Kriminaalasi nr 1-08-2752 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 19.10.2015. a) Kriminaalasja number 1-08

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks on mõistetud 10 aastat vangistust;

§ 142

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 aastat vangistust;

§ 177

lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 178lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust; Kr

K § 117 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis mõisteti Arne Rannale 15 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Arne Rannale 10 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 17.04.2008.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.08.2007. a ja lõpeb 29.08.2017. a.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.09.

1. a. 01.09.
2. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Arne Ranna ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Arne Ranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Kõiki asjaolusid arvestades asub prokurör seisukohale, et eriti just Arne Ranna poolt toime pandud raskete kuritegude iseloom, eelnev kuritegelik aktiivsus ja ning ka Arne Ranna enda isikuomadused ja –hoiakud (eluprobleemide lahendamisel suutmatus analüüsida olukorda, mistõttu impulsiivse tegutsemisel ei teadvusta käitumise tagajärgi) ning valitsev kõrge risk uue seksuaalkuriteo toimepanemise võimalikkuse osas, ei anna alust Arne Rand ennetähtaegselt tingimisi vabastada. Prokurör märgib, et isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ärakandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks, prokuröri arvates ei esine. Arne Ranna vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub prokurör jätta Arne Rand ennetähtaegselt vabastamata. Arne Rand avaldas istungil esmalt, et ei ole endale kaitsjat soovinud, sest tal ei ole selleks raha. Seejärel mõtles ümber ja leidis, et kui kaitsja on tulnud, siis võib oma töö ära teha. Arne Rand avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ei kavatse enam enda vigu korrata. Toime pandud kuriteost rääkida ei soovi, leiab, et tal ei ole sellega enam pistmist. Vanglas väidetavalt pahandusi ei ole olnud. Distsiplinaarkaristuste olemasolu eitas või õigustas. Vabanedes asuks Arne Rand elama sotsiaalmajja ja kui saab, asub tööle. Võimalusel soovib kontakti saada oma pojaga, teisi lähedasi ei ole. Kaitsja leidis, et kinnipeetava võiks vabastada, kuigi ta kannab karistust I astme kuritegude eest. Arne Rand on kandnud ära 8 aastat ja 2 kuud, kanda on jäänud 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Kaitsja arvab, et pikk vangistust on avaldanud eri- ja üldpreventiivset mõju, karistuse eesmärgid on täidetud. Kinnipeetav on läbinud vangistuse ajal mitmeid programme, mis peaks olema kaasa toonud Arne Ranna suundumuste muutumised. Kaitseajal on võimalik Arne Rannale panna täiendavad kohustused, panna ka kohustus mitte viibida lasteasutuste läheduses. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Arne Ranna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Arne Rand kannab vangistust raskete isikuvastaste kuritegude eest, mis on toime pandud alaealiste suhtes, s.o vägistamine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine, lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine, sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes ning alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel. Kuriteod on toime pandud pika ajavahemiku jooksul ja korduvalt. Toimepandud kuritegusid Arne Rand tunnistab, kuid neist rääkides ärritub ja leiab, et tal ei ole toimepandud kuritegudega enam pistmist, sest ta enam ei tegele selliste asjadega ja rääkimine ei muuda toimepandut. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et Arne Rand on karistuse kandmise ajal osalenud taasühiskonnastavas tegevuses, kuid soovitud tulemusi ei ole saavutatud. Kinnipeetav on küll alustanud seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi „Uus Suund“, kuid see katkestati, sest programmi teemade ja materjalidega ei toimunud edasiliikumist, kinnipeetav ei haaku teemadega. Kuigi Arne Rand väljendab sõnades motivatsiooni teha olulisi korrektuure oma käitumises tulevikus, ei näe ta vajadust nendel teemadel arutleda ei isiklikus ega ka teoreetilises plaanis. Kohtu hinnangul on kuriteoriskid Arne Ranna puhul endiselt maandamata. Seda kinnitab ka asjaolu, et vangla on hinnanud Arne Ranna jätkuvalt kõrgohtlikuks ja uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise viie aasta jooksul kõrgeks (23-40%). Eelneva põhjal puudub kohtul veendumus, et Arne Rand oleks tegelikult aru saanud oma kuritegude raskusest, nendeni viinud põhjustest ning oleks valmis vabanemise korral oma probleemiga edasi tegelema, et uusi kuritegusid ära hoida. Lisaks eelnevale ei suuda Arne Rand kinni pidada vanglas kehtestatud korrast- käesolevalt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, määratud 25.

1. ja 17.03.
2. a. Kohus leiab, et isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Arne Rand on rikkumisi selgitades ennast õigustav, mis näitab tema üldist suhtumist kehtestatud reeglitesse. Ka Arne Ranna elutingimused vabanemise järgselt ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetaval puudub garanteeritud elukoht ning lähedaste toetus. Varasemalt on Arne Rand soovinud elama asuda Tartusse, kuid istungil antud ütluste kohaselt soovib elada Jõgeval. Tal on võimalik ajutiselt asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaja poolt antud ööbimiskohta. Nimetatud ööbimispaiga puhul ei ole tegemist alalise elukohaga. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Olukorras, kus garanteeritud elukoht puudub, ei ole võimalik teostada süüdimõistetu üle kontrolli ning isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Arne Rand tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Arne Ranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 19.10.
3. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 19.10.
4. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 84,72 3