← Eesti

1-15-5387/18

1-15-5387 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-5387 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla ja Meelika Aava Pärnu Maakohtu 02.09.2015 otsus kokkuleppemenetluses, millega Kristian Paju mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1, § 121 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi, Siim Raidma mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, Veiko Kõiv mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, Aleksander Õunpuu mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 - § 22 lg 3 ning KarS § 183 lg 1 järgi, Kelly Lang mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja Taavi Kirsch mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi. süüdistatav Kristian Paju (ik 39208200013, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  2. Pärnu Maakohtu 02.09.2015 otsus osas, millega Kristian Pajult mõisteti välja menetluskulud kogusummas 1396,65 eurot, tühistada ning määrata, et Kristian Pajuga seonduvad menetluskulud kogusummas 1396,65 eurot jäävad riigi kanda.
  3. Kristian Paju määruskaebus menetluskulude väljamõistmise vaidlustamises rahuldada.
  4. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 02.09.2015 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
  5. Pärnu Maakohtu 02.09.2015 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistati K. Paju süüdi KarS § 184 lg 1, § 121 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel 1 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristusena 3 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmata karistuseks loeti 3 aastat 6 kuud ja 1 päev vangistust. Vaatlusaluse otsusega mõisteti K. Pajult menetluskuludena välja 1396,65 eurot, mille ta kohustub hüvitama kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. K. Paju sai kohtuotsuse kätte 03.09.
  6. 1

(3)1.
  1. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka Siim Raidma, Veiko Kõiv, Aleksander Õunpuu, Kelly Lang ja Taavi Kirsch, kuid nende osas kaebemenetlust ei toimu.
  2. 18.09.2015 registreeris Pärnu Maakohus K. Paju määruskaebuse, milles K. Paju taotleb talt väljamõistetud menetluskulude, so 1396,65 euro riigi kanda jätmist, kuna tal puudub igasugune võimalus kõnealuse rahasumma hüvitamiseks ning sellise rahasumma väljamõistmine suurendaks ilmaaegu tema niigi suurt võlakoormust.
  3. 13.10.2015 määrusega määras ringkonnakohus vaadata K. Paju määruskaebus läbi kirjalikus menetluses, andes tähtaja kirjalike seisukohade ja taotluste esitamiseks kuni 23.10.
  5. 22.10.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohtu kantselei prokuröri kirjaliku seisukoha K. Paju määruskaebusele. Prokurör märgib, et määruskaebuse kohaselt ei vaidlusta K. Paju talt väljamõistetud rahasummat, vaid ta märgib, et tal on raskused rahasumma hüvitamisega. See viitab omakorda kohtulahendi täitmisel tekkiva küsimuse lahendamise vajadusele. Prokurör osutab vastuses KrMS §-dele 423, 424 ja 180 lg-le 3 ning märgib, et käesoleval juhul lahendati kriminaalasi KrMS § 389 sätteid järgides, kuigi KrMS § 432 kohaselt tuleb kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimused lahendada määrusega. Seejuures nõustus prokurör kohtuga, et üksnes isiku vangistuses viibimist ja suurest võlakoormusest ei saa tuvastada menetluskulude hüvitamise ilmset üle jõu käimist, mis tooks kaasa kulude jätmise riigi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus, tutvunud K. Paju määruskaebusega ning kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et K. Paju taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks on põhjendatud. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on alljärgnevad.
  7. K. Paju on vaidlustanud määruskaebuses temalt menetluskulude väljamõistmist, taotledes kogu talt väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist. Menetluskuludeks Pärnu Maakohtu otsuse järgi on sundraha 975 eurot, ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 29,83 eurot ja tasu osutatud riigi õigusabi eest 391,82 eurot. Seega menetluskulud kogusummas 1396,65 eurot. KrMS § 189 lg 3 kohaselt kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  8. peatüki kohaselt määruskaebekorras.
  9. 29.03.2015 jõustus kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon, mille kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 muudetud võrreldes varasemalt kehtinud redaktsioonidega. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana kokkuleppesse. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Ka selgitatakse seletuskirjas, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab isikul juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Käesoleval juhul puuduvad 21.06.2015 prokuröri, K. Paju ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes (kd II lg 236-237) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad kriminaalmenetluse 2
(3)kulud üldse. Seega ei nähtu kokkuleppest, et K. Paju oleks kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisega nõustunud ning nende osas oleks kokkulepe saavutanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik käsitleda kokkuleppe osana ka 02.09.2015 süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud dokumenti, kus on välja toodud menetluskulud ning kus süüdistatav on kinnitanud nõustumust nende kulude väljamõistmisega (kd III tl 5). Nimelt pole osutatud dokumendi koostamisel süüdistatavale olnud tagatud tema menetluslikke õigusi ning selliste õiguste tagamata jätmine ei saa süüdistatavale kaasa tuua ka tema olukorda raskendavaid õiguslikke tagajärgi. Ka pole võimalik osutatud minetust revideerida kohtuistungil. Nagu märgitud, on alates 29.03.2015 menetluskulud kokkuleppe oluliseks osaks ning juhul, kui menetluse käigus on menetluskulud tekkinud, peavad need kajastuma poolte vahel sõlmitud kokkuleppes. Kuna antud juhul kokkuleppes menetluskuludega seonduvat ei käsitletud nagu ei lepitud kokku ka seda, et eelosutatud menetluskulud kohustub hüvitama K. Paju, siis puudus kohtul alus K. Pajult menetluskulude väljamõistmiseks. Analoogset seisukohta on Tallinna Ringkonnakohus väljendanud ka oma varasemates lahendites nr-d 1-15-5394 ja 1-15-
  1. Kohtukolleegium osutab ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-25-09 p-s 15 väljendatud seisukohale, et sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 1-5 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuliku arutamise korraldamine kokkuleppemenetluses on kantud vajadusest vältida olukorda, kus süüdistatav sõlmib end süüstava kokkuleppe oma tegeliku tahte vastaselt või selle sisust aru saamata. Kohtuistungil on kohus kokkulepet vahetult arutades kohustatud välja selgitama, kas see vastab süüdistatava tõelisele tahtele nii enda kuriteos süüditunnistamise, karistamise kui ka muude selles sisalduvate tingimuste osas (RKKKm nr 31-1-8-12, p 8). Kokkuvõtvalt märgib kohtukolleegium, et kuivõrd kokkuleppes peab KrMS § 245 lg 1 p-st 12 tulenevalt olema märgitud süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, võimalusel absoluutsummana, ning käesolevas asjas on rikutud selle märkimata jätmisel kokkuleppemenetluse sätteid, samas on maakohus sellele vaatamata kriminaalmenetluse kulud K. Pajult välja mõistnud, siis on rikutud
  2. peatüki 2 jao kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtukolleegium peab võimalikuks nimetatud rikkumise ise kõrvaldada, jättes menetluskulud K. Pajult vastavalt kokkuleppes märgitule välja mõistmata. Kriminaalmenetluskulud tuleb K. Pajuga seonduvas osas jätta täies ulatuses riigi kanda.
  3. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 189 lg 3; 318 lg 4; 337 lg 1 p 4; 3411 p 3 ja 390, tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 02.09.2015 otsuse K. Pajult menetluskulude väljamõistmise osas ja teeb selles osas uue otsuse ning rahuldab määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.