süüdistatavatel oleks olnud plaanis müüa amfetamiini tänavakaubanduses. See summa jääb alla

RS § 8 p-s 2 sätestatud suure varalise kahju piirmäära, milleks 2013. aastal oli 32 000 eurot. Kuna tõendamist ei leidnud, et süüdistatavad R. Rakhmanov ja A. Blagihh panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, kvalifitseeris kohus R. Rakhmanovi ning A. Blagihhi poolt toime pandud kuriteod

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

Maakohtu seisukoht süüdistatavatele

§ 392lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse kohta 18.

Kohus luges tõendatuks, et

1. aasta suvest kuni
2. novembrini 2013 omandas S. Nikiforov Venemaa Föderatsioonis R. Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – kokku vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Oma tegevusega täitsid R. Rakhmanov ja S. Nikiforov

§ 392

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu, toimetades isikute grupis suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ebaseaduslikult üle riigipiiri. A. Blagihhi poolt selle kuriteo toimepanemine tõendatud ei ole, mistõttu kohus mõistis ta

§ 392lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

(Vt käesoleva otsuse p-d 6–9.) Süüdistatavatele mõistetud karistused

1. R. Rakhmanovi süü suuruse kindlakstegemisel arvestas kohus tema keskset rolli narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning ka tema poolt käideldud narkootilise aine märkimisväärset kogust. Süüdistatava karistust raskendava asjaoluna tuvastas kohus kuriteo toimepanemise omakasu motiivil. Nendel asjaoludel pidas kohus vajalikuks karistada R. Rakhmanovit üle sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega, milleks on 10 aastat vangistust. Vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks puudus kohtu hinnangul alus.
2. A. Blagihhile karistuse mõistmisel arvestas kohus, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist tema poolt ainult ühel korral grupis narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine suures koguses. Karistust raskendava asjaoluna võttis kohus arvesse kuriteo toimepanemist omakasu motiivil. Samuti võttis kohus arvesse seda, et A. Blagihhi enda ütluste kohaselt sattus ta vanglasse septembris 2007 ja vabanes
3. või
4. detsembril
5. Seega pani süüdistatav toime uue raske rahvatervisevastase kuriteo vähem kui kolme aasta möödumisel eelmise vangistuse kandmiselt vabanemisest. See näitab, et varasem karistus ei saavutanud soovitud eesmärki ega suutnud ära hoida süüdistatava poolt uue rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist. Saavutamaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, pidas kohus põhjendatuks karistada A. Blagihhi üle sanktsiooni keskmise määra jääva karistusega, s.o 9 aasta pikkuse vangistusega. 12
6. S. Nikiforov ei olnud kuriteo toimepanemise initsiaator, vaid tema roll piirdus suures koguses narkootilise aine omandamise ning selle üle riigipiiri toimetamisega. Ka tema puhul esineb karistust raskendav asjaolu, s.o omakasu motiiv. Samas kergendab tema süüd see, et ta käitles narkootilist ainet sellisel kujul, mis ei olnud valmis lõpptarbimiseks, ohustades sellisel kujul rahvatervist vähem. Arvestades seda, et S. Nikiforovi näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kes enda ütluste kohaselt töötab ametlikult kahes erinevas töökohas ning kellel on olemas ka abipakkuvad lähedased, pidas kohus põhjendatuks jätta talle mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata. Nimetatud asjaolud peaksid aitama ära hoida S. Nikiforovi poolt tulevikus uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks karistada S. Nikiforovit vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 5 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 28.

november 2013, s.o 1 päev, arvata karistusaja hulka ja mõista S. Nikiforovile lõplikult ärakandmisele 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus pidas võimalikuks jätta S. Nikiforovile mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kohaldades

§ 73ning määrates katseajaks 5 aastat.

Kohus ei pidanud põhjendatuks karistada S. Nikiforovit nn šokivangistusega, kuna see tooks tõenäoliselt süüdistatavale kaasa töökoha kaotuse. Arvestades seda, et üldteada asjaoluna on Ida-Virumaal raske tööd leida, siis pärast osalise vangistuse ärakandmist oleks suure tõenäosusega raskendatud süüdistatava resotsialiseerumine. Konfiskeerimine 22. Prokuratuur esitas kohtule taotluse konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel R.

Rakhmanovilt tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 265 eurot, mis on Viru Maakohtu

1. märtsi
2. a määrusega arestitud ja kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole, ning

§ 84alusel mõista R.

Rakhmanovilt konfiskeerimise asendamiseks välja 8436,17 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, mis on ära tarvitatud. Kohus leidis, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud. R. Rakhmanovile

1. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 3352 eurot.
2. jaanuaril 2014 koostatud õiendist nähtuvalt oli R. Rakhmanovi netosissetulek
3. aastal 12 348 eurot,
4. aastal 3159,52 eurot ja
5. aastal 599,04 eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolliga koos lisadega on tõendatud, et R. Rakhmanov on saanud teadmata allikast tulu 8701,17 eurot. Nimelt tuleneb protokolli punktist 8, et R. Rakhmanovi legaalne sissetulek perioodil
6. jaanuar 2008 kuni
7. detsember 2013 oli kokku 21 941,44 eurot. Isiku tegelikud kulutused vaadeldaval perioodil olid kokku 30 354,66 eurot ning vara seisu muutus (varad suurenesid) samal perioodil oli kokku 287,96 eurot. Vastavalt

§ 832lg 1 teisele lausele peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav.

Kuna R. Rakhmanov seda teinud ei ole ning arvestades toimepandud kuritegude olemust ning isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust, asus kohus seisukohale, et 265 eurot, mis võeti ära R. Rakhmanovi kinnipidamisel, ning samuti tema poolt teadmata allikast saadud tulu 8701,17 eurot on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuna viimast summat enam alles ei ole, on selle summa puhul põhjendatud kohaldada

§-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist. Ka konfiskeerimise asendamise eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Seega tuleb Viru Maakohtu 5. märtsi 2014. a määrusega R. Rakhmanovilt arestitud sularaha summas 265 eurot

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida.

§ 84alusel mõistis kohus konfiskeerimise asendamisena R.

Rakhmanovilt riigituludesse välja 8436,17 (8701,17-265) eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva selle vara väärtusele, milline on ära tarvitatud. 13 23. Prokuratuur taotles A. Blagihhi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 45 euro konfiskeerimist

§ 832lg 1 alusel.

A. Blagihh andis kohtule ütlusi, mille kohaselt oli tegemist jäägiga tema pensionist.

1. jaanuaril 2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et A. Blagihh on
2. novembril 2013 saanud pensioni 171,76 eurot ja samal kuupäeval ka sotsiaaltoetust 53,70 eurot.
3. novembril 2013 on A. Blagihh võtnud kontolt sularahas välja 220 eurot.
4. novembril 2013 otsiti läbi A. Blagihhi elukoht Narva linnas Kevade 3-76 ning selle käigus leiti elutoast diivani pealt teksapükste vasakust taskust sularaha kokku 45 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaoludel võimalik tõsikindlalt asuda seisukohale, et süüdistatava ütlused 45 euro päritolu kohta ei vasta tegelikkusele ja tema elukohast ära võetud 45 euro puhul ei ole tegemist A. Blagihhi legaalse tuluga. Tegemist on küll A. Blagihhi paljasõnalise väitega 45 euro päritolu kohta, kuid kohtu hinnangul puudus süüdistataval kõnealuse vara iseärasusi arvestades võimalus oma väiteid tõendada. Seetõttu jättis kohus rahuldamata prokuratuuri taotluse konfiskeerida

§ 832lg 1 alusel A.

Blagihhi sularaha summas 45 eurot. 24. Maakohus konfiskeeris

§ 832lg 1 alusel A. Blagihhilt ära võetud tahvelarvuti i

Pad (IMEI-kood XXX , mudel A1430, 64GB). Tulenevalt tõendist A. Blagihhi maksustatava tulu kohta, oli talle

1. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 2429 eurot. A. Blagihhile perioodil jaanuar 2008 kuni detsember 2013 tehtud tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksetega maksustatavate tulude kohta Maksu- ja Tolliameti andmebaasis andmed puuduvad.
2. jaanuaril 2014 koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et A. Blagihhi peamiseks sissetulekuks aastatel 2008–2013 oli pension ja sotsiaaltoetused. Sularaha sissemakseid enda arvelduskontodele on ta teinud vaid
3. aastal ning summaks oli 40 senti. Süüdistatava enda ütluste kohaselt ostis ta tahvelarvuti odavalt, s.o 25 euro eest eesmärgiga see parandada ja endale jätta. Maakohus asus seisukohale, et A. Blagihh ei ole tõendanud tahvelarvuti iPad omandamist legaalsete vahendite arvel.
4. jaanuaril 2014 koostatud õiendiga koos lisadega on tõendatud, et sellise tahvelarvuti keskmine turuväärtus õiendi koostamise aja seisuga on 455 eurot. A. Blagihhi ütlused, mille kohaselt on tegemist katkise tahvelarvutiga, mille ta omandas 25 euro eest, on paljasõnalised. Süüdistatav ei esitanud ühtegi tõendit enda väidete tõendamiseks. Võimalik oleks olnud näiteks taotleda tunnistajana selle isiku ülekuulamist, kellelt tahvelarvuti osteti. Arvestades A. Blagihhi legaalset sissetulekut, leidis kohus, et süüdistataval ei olnud võimalik osta tahvelarvutit legaalse vara arvelt ning seega kuulub see konfiskeerimisele

§ 832lg 1 alusel.

25. Maakohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse konfiskeerida

§ 832

lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku Klavdia Blagihhi AS-is SEB Pank avatud pangakontol nr 10010146038013 olevad rahalised vahendid summas 3055,51 eurot. Kohtu arvates ei ole võimalik asuda seisukohale, et kolmanda isiku AS-is SEB Pank kontol olevad rahalised vahendid on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel.

1. jaanuaril 2014 koostatud vaatlusprotokolliga on tõendatud, et K. Blagihh on kandnud enda AS-is Swedbank avatud arveldusarvelt enda AS SEB Pank pangakontole
2. detsembril 2013 8000 eurot,
3. detsembril 2013 8000 eurot ja
4. detsembril 2013 15 000 eurot, kokku seega 31 000 eurot. Nähtuvalt kolmanda isiku AS SEB Pank konto väljavõttest oli enne
5. detsembrit 2013 tema kontol 2403,37 eurot. Lisaks sellele on enne vara arestimist K. Blagihhi AS SEB Pank arvelduskontole kantud järgmised õiguspärased rahasummad:
6. detsembril 2013 pension 344,79 eurot,
7. detsembril 2013 peretoetus 210,98 eurot,
8. detsembril 2013 rahatagastus 32,95 eurot,
9. jaanuaril 2014 intress 0,05 eurot,
10. jaanuaril 2014 pension 347,13 eurot ja
11. jaanuaril 2014 peretoetus 210,98 eurot. Kokku on arvele kantud seega 1146,88 eurot. Kuna kolmanda isiku AS SEB Pank pangakontol olevad õiguspäraselt saadud rahalised vahendid 14 moodustavad kokku 3550,25 eurot, mis on suurem kui selle konto lõppsaldo, leidis kohus, et pole võimalik tõsikindlalt järeldada, et Viru Maakohtu
12. jaanuari
13. a määrusega arestitud rahalised vahendid summas 3055,51 eurot on omandatud täielikult või olulises osas A. Blagihhi arvelt. Nähtuvalt vara arestimise protokollist moodustas K. Blagihhi AS SEB Pank pangakonto nr 10010146038013 saldo arestimise hetkel 2803,77 eurot, seega väiksema summa kui konfiskeerimistaotluses toodu.
14. Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse konfiskeerida

§ 832lg 2 p 1 alusel kolmandale isikule K.

Blagihhile kuuluv sõiduauto BMW 745I L (reg.nr XXX , VIN-kood XXX ), mis oli A. Blagihhi kasutuses.

1. jaanuaril 2014 koostatud õiendist nähtub, et K. Blagihh sai
2. aastal tulu 63 832 krooni,
3. aastal 58 902 krooni,
4. aastal 59 592 krooni,
5. aastal 3810 eurot,
6. aastal 3932 eurot ja
7. aastal 2759,13 eurot.
8. jaanuaril 2014 koostatud õiendist nähtub, et M.B. , kes on A. Blagihhi isa ja kolmanda isiku abikaasa, sai tulu
9. aastal 58 023 krooni,
10. aastal 62 904 krooni,
11. aastal 66 282 krooni,
12. aastal 4208 eurot,
13. aastal 4317 eurot ja
14. aastal 4481,28 eurot. Maanteeameti poolt
15. jaanuaril 2014 kirja lisana saadetud liiklusregistri registrikannete väljavõttest sõiduauto BMW 745I L kohta ja nende kannete tegemisel esitatud alusdokumentidest nähtub, et
16. augustil 2013 on omanikuna registrisse kantud K. Blagihh ja sõiduki vastutavaks kasutajaks on märgitud R. Rakhmanov ning kasutajateks A. Blagihh ja A.A. . Olemas on ka taotlus nr N72591, millega K. Blagihh palus muuta registriandmeid seoses omanikuvahetusega, ning
17. augustil 2013 sõlmitud mootorsõiduki müügileping, kus ostjaks on K. Blagihh. Tulenevalt
18. jaanuaril 2014 koostatud õiendist ja selle lisast on sõiduauto BMW 745I L keskmine turuväärtus
19. jaanuari 2014 seisuga 6700 eurot. Kolmanda isiku ütlusi seoses sõiduauto BMW 745I L ostu finantseerimisega ei pidanud kohus usaldusväärseteks, kuna kolmas isik andis kohtueelses menetluses ja kohtus vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas ta teadis, et ta pojal on juhiload. Kolmanda isiku ütluste ebausaldusväärsust tõendab ka õiend, mis on koostatud
20. aprillil 2014 koos lisaga, millest nähtuvad andmed kodumaiste aiasaaduste kohta Tallinna turgudel aastal
21. Keskmiseks aiasaaduste kilohinnaks oli 3,89 eurot. Kohus leidis, et aiasaaduste sellise kilohinna puhul pole eluliselt usutav, et nende müügist oleks suvekuudel võimalik teenida 1000 eurot päevas. Üldteada asjaoluna ei ole Narva-Jõesuu linna puhul tegemist suurlinnaga. Kuna kolmandal isikul olid seoses majaehitusega ka tavapärasemast suuremad väljaminekud, ei olnud kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tal said tekkida piisavad säästud enda juhtimisõiguseta pojale sõiduauto ostmiseks. Kohtu hinnangul omandas K. Blagihh sõiduauto BMW 745I L täielikult A. Blagihhi arvel, kellel puudus aga selline legaalne sissetulek, mis võimaldaks järeldada, et tegemist on õiguspäraselt saadud vahendite arvel soetatud sõiduautoga. K. Blagihh oli teadlik ka sellest, et tema pojal pole võimalik sellist sõiduautot omandada legaalsete vahendite arvel ning vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks.
22. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse mõista

§ 84alusel A.

Blagihhilt konfiskeerimise asendamiseks välja 62 669,49 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva äratarvitatud vara väärtusele.

1. jaanuaril 2014 koostatud vaatlusprotokollist K. Blagihhi AS SEB Pank pangakonto nr 10010146038013 väljavõtte ajavahemikul
2. jaanuar 2008 kuni
3. jaanuar 2014 ja AS Swedbank pangakonto nr 1102643746 ajavahemikul
4. jaanuar 2008 kuni
5. jaanuar 2014 kohta nähtub, et
6. aastal on K. Blagihhi AS-i Swedbank pangakontodele kantud sularaha kokku 63 770 eurot ning AS-i SEB Pank kontole 2820 eurot, kokku seega 66 590 eurot. See, et vaatlusprotokollis kajastatud ülekanded on tehtud A. Blagihhi poolt, on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle lisaks oleva fototabeliga, mis on koostatud
7. märtsil 2014 ja kus on vaadeldud fotosid ja videofaile, millest nähtub A. Blagihhi poolt kolmanda isiku pangakontodele sissemaksete tegemine. Seda, 15 et K. Blagihhi AS Swedbank kontole on sissekande teinud A. Blagihh, on nimetatud vaatlusprotokolliga tõendamata kokku 1725 (75+1150+180+290+20+10) euro ulatuses ning AS SEB Pank konto puhul kokku 320 (220+100) euro ulatuses. Nimetatud summade ulatuses vähendas kohus summat, mida saab lugeda A. Blagihhi poolt kolmanda isiku kontodele kantuks. Kokku kandis A. Blagihh seega K. Blagihhi kontodele
8. aastal 64 545 eurot. Seda, et A. Blagihh kasutas enda ema AS Swedbank kaarti, tõendab läbiotsimisprotokoll, mis on koostatud
9. novembril 2013 ning mille kohaselt on süüdistatava elukohast diivani pealt teksapükste vasakust taskust leitud AS Swedbank seeniorkaart K. Blagihhi nimega. A. Blagihh ei ole tõendanud, et tema poolt ema kontodele kantud sularaha on täielikult või olulises osas õiguspäraselt omandatud. Kuna süüteoga saadud vara äravõtmine pole võimalik, siis pidas kohus prokuratuuri taotlust põhjendatuks ning mõistis

§ 84alusel A.

Blagihhilt konfiskeerimise asendamiseks välja 64 545 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva äratarvitatud vara väärtusele. 28. Prokuratuur taotles

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida S.

Nikiforovilt tema elukoha aadressil XXX läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 150 eurot. Samuti palus prokuratuur

§ 84alusel mõista S.

Nikiforovilt konfiskeerimise asendamiseks välja 6072,44 eurot, mis vastab kuriteoga saadud ja konfiskeerimisele kuuluva äratarvitatud vara väärtusele. Nähtuvalt tõendist S. Nikiforovi maksustatava tulu kohta süüdistatav

1. aastal tuludeklaratsiooni ei esitanud.
2. jaanuaril 2014 koostatud õiendi kohaselt sai S. Nikiforov
3. aastal 60 237 krooni ja
4. aastal 746,04 eurot. Süüdistatava enda ütlused tema sissetulekuallikate kohta olid kohtu hinnangul paljasõnalised – süüdistatav ei esitanud nende kinnituseks ühtegi tõendit. Tulenevalt isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist koos lisadega on tõendatud, et S. Nikiforovil esineb perioodil
5. jaanuar 2008 kuni
6. detsember 2013 teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku summas 6222,44 eurot. Nimetatud summa sisaldab ka S. Nikiforovilt kinnipidamisel ära võetud 150 eurot. Kuna süüdistatav pole tõendanud, et eeltoodud vara on saadud õiguspäraselt, ning arvestades kuriteo olemust ning S. Nikiforovi legaalset sissetulekut ja hädavajalikke kulutusi vaadeldaval perioodil, on alust eeldada, et S. Nikiforov on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Tulenevalt

§ 832

lg-st 4 kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel arvestatakse

§ 831

lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt süüteoga saadud vara võib jätta osaliselt või täielikult konfiskeerimata, kui konfiskeerimine oleks süüteo asjaolusid või isiku olukorda arvestades ebamõistlikult koormav või kui vara väärtus on vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra. Selline võimalus kehtib kohtu arvates ka konfiskeerimise asendamise korral. Arvestades S. Nikiforovi olukorda, kus tal tuleb maksta käesolevas kriminaalasjas süüdimõistmise tõttu märkimisväärne summa kriminaalmenetluse kulude katteks, on temalt konfiskeerimise asendamise korras 6222,44 euro väljamõistmine ebamõistlikult koormav ning võib saada takistuseks süüdistatava edaspidisele seaduskuulekale käitumisele ja katseaja edukale läbimisele. Seetõttu rahuldas kohus konfiskeerimise asendamise taotluse osaliselt pooles taotletud summas, s.o 3036,22 euro suuruses summas, ja kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise taotluse täielikult, konfiskeerides 150 eurot. Apellatsioonides esitatud seisukohad 29. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni kolmanda isiku K. Blagihhi esindaja I. Belugin, S. Nikiforovi kaitsja A. Matvejev, A. Blagihhi kaitsja A. Mironov, R. Rakhmanovi kaitsja V. Gimaev ja riigiprokurör A. Ülviste. Apellatsioonides esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 16 30. K. Blagihhi esindaja palub tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja konfiskeeris

§ 832lg 1 alusel kolmandale isikule kuuluva sõiduauto BMW 745I L (reg.nr XXX ).

Esindaja taotleb sõiduauto aresti alt vabastamist ja K. Blagihhile tagastamist. 30.1 Vaidlustatava kohtuotsuse resolutiivosas ei ole märgitud

§ 832

lg 1 konkreetset punkti, mille alusel kohus rahuldas prokuratuuri taotluse, mida võib tõlgendada materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. K. Blagihh ja tema abikaasa M.B. said aastatel 2008 kuni 2013 tulu kokku 47 125 eurot. Esindaja hinnangul võimaldas selline sissetulek säästa K. Blagihhil 6000 eurot oma pojale auto ostmiseks. Siinkohal juhib esindaja tähelepanu sellele, et maakohus järeldas otsuses, et kolmandal isikul oli aiasaaduste müügiga võimalik pere sissetulekule kena lisa teenida. Esindaja arvates vastavad süüdistatava ja kolmanda isiku ütlused kohtu poolt tuvastatud auto ostmise asjaoludele ja väärivad usaldust. Väike erinevus ostuhinnas on selgitatav sellega, et auto ostmise hetkest kuni kohtuliku arutamiseni möödus enam kui aasta, kolmas isik aga oli asja kohtus läbivaatamise ajal 68-aastane. Kolmanda isiku vanust arvesse võttes tuleb tema ütlusi hinnata usaldusväärseks. Konkreetse auto ostmisel ei pruugi selle hind langeda kokku oletatava keskmise hinnaga. Süüdistatava ja kolmanda isiku poolt avaldatud auto ostumüügihinnad (5700, 5750 ja 6000 eurot) ei erine oluliselt tuvastatud turuväärtusest (6700 eurot) ja on seega usaldusväärsed. Esindaja hinnangul ei lükka kogutud tõendid ümber väidet, et kolmas isik omandas sõiduki õiguspäraselt saadud vahendite arvel. 30.2 Esindaja märgib, et

§ 832lg 2 p 1 järgi on kolmanda isiku vara konfiskeerimine erandlik.

Maakohus ei ole näidanud, milles seisneb seaduses ettenähtud erand käesolevas asjas. Seega ei ole maakohtu seisukoht laiendatud konfiskeerimise osas põhjendatud, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p-de 7 ja 8 mõttes. Vaidlustatava kohtuotsuse resolutiivosa ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele osas, milles kohus konfiskeeris kolmanda isiku vara

§ 832lg 1 aluse.

31. S. Nikiforovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles kohus mõistis S. Nikiforovi süüdi ja konfiskeeris S. Nikiforovi sularaha summas 150 eurot, ning uue otsuse tegemist, millega süüdistatav in dubio pro reo põhimõttest lähtudes täielikult õigeks mõista. 31.1 S. Nikiforovi süütõendite ring on väga väike: R. Rakhmanovi ütlused, S. Nikiforovi ütlused, jälitustoimingu protokollid ja andmed isikute piiriületuste kohta. Ristküsitlusel eitasid nii R. Rakhmanov kui ka S. Nikiforov seda, et R. Rakhmanov ei teatanud S. Nikiforovile kunagi ette, et tegemist on narkootikumidega. Kohus leidis, et süüdistatavate ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus olid lahknevad. Arvestades olemasolevat kohtupraktikat, pidas kohus usaldusväärsemaks kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kaitsja sellega ei nõustu. Mis puudutab vasturääkivusi S. Nikiforovi ütlustes, siis on süüdistatav selgitanud, et ta oli kohtueelses menetluses ütlusi andes emotsionaalselt ebastabiilses seisundis. S. Nikiforov avaldas soovi advokaadi kaasamiseks juba läbiotsimise staadiumis, ent arusaamatutel põhjustel talle seda ei võimaldatud. Enne advokaadi menetlusse kaasamist kirjutas S. Nikiforov omakäeliselt puhtsüdamliku ülestunnistuse. Kõnealuse dokumendi koostamise ajaks oli teda mitme tunni jooksul kinni peetud. S. Nikiforovi sõnade kohaselt veensid politseitöötajad teda selles, et R. Rakhmanov ütles talle ja ta oli teadlik sellest, et ta tõi üle piiri just amfetamiini. Puhtsüdamliku ülestunnistuse ilmumine asja materjalide juurde enne protsessuaalsete toimingute tegemist ja advokaadi määramist räägib sellest, et uurimisorganid tegutsesid 17 ebaprofessionaalselt ja ebaseaduslikult. Sellele vaatamata ei avaldanud S. Nikiforov ka kohtueelses menetluses, et ta oli teadlik sellest, et toob üle piiri amfetamiini. 31.2 Kohtuistungil uuritud salvestused telefonivestlustest ei tõenda S. Nikiforovi süüd. Vestlused ei olnud konspiratiivsed. Näiteks vestluses mainitud Geneva ja selle külastamise all peeti silmas Narvas asuva ööklubi külastamist ja tegemist ei olnud mingi koodiga, nagu väitis süüdistaja. Kaitsja rõhutab, et S. Nikiforovi sõnul teostasid piirivalvurid ja tolliametnikud tema suhtes korduvalt kontrolli, sealhulgas ka koera abil. Kontrolli teostati ka siis, kui tema käes olid õllepudelid, kuid narkootikume ei leitud. Seega ei olnud süüdistataval alust arvata, et ta veab üle piiri keelatud aineid. Seega ei ole välistatud, et S. Nikiforov tõepoolest ei teadnud, et ta tegeleb grupis narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri. Seega ei ole tõendatud süüteokoosseisu subjektiivne tunnus – teo toimepanemise tahtlus. 31.3 S. Nikiforovile

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistus on sootuks arusaamatu.

Kõnealuse kuriteo objektiivne koosseis seisneb narkootilise aine saamises selle edaspidiseks kasutamiseks kasu saamise eesmärgil. Ebaselge on, mis kasu planeeris S. Nikiforov narkootikumide üle riigipiiri vedamisest saada ja mil viisil ta pidi need omandama. R. Rakhmanov selgitas, et ta ei planeerinud kunagi kaasata S. Nikiforovit narkootikumide valmistamise protsessi ega narkootikumide realiseerimisest saadud tulu jagamisse. Kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tõlgendada süüdistatava kasuks. 32. A. Blagihhi kaitsja vaidlustab kohtuotsust osas, milles kohus tunnistas A. Blagihhi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi 27.

novembril 2013 grupis suures koguses narkootilise aine vedamises ja karistas teda 9-aastase vangistusega, mõistis A. Blagihhilt konfiskeerimise asendamise korras riigituludesse välja 64 545 eurot ja otsustas otsuse jõustumisel hävitada A. Blagihhi elukoha läbiotsimisel ära võetud esemed. 32.1 Kohus ei ole süüdistatavate ütluste hindamisel olnud järjepidev. Süüdistatavate R. Rakhmanovi ja S. Nikiforovi ütluste hindamisel jättis kohus ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja üksnes osas, milles need olid vastuolus varasemalt uurimisel antud ütlustega konkreetse fakti kohta. Ülejäänud osas luges kohus ütlused usaldusväärseteks ja võttis tõendina vastu. Selline tegevus vastab täielikult Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-1-1-131-

1. A. Blagihhi ütluste osas kohus sellist seisukohta ei järginud, lugedes kõik süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks põhjusel, et süüdistatav andis erinevaid ütlusi K. Blagihhi pangakaardi kasutamise kohta. Kohus ei võtnud arvesse, et A. Blagihhi kohtueelses menetluses antud ütlused pangakaardi kasutamise kohta olid antud mitte kahtlustuse sisu kohta selgituste andmisel, vaid vastates küsimustele A. Blagihhi materiaalse olukorra kohta. A. Blagihh andis kohtus pangakaardi kasutamise kohta ütlusi, mis olid kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Seega rääkis A. Blagihh kohtus tõtt. Prokurör ei taotlenud A. Blagihhi ütluste usaldusväärsuse kontrollimist osas, mis puudutas süüdistuse sisu. Selles osas ütlustes vastuolusid ei esinenud: A. Blagihh on kogu aeg eitanud osalust narkootiliste ainete käitlemises. Seega jättis kohus põhjendamatult süüdistatava ütlused otsuse tegemisel kõrvale. 32.2
2. veebruari
3. a jälitustoimingu protokoll tõendab üksnes seda, et
4. novembril 2013 kell 14.27 viskas A. Blagihh sõiduauto Toyota Picnic aknast välja kilekoti. Kohtu järeldus, mille kohaselt tõendab see protokoll A. Blagihhi poolt R. Rakhmanoviga ühiselt ja kooskõlastatult narkootilise aine vedamist, on põhjendamatu. Kohus järeldas sõiduki peatamisest ja R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi poolt „otsivalt ringi vaatamisest“, et süüdistatavad kontrollisid, et keegi neid ei jälitaks, sest soovisid varjata oma kriminaalkorras karmilt 18 karistatavat tegevust. Samas on tuvastatud, et pärast peatust sõitsid nad A. Blagihhi ema elukohta, kus mingeid õigusvastaseid toiminguid ei tehtud. Süüdistatavalt kohtuistungil sõiduki peatamise asjaolude kohta selgitusi ei küsitud. A. Blagihhi sõidu eesmärgiks oli külastada oma ema, mitte vedada narkootilist ainet. Esitades oma versiooni rehvide ostmisest, lõi A. Blagihh prokuratuurile reaalse võimaluse tema väiteid kontrollida, mida prokuratuur aga ei teinud. A. Blagihhi poolt narkootilise aine vedamist ei tõenda ka
5. novembri
6. a sündmuskoha vaatlusprotokoll. 32.3 A. Blagihhi teadmine või oletused R. Rakhmanovi poolt etanooli soetamise kohta ei tõenda, et ta teadis, et seda ostetakse amfetamiini valmistamiseks. Seega ei tõenda see, et A. Blagihh oli R. Rakhmanoviga etanooli ostmisel kaasas, et nad vedasid ühiselt ja kooskõlastatult narkootilist ainet. A. Blagihhi süüd ei tõenda ka tema elukohast Minigripi kilekottide leidmine. Ehkki kaitsja ei nõustu A. Blagihhi süüditunnistamisega, tekitab temas imestust ka süüdistatavale mõistetud karistus, s.o 9 aastat vangistust. Mõistetud karistus on ülemäärane ja vastuolus kohtupraktikaga. 32.4 Maakohtu otsustus A. Blagihhilt konfiskeerimise asendamise korras 64 545 euro väljamõistmise kohta on alusetu. A. Blagihh selgitas kohtule, et tema poolt ema kontole kantud sularaha ei kuulunud talle. Selliste vahendite olemasolul pidanuks tema elatustase olema hoopis teine. Pärast vanglast vabanemist
7. aasta detsembris ei ole õiguskaitseorganitel tema suhtes pretensioone olnud, mistõttu ei saa kohaldada laiendatud konfiskeerimist, tuginedes isiku kuritegelikule eluviisile. Samas ei ole tuvastatud, et raha pärineks kuriteost, milles A. Blagihh on süüdi tunnistatud. Otsuses ei ole põhjendatud, millisel alusel määras kohus A. Blagihhi isiklikud asjad hävitamisele.
8. R. Rakhmanovi kaitsja vaidlustab maakohtu otsust süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja taotleb selle vähendamist. 33.1 Maakohus võttis karistust raskendava asjaoluna arvesse süüteo toimepanemist omakasu motiivil. R. Rakhmanov on andnud istungil ütlusi, et tema eesmärgiks oli saada 500 eurot amfetamiini valmistamise eest. Maakohus tuvastas, et perioodil augusti lõpp kuni septembri algus 2013 jäi amfetamiini valmistamine katse staadiumisse. Seega selle eest R. Rakhmanov mingit tulu ei saanud. Järgmisel korral pidi R. Rakhmanov saama samuti 500 eurot, millest talle oli ettemaksuna tasutud 250 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult need R. Rakhmanovi tegelikke eesmärke selgitavad ütlused arvestamata, ehkki ütlused riimuvad ka teiste tõenditega (nt R. Rakhmanovilt leiti ja võeti ära 265 eurot sularaha). 33.2 R. Rakhmanovit süüdistati narkootilise aine käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus suure varalise kasu saamise eesmärki ei tuvastanud ja mõistis ta selles osas õigeks.

§ 59

kohaselt ei arvestata karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid karistuse kohaldamisel, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Seega isiku käitumises ilmnenud ja talle omistatud süüteokoosseisu tunnust ei saa karistuse mõistmisel teist korda arvestada kergendava või raskendava asjaoluna. Kuna kasu saamise motiiv oli süüdistuse kohaselt R. Rakhmanovi poolt toime pandud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks, milles süüdistatav mõisteti õigeks, ei ole selle korduv arvestamine karistuse mõistmisel lubatud. 33.3 Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-76-12 asunud seisukohale, et juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas 19 mõistis kohus R. Rakhmanovi süüdi ka

§ 392lg 2 p 2 järgi, kuna narkootilise aine käitlemise käigus täitis ta ka kuni 31.

detsembrini 2014 kehtinud

§ 392koosseisu.

See omakorda andis kohtule aluse määrata süüdistatavale sanktsiooni keskmisest raskema karistuse. 1. jaanuaril 2015 kehtima hakanud karistusseadustikus on § 392 dekriminaliseeritud. Seega tuleb R. Rakhmanovi suhtes

§ 5lg-st 2 lähtuvalt kohaldada 1.

jaanuaril 2015 kehtima hakanud karistusseadustikku tagasiulatuvalt ning R. Rakhmanov

§ 392järgi õigeks mõista.

Kuna R. Rakhmanovi tegu ei täida seetõttu mitut kuriteokoosseisu, ei saa nimetatud asjaolu ka raskendada tema karistust. 33.4

§ 57sätestab karistust kergendavad asjaolud lahtise loeteluna.

Kaitsja taotles kergendava asjaoluna arvesse võtta seda, et süüdistataval on kaks alaealist last, kuid maakohus jättis selle põhjendamatult arvesse võtmata. R. Rakhmanovi kergemeelse käitumise eest ei ole põhjendatud karistada lapsi, jättes nad pikaks ajaks ilma isa hoolitsusest. Seega tuleb seda asjaolu arvestada karistust kergendavana just alaealiste laste huvides. Karistuse eesmärgiks ei ole isiku karistamine, vaid tema õiguskuulekale teele suunamine. Pikaajalise vangistuse kandmisel võib isik kohaneda vangla subkultuuriga ning vabanedes võib tema seaduskuulekale teele asumine osutuda raskendatuks. R. Rakhmanov on varem kriminaalkorras karistamata isik ja seega asub ta vangistust kandma esmakordselt. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole R. Rakhmanov oma süüd tunnistanud ega puhtsüdamlikult kahetsenud. Süüdistatav ei tunnistanud oma süüd

§ 184

lg 21 p 1 järgi, kuid tunnistas täielikult

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist.

Puuduvad kahtlused tema puhtsüdamlikus kahetsuses. 34. Riigiprokuratuur esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse tühistamist osas, milles kohus mõistis R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi õigeks

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja kvalifitseeris süüdistuse ümber

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, samuti süüdistatavatele karistuse mõistmise osas.

Samuti vaidlustab prokuratuur S. Nikiforovi osalist õigeksmõistmist

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja talle mõistetud karistust.

Veel ei nõustu prokuratuur otsusega osas, milles kohus jättis prokuratuuri poolt taotletud vara osaliselt konfiskeerimata ja süüdistatavalt osaliselt riigi õigusabi kulud välja mõistmata. Riigiprokuratuur põhjendab oma taotlusi lühidalt järgmiselt. 34.1 Kohus on alusetult ja kriminaalõiguse seisukohalt vääralt mõistnud süüdistatavad õigeks

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamises

1. aasta märtsist kuni
2. aasta suve alguseni. Seejuures ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht R. Rakhmanovi ütluste usaldusväärsuse kohta. Süüdistatava ütlused on kantud soovist vähendada oma süüd. Kohus ei ole R. Rakhmanovi ütluste hindamisel olnud järjepidev, lugedes need ühes küsimuses usaldusväärseteks, kuid praktiliselt kõikidel teistel juhtudel leidnud, ei need on paljasõnalised ja ennastõigustavad ega ole seega usaldusväärsed. Süüdistuse kohaselt tõi S. Nikiforov R. Rakhmanovi ülesandel Venemaalt õllepudeleid neisse peidetud vedela amfetamiiniga alates
3. aasta märtsist. Süüdistus oli rajatud eelkõige S. Nikiforovi poolt eeluurimisel antud vastavatele ütlustele. Kui kohtueelsel uurimisel väitis S. Nikiforov konkreetselt, et alustas õllepudelite toomisega
4. aasta märtsis, siis kohtus on ta öelnud, et ei oska täpselt öelda, mitu aastat ta õllepudeleid tõi, alates
5. aastast, võib-olla
6. aasta kevadest. Kuna süüdistatava ütlustes põhimõttelist lahknevust ei esinenud, ei taotlenud prokuratuur tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Maakohus jättis põhjendamatult S. Nikiforovi ütlused kõrvale ja tugines hoopis R. Rakhmanovi ütlustele. Viimased olid aga kantud süüdistatava soovist oma süüd vähendada, mida kinnitab see, et süüdistatav tunnistas narkootilise aine üle riigipiiri toimetamist üksnes kahel korral. Seega on 20 tõendamist leidnud, et narkootilise aine omandamine Venemaa Föderatsioonist toimus ajavahemikul
7. aasta märtsist kuni
8. novembrini
9. 34.2 Isegi kui nõustuda kohtu järeldusega selle kohta, et S. Nikiforov omandas R. Rakhmanovi ülesandel ning temalt saadud juhiste kohaselt Venemaa Föderatsioonist korduvalt ebaseaduslikult vedelat amfetamiini alates
10. aasta suvest kuni
11. novembrini 2013, ei saa aktsepteerida süüdistatavate õigeksmõistmist isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamises
12. aasta märtsist kuni
13. aasta suve alguseni. Seda seetõttu, et kohus luges tõendatuks, et süüdistatavad grupis omandasid ja toimetasid ebaseaduslikult üle riigipiiri just süüdistuses märgitud koguse vedelat amfetamiini, kuid tegid seda kohtu hinnangul mitte alates
14. aasta märtsist, vaid
15. aasta suvest. Kuna käideldud narkootilise aine maht ei muutunud, puudus alus ka süüdistatavaid õigeks mõista ja otsus tuleb selles osas tühistada. 34.3 Kohus on alusetult mõistnud R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi õigeks

§ 184

lg 21 p 1 järgi isikute grupis suures koguses narkootilise ebaseaduslikus valmistamises alates

1. aasta märtsist kuni
2. aasta augusti lõpuni. Samuti on kohus R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi poolt isikute grupis amfetamiini valmistamise ajavahemikul
3. aasta augusti lõpust kuni
4. aasta septembri alguseni põhjendamatult ümber kvalifitseerinud R. Rakhmanovi poolt toime pandud suures koguses narkootilise aine valmistamise kõlbmatuks süüteokatseks. Maakohtu järeldused on põhjendamatud ja meelevaldsed, kuna rajanevad üksnes ühele ebausaldusväärsele tõendile – R. Rakhmanovi ennastõigustavatele ütlustele. Eluliselt ebausutav on, et väga suurtes kogustes amfetamiinipulbrit hakkaks valmistama isik, kes sisuliselt tööd ei tunne. Väheusutav on ka see, et R. Rakhmanov
5. aasta augustis vedelast amfetamiinist pulbri valmistamisel suurejooneliselt peaaegu 2,5 liitri hinnalise toorainega ebaõnnestus. Isegi kui uskuda süüdistatava paljasõnalist väidet, et peaaegu 2,5 liitrist vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini valmistamine tal ei õnnestunud, ei tohi tähelepanuta jätta, et kokku omandas R. Rakhmanov isikute grupis ligi 22,5 liitrit vedelat amfetamiini. Seega isegi kui 2,5 liitrist ebaõnnestus amfetamiini valmistamine, jääb ometi veel 18 liitrit vedelat amfetamiini, millest R. Rakhmanov isikute grupis pulbrilist amfetamiini valmistas, ja ligi 2 liitrit narkolaborist leitud vedelat amfetamiini, millest polnud jõutud veel pulbrilist amfetamiini valmistada. 34.4 Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et süüdistus ei seosta R. Rakhmanovile ja A. Blagihhile inkrimineeritavat narkootilise aine käitlemist (amfetamiinipulbri valmistamist, valdamist ja edasiandmist) mitte niivõrd konkreetse ajaperioodiga, vaid just nimelt süüdistatavate poolt omandatud ja üle riigipiiri Eestisse toimetatud vedela amfetamiini kogusega. Asjaolu, et kõnealune kogus oli vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini (mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini), on ka maakohtu poolt tõendite kogumile tuginedes põhjendatult õigeks loetud. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on kinnitust leidnud 22 372 grammi edasine saatus – 20 468 grammist vedelast amfetamiinist valmistasid süüdistatavad R. Rakhmanov ja A. Blagihh grupis 42 220 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati (millest politsei võttis ära 3898,54 grammi ja ülejäänu olid isikud jõudnud edasi anda) ning narkolaborist ära võetud 1904 grammist vedelast amfetamiinist saanuks valmistada veel 3928 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati. Seega on tõendatud süüdistatavate poolt korduvalt ja ülisuures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ning asjaolu, kas käitlemine, millele politsei pani piiri
6. novembril 2013, algas
7. aasta märtsist või sama aasta suvest (või augusti lõpust või septembrist) ei olegi tähtis. 21 34.5 Kohus on A. Blagihhi tunnistanud küll põhjendatult süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus vedamises, kuid samas mõistnud ta alusetult õigeks

§ 184

lg 21 p 1 järgi kõikides muudes isikule süüdistuses inkrimineeritavates narkokäitlemise aktides. Samuti mõisteti A. Blagihh alusetult õigeks süüdistuses

§ 392lg 2 p 2 järgi.

Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõenditega on kinnitust leidnud, et vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini valmistamisel vajalikke keemilisi aineid hankisid R. Rakhmanov ja A. Blagihh koos. Vedelast amfetamiinist pulbrilise amfetamiini valmistamise, selle ballastainega lahjendamise, kaalumise ja edasimüügikogusteks pakendamisega tegeles vahetult R. Rakhmanov, tehes seda kooskõlastatult A. Blagihhiga. Amfetamiini edasiandmise (edasimüügiga) tegelesid R. Rakhmanov ja A. Blagihh koos. Narkootilise aine müügist saadud rahalisi vahendeid kontrollis põhiosas A. Blagihh, kes hoiustas suure osa narkorahast oma ema K. Blagihhi kontol, tehes seda kooskõlastatult R. Rakhmanoviga. Seejuures osa narkootikumide müügist saadud rahast kulutasid R. Rakhmanov ja A. Blagihh ära. Näiteks ostis viimane endale sõiduauto, mille ametlikult vormistas ema K. Blagihhi nimele. Seega tegutses A. Blagihh vedelat amfetamiini omandades grupis koos R. Rakhmanovi ja S. Nikiforoviga ning vedelast amfetamiinist pulbrilist amfetamiini valmistades, seda vallates, vedades ja edasi andes grupis R. Rakhmanoviga. 34.6 Alusetu on kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole tõendatud, et R. Rakhmanov ja A. Blagihh panid suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime suure varalise kasu saamise eesmärgil. Arusaamatu on kohtu järeldus, et vähemalt 22 372 grammist vedelast amfetamiiniist (mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini) oli võimalik valmistada vaid alla 8 kilogrammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite alusel on kinnitust leidnud, et süüdistatavad omandasid 22 372 grammi vedelat amfetamiini. Suurema osa vedelast amfetamiinist jõudsid süüdistatavad pulbriliseks amfetamiiniks ümber töödelda. 20 468 grammist vedelast amfetamiinist valmistasid R. Rakhmanov ja A. Blagihh grupis 42 220 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati (millest politsei võttis ära 3898,54 grammi ja ülejäänu olid isikud jõudnud edasi anda) ning narkolaborist ära võetud 1904 grammist vedelast amfetamiinist saanuks valmistada veel 3928 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati. Maakohus võttis aga arvesse vaid kriminaalasja raames ära võetud amfetamiinipulbri kogust (3898,54 grammi) ja ära võetud vedelast amfetamiinist saadava amfetamiinipulbri kogust (3928 grammi). Tegelikult moodustaks R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi poolt käideldud narkootilise aine amfetamiini keskmine hulgihind illegaalsel tänavaturul vähemalt 184 500 eurot. Süüdistatavatel suure varalise kasu saamise eesmärki tõendab veenvalt see, et R. Rakhmanov ja A. Blagihh olid suurema osa nende poolt grupis käideldud (valmistatud) narkootilisest ainest nende kinnipidamise hetkeks juba ebaseaduslikult edasi andnud – vähemalt 15 700 euro väärtuses amfetamiinipulbrile vastav kogus vedelat amfetamiini oli veel narkolaboris amfetamiinsulfaadiks tegemata, vähemalt 15 600 euro väärtuses amfetamiinipulbrit võeti isikutelt ära ja seega vähemalt 153 200 euro väärtuses amfetamiinipulbrit olid isikud juba ära müünud. Maakohtu väide, mille kohaselt tuleb suure varalise kasu saamise eesmärgi kindlakstegemiseks arvata müügist saadud summast maha süüdistatavatel sellise tegevusega kaasnenud kulud, on alusetu ning vastuolus senise kohtupraktikaga. 34.7 Seoses taotlusega mõista R. Rakhmanov ja A. Blagihh süüdi

§ 184

lg 21 p 1 järgi palub prokuratuur karistada neid sanktsiooni keskmises määras 13-aastase vangistusega. S. Nikiforovile on maakohus mõistnud põhjendamatult leebe karistuse ja jätnud selle alusetult tingimisi täitmisele pööramata. Karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 22 34.8 Prokuratuur ei nõustu maakohtu otsusega jätta konfiskeerimata A. Blagihhi sularaha summas 45 eurot ja tema ema K. Blagihhi arveldusarvel olevad rahalised vahendid summas 3055,51 eurot. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et A. Blagihh on saanud teadmata päritolu tulusid kokku 71 925 eurot. 2013. aastal on A. Blagihh teinud K. Blagihhi kontodele sularahasissemakseid kokku vähemalt 65 770 eurot. K. Blagihhi AS SEB Pank kontol olevad rahalised vahendid 3055,51 eurot pärinevad samuti A. Blagihhi sularahasissemaksetest tema AS Swedbank kontole. Kohus mõistis A. Blagihhilt konfiskeerimise asendamisena välja 64 545 eurot, kuid prokuratuuri hinnangul on see summa ekslik. Põhjendatud oleks olnud mõista süüdistatavalt välja 62 669,49 eurot (71 725 eurot – konfiskeeritav vara 9255,51 eurot). Põhjendamatu on maakohtu otsustus rahuldada prokuratuuri S. Nikiforovi suhtes esitatud konfiskeerimise asendamise taotlus üksnes pooles taotletud summas, s.o 3036,22 eurot. Samuti on maakohus kolmandale isikule kuuluva sõiduauto BMW 745I L konfiskeerimisel ekslikult viidanud

§ 832lg 2 p 1 asemel sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatule.

Ebaõige on kohtu otsustus vabastada aresti alt A. Blagihhilt arestitud televiisor. Kõnealune televiisor on juba Riigiprokuratuuri

1. mai
2. a määrusega KrMS § 142 lg 11 alusel aresti alt vabastatud ja tagastatud vara omanikule L.B. le. 34.9 Kuna prokuratuur vaidlustab süüdistatavate osalist õigeksmõistmist, taotleb ta süüdistatavate täies mahus süüdimõistmise korral neil riigi õigusabi kulude täies mahus väljamõistmist. Kuna alates
3. jaanuarist 2015 on

§ 392

kehtetu ja

§ 184

hõlmab ka narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamise, ei pea prokuratuur menetluslikult otstarbekaks taotleda isikute süüdimõistmist

§ 392

lg 2 p 2 järgi süüdistustes, millistes nad on maakohtu poolt

§ 392lg 2 p 2 järgi õigeks mõistetud.

Kirjalikud seisukohad 35. Riigiprokuratuur esitas süüdistatavate kaitsjate ja kolmanda isiku esindaja apellatsioonidele vastuväited, milles leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ja nende rahuldamiseks puudub alus. Prokuratuuri seisukohad on lühidalt järgmised. 35.1 Prokuratuur palub jätta kolmanda isiku K. Blagihhi esindaja apellatsioon rahuldamata. Prokuratuur nõustub esindaja märkusega, mille kohaselt on maakohtu viide otsuse resolutsioonis

§ 832lg-le 1 kui sõiduauto konfiskeerimise alusele ebaõige.

Seejuures märgib prokuratuur, et taotles sõiduauto konfiskeerimist

§ 832

lg 2 p 1 alusel ja otsuse põhjendavas osas nõustus kohus prokuratuuri taotlusega. Otsuse resolutsiooni märkis kohus aga ekslikult

§ 832lg 1.

Prokuratuuri hinnangul saab ringkonnakohus maakohtu vea parandada. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et K. Blagihhil puudusid auto ostmiseks rahalised vahendid. Puuduvad tõendid, mis võimaldaksid siduda K. Blagihhi auto ostmisega. K. Blagihh ei ole esitanud ühtegi tõendit põllumajandussaadustega kauplemisest saadud tulu kohta ega selle kohta, et selline müügitegevus tegelikult toimub. Ainult kauplemisloa olemasolu ei tõenda, et isik ka tegelikkuses sellistes mahtudes müüki teostab. Seega on tõendatud, et sõiduauto on ostetud täielikult A. Blagihhi ebaseadusliku tulu arvel. 35.2 Vastuseks S. Nikiforovi kaitsja apellatsioonile märgib prokuratuur, et S. Nikiforovi ütlused, mille kohaselt tõi ta õllepudelitesse peidetud narkootilist ainet korduvalt üle riigipiiri teadmatult ja pahaaimamatult, on paljasõnalised, ebausutavad ja ümber lükatud asjas kogutud tõenditega. S. Nikiforov on menetluse kestel oma ütlusi muutnud, mis seab tema kui tõendiallika usaldusväärsuse kahtluse alla. Arvestades S. Nikiforovile inkrimineeritava kuriteo objektiivset avaldumist ja isiku käitumist, ei ole usutav, et ta ei pidanud võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet ja toimetab seda üle riigipiiri. Maakohtu otsuses on S. Nikiforovi tahtluse 23 küsimust põhjalikult analüüsitud ja põhjendatult leitud, et ta pani suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja üle riigipiiri toimetamise toime tahtlikult. 35.3 Prokuratuuri hinnangul on A. Blagihhi kaitsja apellatsioon põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Prokuratuur ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult kõrvale kõik A. Blagihhi kohtuistungil antud ütlused kui ebausaldusväärsed. Kohus tuvastas, et A. Blagihhi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes esinesid diametraalsed lahknevused osas, mis puudutasid tema poolt ema pangakaardi kasutamist. Ülejäänud osas hindas kohus tema ütlusi kogumis teiste asjas kogutud tõenditega ja leidis, et usaldusväärseks ei saa pidada tema ütlusi ka osas, milles ta eitas koos R. Rakhmanoviga suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku veo toimepanemist. Seega ei ole maakohus süüdistatava ütluste hindamisel tõendite hindamise reegleid eiranud. Prokuratuur ei nõustu kaitsja väitega, mille kohaselt on A. Blagihhilt

§ 84korras konfiskeerimise asendamiseks alusetult välja mõistetud üle 60 000 euro.

Maakohtu otsuses on konfiskeerimise asendamist põhjalikult motiveeritud. Samuti on tõendatud, et A. Blagihh kandis suure osa amfetamiini käitlemisest saadud rahast oma ema pangakontole. Praeguseks ajaks on suurem osa rahast pangakontolt välja võetud ja selle äravõtmine ei ole võimalik. Seega on konfiskeerimise asendamine põhjendatud. Seoses A. Blagihhi elukohast ära võetud Minigripi pakendite, karbi, termomeetri ja ostukviitungi hävitamisega märgib prokurör, et kilepakendite tagastamine ei ole otstarbekas, kuid ülejäänud esemete tagastamisele ei ole prokurör vastu, kui neil on A. Blagihhi jaoks olemas väärtus. 35.4 Prokuratuuri arvates puudub alus ka R. Rakhmanovi kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks. Olukorras, kus maakohus tunnistas R. Rakhmanovi süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, ei ole omakasu motiiv koosseisuline tunnus ja seda on võimalik arvestada karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna. Omakasu motiivi arvestamine karistuse mõistmisel oleks olnud välistatud siis, kui kohus oleks rahuldanud prokuratuuri taotluse ja tunnistanud R. Rakhmanovi süüdi

§ 184

lg 21 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ebaõige on kaitsja seisukoht, mille kohaselt tulnuks R. Rakhmanovi karistust kergendavate asjaoludena arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ja kahe alaealise lapse olemasolu. R. Rakhmanovi kahetsus on paljasõnaline ja puudub alus rääkida selle puhtsüdamlikkusest. Kaitsja viide alaealistele lastele on asjakohatu – täielikku vastutustundetust oma pere suhtes ei saa premeerida kergema karistusega. Puudub alus süüdistatava õigeksmõistmiseks

§ 392järgi.

Ehkki see säte on alates 1. jaanuarist 2015 tunnistatud kehtetuks, ei ole suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamist dekriminaliseeritud. Nimetatud tegu on praegu karistatav

§ 184järgi.

35.5 R. Rakhmanovi kaitsja esitas vastuväited prokuratuuri apellatsioonile, taotledes apellatsiooni rahuldamata jätmist osas, milles prokuratuur taotleb R. Rakhmanovi süüditunnistamist

§ 184lg 21 p 1 järgi.

Samuti leiab kaitsja, et R. Rakhmanovi

§ 392

lg 2 p 2 järgi õigeksmõistmise osas puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks, kuivõrd alates 1. jaanuarist 2015 on

§ 392kehtetu.

R. Rakhmanov on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus andnud ütlusi, et pidi amfetamiini valmistamise eest saama 500 eurot ja sai ainult 250 eurot. Süüdistatava ütlustes puudub alus kahelda, kuivõrd need on kooskõlas teiste tõendite ja süüdistatava tagasihoidliku eluviisiga. Puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik üheselt tuvastada, et R. Rakhmanovil oli eesmärk realiseerida suures koguses narkootilist ainet ja saada selle eest kriminaaltulu, mis ületab

RS § 8 p-s 2 sätestatud määra. 24

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrusega määrati kriminaalasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni
4. märtsini
5. Määratud kuupäevaks kohtumenetluse pooled kohtule seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus kujundab kõigepealt seisukoha apellatsioonides esitatud väidete kohta, mis puudutavad süüdistatavate poolt suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja üle riigipiiri toimetamise tõendatust (I), käsitleb seejärel süüdistatavatele süüksarvatavate kuritegude karistatavust
7. jaanuaril 2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi (II), võtab seisukoha kaebustes süüdistatavatele karistuse mõistmist puudutavate väidete kohta (III), lahendab vastuväited maakohtu poolt tehtud konfiskeerimisotsustustele ja asitõendite suhtes võetud meetmetele (IV), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (V) ning viimaks määrab kindlaks tasu suuruse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest (VI). I
8. Maakohtu otsust süüdistatavate osalise süüdi- ja osalise õigeksmõistmise kohta vaidlustavad nii süüdistatavate kaitsjad kui ka prokuratuur: kaitsjad, taotledes süüdistatavate suhtes täielikult õigeksmõistva otsuse tegemist, ning prokuratuur, soovides süüdistatavate täies mahus süüditunnistamist. Sisuliselt taotlevad apellandid seega maakohtu otsuse aluseks olnud tõendikogumile antud hinnangu muutmist apellatsioonikohtu poolt, s.o tõendite ümberhindamist. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi võib ringkonnakohus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erineva hinnangu, kuid seda üksnes juhul, kui ringkonnakohtu otsuses põhjendatakse, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda teistsugune hinnang (vt nt RKKKo nr 3-1-1-41-11, p 25; 3-1-1-6-15, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus faktiliste asjaolude tuvastamise osas kooskõlas tõendite hindamise reeglitega ning apellatsioonikohtul puudub alus asuda nende osas maakohtust lahknevale seisukohale.
9. Kohtuotsuse tegemisel tugines maakohus peamiselt R. Rakhmanovi, S. Nikiforovi ja A. Blagihhi kohtulikul uurimisel antud ütlustele,
10. märtsil 2014 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, andmetele R. Rakhmanovi ja S. Nikiforovi piiriületuste kohta ajavahemikul
11. märtsist 2013 kuni
12. veebruarini 2014,
13. märtsil 2014 koostatud jälitustoimingu protokollile,
14. ja
15. novembril 2013 koostatud sündmuskohtade vaatlusprotokollidele ning ekspertiisiaktidele. Arvestades menetletavate kuritegude spetsiifikat (kõrge konspireerituse tase, kus otseste tõendite kogumine on raskendatud), osutusid olulisteks tõenditeks süüdistatavate endi ütlused. Süüdistatavate ütluste hindamisel tugines maakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt kohtuasjas nr 3-1-1-131-13 avaldatud seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Selle seisukohaga muutis Riigikohus oma varasemat praktikat, mille kohaselt oleks tulnud sellised ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium, et ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jäi 25 kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. mai
17. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 12).
18. Ringkonnakohtu arvates on maakohus süüdistatavate ütlusi hinnates toiminud kooskõlas Riigikohtu poolt viidatud lahendis antud juhistega. Prokuratuur selle seisukohaga ei soostu, leides, et maakohus on narkootilise aine käitlemise algusaja tuvastamisel tuginenud põhjendamatult R. Rakhmanovi ebausaldusväärsetele ütlustele ja jätnud alusetult kõrvale S. Nikiforovi ütlused. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on selline etteheide põhjendamatu. Prokuratuuri apellatsioonist tuleneb, et süüdistus vedelat amfetamiini sisaldavate õllepudelite Eestisse toimetamises alates
19. aasta märtsist tugines S. Nikiforovi kohtueelses menetluses antud ütlustele. Kohtulikul uurimisel S. Nikiforov nii detailseid ütlusi ei andnud, väites, et ei oska täpselt öelda, mitu aastat ta pudeleid tõi, võib-olla
20. aasta kevadest (II kd, tl 62). Seega ei rääkinud S. Nikiforov kohtus
21. aasta märtsist. Õige on prokuratuuri seisukoht, et kuna põhimõttelist lahknevust süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel ei esinenud, puudus alus taotleda tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Seega tuli maakohtul kuriteo toimepanemise algusaja tuvastamisel lähtuda S. Nikiforovi ja R. Rakhmanovi ülekuulamisel antud ütlustest, kuivõrd muid tõendeid kohtule esitatud ei olnud. Alusetu on prokuratuuri väide, mille kohaselt jättis maakohus S. Nikiforovi ütlused kõrvale ja tugines üksnes R. Rakhmanovi ütlustele. Maakohus hindas süüdistatavate ütlusi kogumis. Olukorras, kus S. Nikiforov ei mäletanud täpselt, millal ta hakkas pudeleid üle riigipiiri toimetama, ja R. Rakhmanovi sõnul toodi pudeleid esimest korda
22. aasta suvel, puudus maakohtul alus lugeda tõendatuks pudelite toomine alates
23. aasta märtsist. Kumbki süüdistatav seda versiooni ei kinnitanud.
24. Ehkki ringkonnakohus ei jaga prokuratuuri seisukohta süüteo toimepanemise tõendatuse kohta alates
25. aasta märtsist, on kohus nõus sellega, et maakohtul puudus alus süüdistatavate õigeksmõistmiseks suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja üle riigipiiri toimetamises
26. aasta märtsist kuni suve alguseni. R. Rakhmanovile ja S. Nikiforovile on esitatud süüdistus kokku vähemalt 22 372 grammi vedela amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini, omandamises ja üle riigipiiri toimetamises. Kõnealuse narkootilise aine käitlemise luges maakohus tõendatuks. Seega, ehkki kohus tuvastas kuriteo toimepanemise aja süüdistusest erinevalt, ei vähenenud seeläbi süüdistuse maht. Seetõttu puudus alus süüdistatavate osaliseks õigeksmõistmiseks. Sama kehtib ka R. Rakhmanovi õigeksmõistmise kohta ajavahemikul
27. aasta märtsist kuni augusti lõpuni suures koguses narkootilise aine valmistamises. Maakohtu otsus tuleb nimetatud osades tühistada.
28. Prokuratuuri hinnangul on maakohus tunnistanud A. Blagihhi küll põhjendatult süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus vedamises, kuid mõistnud ta alusetult õigeks kõikides teistes süüdistatavale etteheidetavates narkootilise aine käitlemistes ja narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamises. Prokuratuur on jätkuvalt seisukohal, et vedelast amfetamiinist pulbrilise aine valmistamiseks vajalikke keemilisi aineid hankisid R. Rakhmanov ja A. Blagihh koos, pulbrilise amfetamiini valmistamise, selle ballastainega lahjendamise, kaalumise ja müügikogusteks pakendamisega tegeles R. Rakhmanov kooskõlastatult A. Blagihhiga ning amfetamiini edasiandmisega tegelesid süüdistatavad samuti koos. Seega tegutses A. Blagihh vedelat amfetamiini omandades grupis koos R. Rakhmanovi ja S. Nikiforogiga ning vedelast amfetamiinist pulbrilist amfetamiini valmistades, seda vallates, vedades ja edasi andes grupis R. Rakhmanoviga. 26 Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt süüdistusversiooni kinnitavad tõendid kriminaalasjas puuduvad. Ükski süüdistatav ei ole kinnitanud, et narkootilise aine omandamises ja selle edasises käitlemises osales A. Blagihh. Kohtule esitati

1. märtsil 2014 koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kuid kohtu hinnangul tõendab see üksnes seda, et R. Rakhmanov ja A. Blagihh on omavahel suhelnud. Kõnealune tõend on ebapiisav, tegemaks järeldusi A. Blagihhi poolt kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse andmise kohta. Ehkki prokuratuur vaidleb kohtu seisukohale järjekindlalt vastu, ei ole apellatsioonis osundatud tõenditele, mis süüdistusversiooni kinnitaksid. Seega on maakohus põhjendatult tuginenud KrMS § 7 lg-le 3, mille alusel tõlgendanud kahtlused A. Blagihhi süüdiolekus tema kasuks ja leidnud, et süüdistatava poolt suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamine ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine, valmistamine, valdamine ja edasiandmine ei ole tõendatud.
2. S. Nikiforovi kaitsja kordab maakohtus esitatud väidet, mille kohaselt ei olnud S. Nikiforov teadlik, et tõi Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki õllepudelitesse peidetuna narkootilist ainet. Seega vaidlustab kaitsja süüteokoosseisu subjektiivse külje tõendatust. Sellele kaitseväitele on maakohtu otsuses põhjalikult vastatud ja ringkonnakohus ei näe põhjust asuda maakohtust lahknevale seisukohale. Alusetu on kaitsja apellatsioonis avaldatu, mille kohaselt luges maakohus S. Nikiforovi kohtus antud ütlustest usaldusväärsemaks tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Maakohtu otsusest nähtub selgelt, et kohus, tuvastades diametraalsed vastuolud süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel selle kohta, kas tal oli R. Rakhmanoviga juttu narkootilistest ainetest, jättis S. Nikiforovi sellekohased ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. Maakohus tuvastas vastuolu ka R. Rakhmanovi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste vahel, mille põhjuseid ei suutnud süüdistatav kohtule arusaadavalt selgitada ning mis tingisid ka R. Rakhmanovi ütluste osalise tõendikogumist väljajätmise.
3. Maakohus järeldas, et S. Nikiforov sai aru, et ta tegeles narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja üle riigipiiri toimetamisega. Selline järeldus tugineb
4. märtsil 2014 koostatud jälitustoimingu protokollile, mis kajastab süüdistatavate omavahelist telefonisuhtlust perioodil
5. september kuni
6. november
7. Ringkonnakohus tutvus kõnealuse protokolliga ja nõustub maakohtu arvamusega, mille kohaselt ei ole tegemist tavapärase vestlusega, vaid isikud on püüdnud vältida liigsete sõnade kasutamist ning edastanud vaid hädavajalikku informatsiooni. Kaitsja apellatsioonis on püütud seda seisukohta kummutada, kuid ringkonnakohtu jaoks jääb see katse edutuks. Kaitsja apellatsioonile on esitanud vastuväited prokuratuur, tuues välja põhjaliku käsitluse tõenditest, mis kinnitavad S. Nikiforovi teadmist pudelites asunud amfetamiini kohta. S. Nikiforovi enda ütlustega on tõendatud, et ta teadis, et õllepudelitesse oli pandud mingi muu aine eesmärgiga toimetada see tollikontrolli eest varjatult üle piiri. S. Nikiforov sai R. Rakhmanovilt juhised, millest lähtudes liikus ta üle piiri Venemaale, kus läks Ivangorodis asuva garaaži juurde. Garaaži võtmed andis talle kas R. Rakhmanov või olid need peidetud garaaži lähedusse. Ainsatki inimest kohtamata sisenes S. Nikiforov garaaži, kust võttis sinna pandud kilekoti keemilise vedelikuga, mis oli peidetud õllepudelitesse. Seejärel toimetas S. Nikiforov vedeliku seda õllena esitades üle riigipiiri Eestisse ja andis selle üle R. Rakhmanovile. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuri ja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kirjeldatud asjaolusid silmas pidades usutav, et S. Nikiforov ei pidanud võimalikuks, et pudelid sisaldavad narkootilist ainet. Järelikult pani S. Nikiforov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja selle üle riigipiiri toimetamise toime vähemalt kaudse tahtlusega. 27
8. Väär on S. Nikiforovi kaitsja apellatsioonis avaldatud seisukoht, mille kohaselt eeldab süüdistatava

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüditunnistamine kasu saamise eesmärgi tuvastamist.

Viidatud sätte järgi oli kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku kohaselt karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muu ebaseaduslik käitlemine grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Järelikult ei ole kasu saamise eesmärk kuriteo koosseisuline tunnus ning see, kas S. Nikiforov narkootilise aine omandamisest ja üle riigipiiri toimetamisest kasu sai või mitte, ei oma tema teole karistusõigusliku hinnangu andmisel tähtsust. Järelikult on alusetu rääkida siinkohal ka in dubio pro reo põhimõttest ning kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

1. Prokuratuuri hinnangul on maakohus alusetult kvalifitseerinud R. Rakhmanovi poolt ajavahemikul
2. aasta augusti lõpust kuni septembri alguseni amfetamiini valmistamise ümber narkootilise aine valmistamise kõlbmatuks katseks. Süüdistatava teole sellise hinnangu andmisel tugines maakohus tema ütlustele, mille kohaselt valmistas ta amfetamiinsulfaati esimest korda
3. aasta augusti lõpus või septembri alguses. Sel korral tal aine valmistamine ei õnnestunud, sest kasutatud väävelhape oli vajalikust nõrgema kontsentratsiooniga. Prokuratuuri hinnangul on maakohtu järeldused põhjendamatud ja meelevaldsed, sest rajanevad vaid ühele ebausaldusväärsele tõendile – R. Rakhmanovi ennastõigustavatele ütlustele. Seejuures ei ole prokuratuuri arvates eluliselt usutav, et väga suures koguses amfetamiinsulfaati hakkaks valmistama isik, kes seda tööd ei tunne. Väheusutav on ka see, et R. Rakhmanov asunuks amfetamiinsulfaadi valmistamisel katsetama 2,5 liitri hinnalise toorainega. Vastuseks prokuratuuri seisukohtadele märgib kohus, et kuigi eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Seejuures ei või tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuli
5. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 26). Kriminaalmenetluse seadustiku § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohus ei saa asuda elulise usutavuse kriteeriumiga heastama prokuratuuri tegematajätmisi tõendite kogumisel. Olukorras, kus prokuratuur ei ole suutnud esitada kohtule süüdistatava kaitseväiteid kummutavaid tõendeid, ei saa ringkonnakohus lugeda süüdistatava poolt amfetamiini valmistamist tõendatuks üksnes seetõttu, et ta ei suutnud veenvalt vastupidist tõendada. Sellega pööraks kohus tõendamiskoormuse ümber ja läheks vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega. Seega on siinkohal alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, et esimesel korral R. Rakhmanovil amfetamiinsulfaadi valmistamine ei õnnestunud. See kahtlus tuleb KrMS § 7 lg 3 järgi tõlgendada süüdistatava kasuks.
6. Samas on ringkonnakohtu hinnangul asjakohatu maakohtu õiguslik käsitlus narkootilise aine valmistamise kõlbmatust katsest. Seda seetõttu, et narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise puhul ei saa isikut karistada iga

§ 184

lg-s 1 kirjeldatud osateo eest eraldi, kui need moodustavad nii loogiliselt kui ka õiguslikult ühtse terviku (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-23-10, p 11.3). Seejuures ei olegi mõningaid koosseisulisi tegevusi võimalik teistest osategudest lahus toime panna. Isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik 28 vältimatult toime asja (aine) valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-04, p 8.3). Narkootilise aine valdamine kaasneb paratamatult ka selle valmistamisega. Seega täitis R. Rakhmanov narkootilist ainet valmistama asudes

§ 184

lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseisu hoolimata sellest, kas narkootilise aine valmistamine tal õnnestus või mitte.

1. Käesoleva otsuse punktis 42 asus ringkonnakohus seisukohale, et maakohus mõistis põhjendatult A. Blagihhi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamises ja selle omandamises, valmistamises, valdamises ja edasiandmises tõendamatuse tõttu õigeks. Küll aga ei jaga kohus A. Blagihhi kaitsja seisukohta, mille kohaselt tulnuks süüdistatav õigeks mõista ka 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaadi (sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini) vedamises. Kaitsja heidab maakohtule ette süüdistatava ütluste täies mahus ebausaldusväärseks tunnistamist olukorras, kus vastuolud süüdistatava ütlustes esinesid vaid tema ema pangakaardi kasutamise asjaolude osas. Prokuratuur ei taotlenud kohtus A. Blagihhi süüdistuse sisu kohta antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Apellatsioonivastuses on prokuratuur kaitsja etteheitele vastanud, selgitades, et kohtueelses menetluses piirdus A. Blagihh süüdistuse sisu kohta ütluste andmisel oma süü eitamisega. Täiendavaid ütlusi nõustus A. Blagihh andma üksnes arestitud varade ja oma ema pangakaardi kasutamise asjaolude kohta. Järelikult puudus prokuratuuril võimalus taotleda kohtuistungil KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, kontrollimaks tema istungil antud ütluste usaldusväärsust. Selliseid ütlusi polnud A. Blagihh kohtueelses menetluses andnud.
2. Samuti ei lugenud maakohus A. Blagihhi ütlusi tervikuna ebausaldusväärseteks põhjusel, et ta andis kohtueelses menetluses ja kohtus K. Blagihhi pangakaardi kasutamise kohta diametraalselt lahknevaid ütlusi. Lahknevused ütlustes tingisid ütluste kõrvalejätmise üksnes osas, milles need esinesid. Ülejäänud osas hindas maakohus A. Blagihhi ütlusi kogumis teiste kohtus uuritud tõenditega, mille tulemusena asus kohus seisukohale, et ka ülejäänud süüdistatava ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Seega toimis maakohus süüdistatava ütlusi hinnates kooskõlas Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-131-13 esitatud seisukohtadega ütluste usaldusväärsuse hindamise kohta ja kaitsja vastupidine seisukoht on alusetu.
3. Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole A. Blagihhi ütlused
4. novembril 2013 aset leidnud sündmuste kohta usaldusväärsed ega lükka seega ümber süüdistuse väidet A. Blagihhi poolt narkootilise aine veos osalemise kohta. Maakohtu otsuses on põhjalikult käsitletud süüdistust kinnitavaid tõendeid, s.o
5. veebruaril 2014 koostatud jälitustoimingu protokolli, R. Rakhmanovi ja A. Blagihhi kahtlustatavatena kinnipidamise protokolle,
6. novembril 2013 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga ning ekspertiisiakte nr 13E-AN1490 ja 13E-GE
7. Loetletud tõendid kogumis võimaldavad järeldada, et A. Blagihh pani koos R. Rakhmanoviga toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku vedamise.
8. A. Blagihhi kaitsja apellatsioonis korratakse juba maakohtus esitatud kaitseversiooni, mille kohaselt oli A. Blagihhi eesmärgiks Narva-Jõesuusse sõites kontrollida, kas kuuris on vajalikud rehvid. Ringkonnakohus möönab, et üksikult võetuna ei ole maakohtus uuritud tõendid süüdistatava kaitseversiooni kummutamiseks piisavad, ent hinnates tõendeid nende kogumis, lükkavad need süüdistatava versiooni toimunust ümber.
9. veebruaril 2014 koostatud jälitustoimingu protokolliga on tõendatud süüdistatavate teekond
10. novembril
11. Protokollist nähtub, et mõni minut enne XXX maja juurde sõitmist peatasid 29 R. Rakhmanov ja A. Blagihh sõiduki ning vaatasid enne sõidu jätkamist otsivalt ringi. Kui iseenesest ei ole sellises käitumises midagi etteheidetavat ja selle selgitamiseks võib esitada erinevaid hüpoteetilisi versioone (sh apellatsioonis esitatud variandi WC otsimisest), siis võttes arvesse hiljem tuvastatud asjaolusid, omandab see sootuks teise tähenduse. Võttes arvesse seda, et vahetult enne sõiduki kinnipidamist viskas A. Blagihh autost välja koti suure koguse narkootilise ainega, on kriminaalkolleegiumi hinnangul usutav, et sõiduki peatamise eesmärgiks vahetult enne XXX maja juurde sõitmist oli veenduda, et süüdistatavaid ei jälgita. Samuti leiab ringkonnakohus, et kui ainsaks sõidu eesmärgiks oleks olnud rehvide toomine, puudunuks sellise peatuse tegemiseks vajadus. Kuna talu asukoht oli süüdistatavatele tuttav, ei saa peatust selgitada ka õige teeotsa otsimisega. Asjaolu, et A. Blagihh ja R. Rakhmanov soovisid vältida enda võimalikku jälgimist, kinnitavad ka nende kahtlustatavana kinnipidamise protokollid. Protokollide kohaselt ei olnud R. Rakhmanovil mobiiltelefoni kaasas ja A. Blagihhi telefon oli lahti võetud. Seega olid süüdistatavad kasutusele võtnud ettevaatusabinõud oma ebaseadusliku tegevuse varjamiseks. A. Blagihhi väide, mille kohaselt ei olnud ta auto kindalaekas olnud narkootilisest ainest teadlik, on ümber lükatud ekspertiisiaktiga nr 13EGE
12. Kõnealune akt tõendab, et
13. novembril 2013 Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa tee– Udria vahelise tee
14. kilomeetriposti juures sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud musta värvi kilekotilt (milles oli narkootiline aine ja mis oli kilekotis Rademar) võetud teisest proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, milles kõik konsensusprofiili alleelid on leitavad A. Blagihhi DNA-profiilis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert M.P.
15. oktoobri
16. a vastusest nähtub, et proovist leitud bioloogiline materjal pärineb 5,5×1010 korda suurema tõenäosusega A. Blagihhilt kui mõnelt tundmatult isikult. Siinkohal väärib märkimist, et must kilekott koos narkootilise ainega oli pakendatud omakorda kahe kilekoti sisse. Seega on A. Blagihhi bioloogilise materjali leidmisega sisemiselt kilekotilt ümber lükatud tema väide, mille kohaselt puutus tema narkootilise ainega kokku alles seda R. Rakhmanovi käsul autoaknast välja visates.
17. Prokuratuuri apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu järeldust, mille kohaselt ei ole tõendatud, et R. Rakhmanov ja A. Blagihh panid suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on prokuratuuri seisukoht osaliselt põhjendatud. 52.1 Riigikohus on selgitanud, et

§ 184

lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab

§ 184

lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast nn mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui

§ 184

lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal

§ 15

lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav

§ 16lg-s 2 sätestatud kavatsetus.

Eelnevaga on selgitatav, miks vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08, p 17.) 30 52.2 Eeltoodust tuleneb, et suure varalise kasu saamise eesmärgi puhul ei ole nõutav, et süüdlane teo toimepanemisest suurt varalist kasu sai – tuvastada tuleb sellise eesmärgi olemasolu. Suure varalise kasu hindamise lähtealusena on senises kohtupraktikas tuginetud suure varalise kahju mõistele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. septembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-08, p 9.1). Süütegude toimepanemise ajal kehtinud

RS § 8 lg 2 kohaselt loeti suureks kahjuks kahju, mis ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Vabariigi Valitsuse määruse, mis kehtis perioodil

1. jaanuar 2013 kuni
2. detsember 2013 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kehtestati tunnitasu alammääraks 1, 90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot. Seega on
3. aastal toime pandud kuritegude puhul suureks varaliseks kahjuks 32 000 eurot. Suure varalise kasu saamise eesmärgil on tegu toime pandud järelikult siis, kui sellega taotleti tulu vähemalt 32 000 eurot. 52.3 Arutatavas kriminaalasjas tuvastas maakohus, et R. Rakhmanov omandas
4. aasta suvest kuni
5. novembrini 2013 korduvalt Venemaa Föderatsioonist suures koguses narkootilist ainet, s.o vähemalt 22 372 grammi vedelat amfetamiini, mis sisaldas vähemalt 11 857 grammi puhast amfetamiini. Tõendatud on ka see, et vedelast amfetamiinist plaanis R. Rakhmanov valmistada amfetamiinsulfaati ja lahjendada seda tänavamüügi tasemeni. Esimesel korral R. Rakhmanov enda sõnul ebaõnnestus, kuid teisel korral läks tal amfetamiinsulfaadi valmistamine korda. Suure varalise kasu saamise eesmärgi kindlakstegemisel lähtus maakohus miskipärast üksnes kriminaalasja raames ära võetud lahjendatud amfetamiinsulfaadi kogusest (3898,54 grammi) ning lahjendatud amfetamiinsulfaadi kogusest, mida oleks saanud veel valmistada garaažiboksi läbiotsimisel leitud 1904 grammist amfetamiinisisaldusega vedelikust (3928 grammi). Nimetatud kogused korrutas maakohus amfetamiini hulgikaubanduses müüdava ühe grammi hinnaga, milleks luges politseimajor E.G. i vastuse alusel 4 eurot, ja sai tulemuseks, et R. Rakhmanovi poolt käideldud amfetamiinsulfaadi eest oleks olnud võimalik saada mitte vähem kui 31 306,16 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks maakohus eeldatava narkootilise aine müügist saadava tulu kindlakstegemisel lähtuma aga sellest, kui suures koguses tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiini saanuks R. Rakhmanovi käideldud vedelast amfetamiinist valmistada. See, kas amfetamiinsulfaadi valmistamine mingis koguses ebaõnnestus või mitte, ei oma siinkohal tähtsust – oluline on see, et süüdistatava eesmärgiks oli valmistada amfetamiinsulfaati kogu üle riigipiiri toimetatud 22 372 grammist vedelast amfetamiinist. 52.4 Ekspert P.R. i ekspertiisiakti selgitamiseks ja täiendamiseks kohtus antud ütluste kohaselt oleks XXX garaažikompleksi boksist nr 16 ja Narva-Jõesuus XXX asuva maja lähedusest leitud 43 amfetamiinijälgedega pudelist, kui need olnuks täidetud samasuguse vedelikuga kui sündmuskoha vaatluse käigus leitud neli pudelit, saanud valmistada kokku 42 220 grammi tänavamüügi tasemeni lahjendatud amfetamiinsulfaati. Nimetatud koguse hulgihind illegaalsel tänavamüügil oleks vähemalt 168 800 eurot. Kui sellele lisada veel lahjendatud amfetamiinsulfaadi hind, mida oleks saanud veel valmistada garaažiboksi läbiotsimisel leitud 1904 grammist amfetamiinisisaldusega vedelikust, moodustaks R. Rakhmanovi poolt käideldud amfetamiinsulfaadi keskmine hulgihind illegaalsel tänavaturul vähemalt 184 500 eurot (186 800+15 700). See summa ületab mitmekordselt otsuse punktis 52.2 toodud suure varalise kasu piirmäära. On ilmne, et sellises koguses narkootilist ainet ei plaaninud süüdistatav valmistada isiklikuks tarbeks, vaid edasimüümiseks. 52.5 Prokuratuuri apellatsioonile esitatud kirjalikes seisukohtades viitab R. Rakhmanovi kaitsja süüdistatava kohtus antud ütlustele, mille kohaselt pidi ta amfetamiini valmistamise eest saama 500 eurot. Seega ei olnud R. Rakhmanovi tegevuse eesmärgiks suure varalise kasu 31 saamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et need süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ning on kantud eesmärgist vältida vastutust raskema süüteo eest. Oma järeldust põhjendas maakohus sellega, et R. Rakhmanovi elukoha läbiotsimise käigus leiti sealt elektrooniline kaal, millel tuvastati amfetamiini ja tetrahüdrokannabinooli jälgi. Ringkonnakohus jagab maakohtu arvamust, et kui süüdistatava rolliks oleks olnud ainult kindla summa eest tahke narkootilise aine valmistamine, puudunuks tal vajadus narkootilist ainet elektroonilise kaaluga kaaluda. Leitud kaal viitab hoopis narkootilise aine pakendamisele väiksemateks müügikogusteks. Samuti läheb R. Rakhmanovi kaitseväitega vastuollu see, et narkootilist ainet leiti nii tema elukohast kui ka sõiduki kinnipidamisel sündmuskohalt. Süüdistuse kohaselt pärines mõlemast kohast leitud narkootiline aine R. Rakhmanovi poolt
6. novembrist kuni
7. novembrini 2013 valmistatud amfetamiinsulfaadi kogusest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul oleks loogiline, et kui R. Rakhmanovi ülesanne piirdus amfetamiinsulfaadi valmistamisega, andnuks ta kogu valmistatud aine tellijale üle. Tuvastamist on leidnud aga teistsugused asjaolud. Lisaks on R. Rakhmanovi ütlused Venemaalt pärit isikute juhtnööride järgimise kohta vastuolulised. Kord andis R. Rakhmanov ütlusi, et ta valas vedela amfetamiini kanistritesse ja viis need seejärel Venemaalt saadud juhtnööride järgi maantee äärde (II kd, tl 52 pöördel). Natuke aega hiljem aga annab süüdistatav ütlusi, et sai raha amfetamiini valmistamise eest (vt samas) ja ta pidi valmistatud amfetamiini jätma kokkulepitud kohta (II kd, tl 54 pöördel). Samas väidab süüdistatav jälle, et valas vedela amfetamiini kanistritesse, sest pidi selle edasi andma (II kd, tl 54 pöördel). Seega loeb ringkonnakohus tõendatuks, et R. Rakhmanov pani suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toime suure varalise kasu saamise eesmärgil ja tema käitumine on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 21 p 1 järgi.

52.6 Küll aga ei võimalda kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolud nentida A. Blagihhi poolt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise toimepanemist suure varalise kasu saamise eesmärgil. A. Blagihhile

§ 184

lg 21 p 1 järgi esitatud süüdistusest leidis tõendamist üksnes süüdistatava poolt 712,8 grammi lahjendatud amfetamiinsulfaadi (sisaldas 140,9 grammi puhast amfetamiini) vedamine 27. novembril 2013. Kõnealusest narkootilisest ainest piisanuks narkojoobe tekitamisek