KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

) § 69 lg 1 kohase tähtaja möödumist kontsessioonilepingu OÜ-ga Ekovir.

1. 01.06.2015 esitas Ragn-Sells AS Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (tl 24-28p), milles palus tunnistada kehtetuks hankija 19.05.
2. a korralduse nr 532 p 1, millega tunnistati edukaks OÜ Ekovir pakkumus.
3. VAKO rahuldas 22.06.
4. a otsusega nr XXXXXXXXXXXX (tl 16-22p) vaidlustuse ja tunnistas hankija otsuse OÜ Ekovir pakkumuse edukaks tunnistamiseks riigihanke esimeses osas kehtetuks. VAKO leidis otsuses, et OÜ Ekovir pakkumuse maksumus ei olnud piisav hanke objektiks olevate tööde teostamiseks hanke esimeses osas ning et hankija on teinud OÜ Ekovir pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel kaalutlusvea. Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa OÜ Ekovir 13.05.
5. a vastusest muude kulude sisu kohta teha järeldust, et neid on võimalik täies ulatuses kasutada 9292,47 euro suuruse tulude puudujäägi katmiseks. Kuigi VAKO möönab, et hankija võis tabeli koostamisel eksida, ei ole VAKO hinnangul olukorras, kus hankija on muud kulud arvestanud täies ulatuses tööde teostamiseks minimaalselt vajaliku summa hulka, võimalik käsitleda neid samaaegselt tulude puudujäägi katmise võimaliku vahendina. Nn puhvri saaks moodustada üksnes pakkuja poolt 2 viidatud ettenägematud kulud summas 3504 eurot aastas. Kuigi kolmanda isiku poolt näidatud aastane kasum vanapaberist võimaldaks katta hankija poolt tabelis toodud tulude puudujäägi, ei ole olukorras, kus need ületavad kolmekordselt hankija enda poolt eeldatud tulu, nende kulude automaatne aktsepteerimine hankija poolt mõistetav.
6. 02.07.2015 esitas OÜ Ekovir Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-9p, 67-69) VAKO 22.06.
7. a otsuse nr XXXXXXXXXXXX tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega jätta Ragn-Sells AS-i vaidlustus rahuldamata. 1) VAKO on oluliselt ületanud oma pädevust ning on asunud hindama ja analüüsima OÜ Ekovir pakkumust sisuliselt. Pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on hankija kaalutlusotsus, mille osas on VAKO ja kohtu kontroll piiratud. 2)

§ 48

sätestatu on kohaldatav pakkumuse vastavaks tunnistamise menetluses ning ei ole enam kohaldatav sellele järgnevas pakkumuste hindamise menetluses. Pakkumuse hindamise ja edukaks tunnistamise menetluses ei teosta hankija enam kontrolli selle üle, kas pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Hankija ei ole jätnud

§ 48

lõiget 3 kohaldamata, vaid toimis

§ 48lg 1 ja 3 sätestatud viisil.

Leides, et OÜ Ekovir pakkumuse maksumus on madalam kui hankelepingu eeldatav maksumus, nõudis hankija OÜ-lt Ekovir kahel korral selgitusi ning veendus pärast selgituste saamist, et pakkumus ei ole põhjendamatult madal ning OÜ Ekovir on suuteline osutama teenust pakkumuses näidatud hinnaga. Kui hankija on õiguspäraselt viinud läbi

§-s 48 sätestatud menetluse ja tuvastanud, et pakkumus ei ole põhjendamatult madal, puudub kohtul ja VAKO-l õigus asuda hankija asemel analüüsima pakkumuse maksumust ja ümber hindama hankija kaalutlusi. VAKO otsuse sisust nähtub üheselt, et VAKO on samastanud end hankijaga ning on asunud otsuses hindama pakkumuse maksumust ja selle kulukomponente sisuliselt. Otsuses ei heida VAKO hankijale faktiliselt ette asjaolude kaalumata jätmist, vaid leiab, et hankija poolt tuvastatud asjaolude põhjal oleks hankija pidanud tegema teistsuguse otsuse. 3) OÜ Ekovir ei nõustu hankija järeldusega, mille kohaselt jääb tema pakkumusest arvutuslikult ca 9000 eurot aastas puudu. Isegi juhul, kui lähtuda hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud konservatiivsetest arvestustest ja kaalutlustest, ei ole OÜ Ekovir pakkumuse näol tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Hankija esitatud tabeli arvutused ja põhjendused kinnitavad veenvalt, et hankija on kaalunud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja ei ole teinud kaalutlusvigu. Asjaolu, et hankija on vaidustusmenetluses esitatud tabeli koostamisel eksinud, ei tähenda eksimust

§ 48kohaldamisel hankemenetluses.

Samuti on hankija tunnistanud oma eksimust vanapaberi realiseerimisest laekuvate tulude prognoosimisel.

1. Koos kaebusega esitas OÜ Ekovir esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Tartu linnal hankemenetluse jätkamine hanke esimeses osas kuni antud haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus rahuldas 03.07.
2. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse.
3. Hankija on kaebusele esitatud vastuses (tl 55-57) seisukohal, et vaidlustatud VAKO otsus tuleb tühistada. 1) Hankija märgib, et kontrollis vaidlusaluses hankes pakkumuse maksumust ja vastavust hankedokumentides toodud tingimustele ning tegi vastavad kaalutlused enne pakkumuse vastavaks tunnistamist. OÜ Ekovir esitatud selgituste põhjal ja kaalutluste tulemusel jõudis hankija järeldusele, et pakkumuse siseselt kulude ümberjagamisel (nn puhverraha kasutamisel tööjõukulude ja käitluskulude puudujäägi katmiseks) ning vanapaberi müügist laekuvate tulude natuke suuremana arvestamisel on võimalik riigihanke objektiks olevate tööde teostamine OÜ Ekovir pakkumuses esitatud hindadega. 2) Hankija hinnangul võis VAKO jaoks olla eksitav hankija vastuses VAKO-le esitatud kulude arvestuste tabel, kus hankija on absoluutselt vajaliku miinimumina tabelisse kandnud 3 OÜ Ekovir poolt nimetatud muude kulutuste summa 19197,60 eurot. Korrektsem oleks olnud tabelisse kanda summa, kus muudeks kuludeks arvestatud summast lahutatakse maha nn puhverraha. Tegemist ei ole kaalutlusveaga, vaid eksimusega VAKO-le vastuse kirjutamisel. VAKO oleks tulenevalt uurimispõhimõttest pidanud hankija esitatud tabeli sisu välja selgitama. Samuti ei analüüsinud VAKO põhjalikumalt hankija poolt esitatud seisukohti vanapaberi jae– ja hulgikokkuostuhindade erinevuse kohta, millega hankija põhjendas pakkuja tulude puudujäägi katmise võimalust. 3) VAKO ei arvestanud vaidlustusmenetluses hankija esitatud seisukohti, et juba natuke kõrgema vanapaberi kokkuostuhinna korral (mida pakkujale kui hulgimüüjale suure tõenäosusega kohaldatakse) saab nn puudujääk kaetud. Asjaolu, et OÜ Ekovir hindas endal vanapaberi müügist laekuvaid tulusid ligi kolm korda kõrgemaks kui hankija, ei oma sisulist tähendust ja ei väärinud hankija poolt eraldi käsitlemist. Kui eeldada, et pakkuja muude kulude hulka arvestatud puhverraha ei kasuta, esineks pakkujal hankija arvestuste kohaselt tulude puudujääk 9292 eurot ning pakkuja peaks teenima vanapaberi müügist kokku vähemalt 24 140 eurot. 24 140 euro suurune müügitulu ületab küll hankija arvestusi, aga mitte kolmekordselt ja hankija hindas sellise tulu teenimise võimalikuks. OÜ Ekovir ise on eeldanud vanapaberi müügituludeks 38 210 eurot aastas. Arvestades, et tegemist on mitmeaastase hankega ning vanapaberi kokkuostuhinnad kõiguvad aastate jooksul, asus hankija kaalutluste järel seisukohale, et vanapaberi müügist mõnevõrra kõrgem laekumine võrreldes hankija konservatiivsete arvestustega on reaalne ja võib katta pakkuja pakkumuse puudujäävat summat. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt ei ole asjakohane marginaalse summa puhtteoreetilise puudujäägi korral teha otsust pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks tunnistamise kohta. Vanapaberi tõenäolise hinnakõikumise ja erinevate müüjate suhtes kohaldatavate kokkuostuhindade tõttu ei ole võimalik esitada veenvaid põhjendusi selle kohta, et OÜ Ekovir pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega pakkumus võimaliku mõnetuhande euro suuruse tulude puudujäägi tõttu ca 400 000 euro suuruse aastakäibe juures.
4. Kaebaja/vaidlustaja Ragn-Sells AS leiab kaebusele esitatud ja hiljem täiendatud vastuses (tl 49-52, 80-81), et kolmanda isiku kaebus on täies ulatuses põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. 1) Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine

§ 47

alusel ei tähenda, et pakkumus ei ole põhjendamatult madal

§ 48mõttes.

Pakkumuste vastavuse kontroll

§ 47

lg 1 alusel ei hõlma pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ja pakkumus võib

§ 47

lg 1 mõttes vastata hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ka siis, kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Kaebaja saab

§ 48

g 3 alusel vaidlustada kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamata jätmist edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu, kuivõrd selleks ajaks on kaebajale teada, et hankija ei kavatse pakkumust tagasi lükata. 2) VAKO ei ole enda pädevust ületanud. VAKO ei ole hinnanud otsuse otstarbekust, vaid hankija poolt kaalutlusreeglitest kinnipidamist. VAKO kontrollis, kas hankija sai temale teadaolevate asjaolude valguses teha vaidlustatud otsuse. VAKO ei ole rikkunud uurimis- ja selgitamispõhimõtet ning uuris istungil hankija poolt esitatud tõendeid ja küsis selle kohta hankijalt eraldi küsimusi. 3) Hankija on selgelt ülehinnanud vanapaberi müügist saadavat eeldatavat tulu (ca 14 000 eurot). 12. VAKO selgitab kohtule edastatud arvamuses (tl 60-61p) järgmist. 1)

§ 48

lg 3 sisaldab iseseisvat pakkumuse tagasilükkamise alust, st pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal ka juhul, kui pakkumus vastab

§ 47

lg 1 või 2 kohaselt hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ning hankija on teinud otsuse pakkumus

§ 47alusel vastavaks tunnistada.

4 2) Vaidlustuskomisjon leiab, et ta ei ole oma pädevust ületanud ega asunud vaidustusmenetluses ümber hindama hankija kaalutlusi. Kuna

§ 48

ei nõua pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli teostamise dokumenteerimist (otsuse tegemist) juhul, kui hankija

§-i 48 alusel küll teostab kontrolli, kuid otsustab kontrollitud pakkumust mitte tagasi lükata, nagu on toimunud vaieldavas hankemenetluses, saab vaidlustuskomisjon teostada oma kontrollikohustust hankija otsuse õiguspärasuse üle üksnes lähtudes nendest hankija põhjendustest, mis esitatakse vaidlustusmenetluses. VAKO on oma otsuses hoidunud hankija asemel OÜ Ekovir pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisest, ning on kontrollinud üksnes hankija põhjendusi kaalutlusõiguse teostamise kohta. Seda eelkõige hankija poolt vaidlustusele esitatud vastuses esitatud tabeli alusel, millest hankija väitis end olevat juhindunud OÜ Ekovir pakkumuse tagasi lükkamata jätmisel. VAKO hinnangul ei saanud hankija tabelis avaldatud andmetest lähtudes jõuda järeldusele, et OÜ Ekovir pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, so tegemist on hankija kaalutlusveaga. 13. Tartu Halduskohus rahuldas 14.08.2015. a otsusega kolmanda isiku kaebuse ning tühistas VAKO 22.06.2015. a otsuse nr XXXXXXXXXXXX . Otsuse põhjendused on järgmised. 1) Kohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga, et ei hankijal ega VAKO-l ei ole õigust pakkumuse hindamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise menetluses (

§ 50

) enam kontrollida asjaolusid, mis tuli hinnata pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal ka juhul, kui pakkumus vastab

§ 47

lg 1 või 2 kohaselt hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele ning hankija on teinud otsuse pakkumuse

§ 47

alusel vastavaks tunnistamiseks.

§ 48

lg 3 annab iseseisva aluse pakkumuse tagasilükkamiseks ja seda eraldi põhjendatud otsuse alusel. Antud juhul on hankija kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust ka pärast pakkumuse vastavaks tunnistamist ning hankija lõplikku otsustust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta oligi teistel pakkujatel võimalik vaidlustada ainult hankija 19.05.2015. a otsuse vaidlustamise kaudu. 2) Hankijale ei saa ette heita tegevusetust

§ 48nõuete järgimisel.

Hankija on kolmel korral vastavalt

§ 48

lg 1 nõuetele küsinud kolmandalt isikult kirjalikult selgitusi pakkumuse maksumuse kohta. Kohus ei nõustu VAKO seisukohaga, et hankija on kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel teinud kaalutlusvea ning esitatud andmete alusel oleks hankija pidanud tegema teistsuguse otsuse. Kuna seadus ei sätesta tingimusi põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega pakkumuse tuvastamiseks, on

§ 48lg 1 sätestatud kontrolli läbiviimine hankija kaalutlusotsus.

Hankija selgitustest nähtub, et ta on asjaolusid, mis on olnud aluseks VAKO otsuses hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, hinnanud ja analüüsinud. Hankija on hinnanud, kas pakkumusel lasub mittekohase täitmise risk ning leidnud, et pakkujaga on võimalik lepingut sõlmida ja pakkuja on võimeline lepingut ettenähtud määral täitma. Hankija ei ole näinud kolmanda isiku poolt esitatud andmete ja selgituste alusel tulude puudujäägi katmise allikana mitte ühte tululiiki, vaid kahte. Nähtub ka, et puudujääv summa (9 292 eurot) moodustab väikese osa kogu hanke maksumusest. Tulenevalt

§ 48

lg-st 3 on hankijal kaalutlusruum ka olukorras, kus hankija näeb, et pakkuja on teatud kulutusi alahinnanud. Põhjendatud on kolmanda isiku seisukoht, et VAKO ei ole tuvastanud, et hankijal puudus igal juhul võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Hankija on VAKO poolt osundatud asjaolusid hinnanud ja asunud seisukohale, et tegemist ei ole põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Seega oli hankijal, asjaolusid hinnates, võimalik vastu võtta ka otsus, et pakkumus ei olnud põhjendamatult madala hinnaga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5 14. Kaebaja Ragn-Sells AS esitas Tartu Halduskohtu 14.08.2015. a otsusele hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 121-125p, 160-161p, 188-189), milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Vastupidiselt halduskohtu arusaamisele on

§ 48

lg 3 reguleerimisesemeks hankija kohustus sisuliselt ja põhjalikult teostada talle antud kaalutlusõigust. Ehkki

sõnastusest johtuvalt on hankijal õigus (ja mitte absoluutne kohustus) kahtluste jäämise korral pakkuja pakkumus tagasi lükata, siis kohtu- ja vaidlustuspraktikast tulenevalt võib selline õigus muutuda sisuliselt kohustuseks. Hankija rikkus

§ 48

lg 1 alusel teostatava kontrollimenetluse raames oluliselt kaalutlusõiguse reegleid. Rikkumine seisneb ennekõike ilmselgelt põhjendamatute selgitustega rahuldumises (kulude katmine teiste kulude arvelt) ning paljasõnaliste väidetega arvestamises, jättes tarvilikud kontrollid ja analüüsid teostamata (vanapaberi realiseerimisest saadav tulu). Antud juhul pidi hankija väga hoolikalt kaaluma kolmanda isiku poolt jagatud selgitusi ning hindama, kas need on eluliselt usutavad, äriliselt mõistlikud jne. Kontrollimenetlus peab olema sisuline. Hankija tehtud kaalutlusvead on olulised, kuna sisuliselt nõustus ta mõistmatu ja teostamatu konstruktsiooniga sellest, kuidas kolmas isik katab oma kulusid teiste kulude arvelt. See võiks olla võimalik, kui kolmandal isikul oleks olnud arvestatud suur puhver teatud kulude katteks, kuid kaebaja esitatud vaidlustusest nähtub, et mingit puhvrit kolmanda isiku pakkumuses ei olnud. Veelgi enam, hankija nõustus kolmanda isiku selgitustega väiksemast segaolmejäätmete kogusest. Samuti nõustus hankija ilma kolmandalt isikult saadud selgitust sisuliselt hindamata sellega, et vanapaberi realiseerimise arvelt saadav väidetav tulu võimaldab kolmandal isikul jäätmeveo teenust osutada majanduslikult põhjendatud tulemustega. 2) Kaebaja hinnangul võib kolmanda isiku pakkumuse maksumusega kaasnev aastane tulude puudujääk olla suuremgi, kui hankija poolt viidatud ning VAKO ja halduskohtu poolt aktsepteeritud ca 9300 eurot aastas. Kolmas isik, küsides oma teenuse eest seesugust tasu ning tegutsedes kahjumiga, jätab hankija hankelepingu ebakohase täitmise ohtu. Halduskohus ei ole arvesse võtnud asjaolu, et kuigi hankedokumendi p 7.5 alusel on Tartu jäätmeveo

1. piirkonnas eeldatav segaolmejäätmete kogus aastas 9900 tonni, on kolmas isik hankijale 02.10.2014 esitatud selgituses märkinud Aardlapalus üleantavate jäätmete koguseks 6342 tonni. Seega on kolmas isik oluliselt (3558 tonni võrra) vähendanud Aardlapalus üleantavate segaolmejäätmete kogust ning on hankija jäätmete mahukaaluna arvestanud väga optimistlikult 0,07 t/m
2. Nii väiksem üleantav segaolmejäätmete kogus kui ka väiksem mahukaal võimaldavad arvestada kolmanda isiku kulusid väiksematena. Samuti on osa neist kuludest, mille vähendamise või tegematajätmise arvelt leiab kolmas isik olevat võimalik kompenseerida hinnapakkumuse järgset puudujääki, nn püsikulud, mida pole võimalik vähendada või tegemata jätta. Kõik kolmanda isiku poolt arvestatud kulud on niivõrd madalad, et on väga ebatõenäoline, et teatud kulude tegemata jätmisega on võimalik katta teisi vajalikke kulusid. Paljasõnaline on kolmanda isiku väide, et tema pakkumuse maksumust põhjendab võimalus realiseerida vanapaberit mahus, mis toob talle sisse tulu 38 210 eurot aastas, kuivõrd kolmas isik ei ole esitanud mis tahes põhjendusi selle kohta, kui suured on vanapaberi kogumiseks ja sorteerimiseks tehtavad kulutused. 3) Hankija kaalutlusõigus oli jäätmeseadusest tulenevate kohustuslike normide tõttu redutseerunud sisuliselt nullini. Tulenevalt JäätS § 66 lg-st 5 peavad jäätmeveohankes esitatud pakkumuse tulud katma täielikult tekkivaid kulusid. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata kas või väiksel määral teenuse osutamisega seotud kulusid, tuleb selline pakkumus lugeda põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Jäätmesektori õigusaktidega sätestatud kohustuste ja reeglite efektiivset järgimist taotleb
3. aastal vastu võetud uus riigihangete direktiiv. Direktiivi juhistest tulenevalt on ka uue

ajakohaseimas eelnõus (§ 114 lg 4) sätestatud hankijale kohustus lükata pakkumus tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete mittearvestamisest. 6 4) Halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, jättes nõuetekohaselt järgimata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p 4. Kohus ei ole otsuses analüüsinud kõiki kaebaja esitatud argumente. 5) Olukorras, kus ka hankija ise leiab, et kolmanda isiku pakkumus on alapakkumus ehk toodab iga-aastaselt kahjumit, ei ole võimalik leida, et kolmanda isiku pakkumus katab kõik JäätS § 66 lg-s 5 sätestatud kulud. Kaebaja leiab, et igasuguse (sh väidetava 5000 eurose aastase) kahjumi aktsepteerimine jäätmeveohankes on vastuolus

§ 48lg 3 ja Jäät

S § 66 lg 5 mõtte ja eesmärgiga. 6) Kolmanda isiku poolt esitatud vanapaberi realiseerimishind ei ole realistlik. Tartu Halduskohus ei ole kaebaja sellekohast seisukohta ega tõendit otsuse tegemisel arvesse võtnud. Kaebaja rõhutab, et ka vanapaberi kogumisega kaasneb kulu ning vanapaberi edasimüügihinnast peab ära katma selle sama edasi müüdava vanapaberi kogumisest tekkinud kulud, nt kulud konteineritele, kogumisele, sortimise kulu (konteineris on segamini eri liiki vanapaber), pallimise kulu, rekkale pealelaadimise kulu ja transport kokkuostjani kas Eestis või väljaspool. 15. Kolmas isik OÜ Ekovir palub hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 146-150p, 172-173p) jätta see rahuldamata. 1)

§ 48

lg 3 kohaldamisel ei teosta hankija üksnes kaalutlusõigust, vaid ka kontrolli pakkumuse maksumuse üle. Hankija on

§-s 48 sätestatud menetluse õiguspäraselt läbi viinud, hinnanud hankelepinguga seonduvaid riske, tuvastanud, et pakkumus ei ole põhjendamatult madal, ning tal ei jäänud kahtlusi, mis objektiivselt seaksid kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise. Kohtul ja VAKO-l puudub õigus asuda hankija asemel analüüsima pakkumuse maksumust ja ümber hindama hankija kaalutlusi. Kohus ja VAKO saavad kontrollida vaid menetlusnormide järgimist, asjaolude sisulist paikapidavust ning seda, et tehtud ei oleks kaalutlusvigu. 2) Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja pakkumusest jääb arvutuslikult ca 9300 eurot aastas või veelgi enam puudu. Kaebaja arvestused suurema puudujäägi osas seonduvad hankedokumendi ebaõige tõlgendamisega (nt leiab kaebaja, et arvestama pidi jäätmete mahukaaluga 0,080 t/m3, mis hankedokumentide kohaselt ei ole siduv, ning et segaolmejäätmete kogus aastas on 9900 t, mis hankedokumentide kohaselt on orienteeruv). Ka kohus ega hankija ei ole tulude puudujääki tuvastanud. Kolmanda isiku hinnangul saab see puudujääk nähtuvalt hankija koostatud tabelis tehtud arvutustest olla 508,47 eurot aastas, sest tabelisse kantud minimaalne muude kulude summa on tegelikkuses 10 323,60 eurot (19 107,603504-5280). Kuigi kolmas isik eitab, et tabeli põhjal saaks üldse tekkida miinust, piisab nimetatud puudujääva summa katmiseks ilmselgelt sellest, et hankija oleks teinud tabeli koostamisel mistahes kulu- või tuluartikli määramisel minimaalse vea. 3) Hankija põhjendas menetluses, et ta kaalus asjaolusid ja jõudis seisukohale, et pakkumuse siseselt kulude ümberjagamisel ning vanapaberi müügist laekuvate tulude natuke suuremana arvestamisel on võimalik riigihanke objektiks olevate tööde teostamine vastustaja pakkumuses esitatud hindadega. Hankija tunnistas menetluses, et eksis vanapaberi realiseerimisest laekuvate tulude prognoosimisel. Apellant ei ole menetluses tõendanud, et vastustajal ei ole võimalik saada vanapaberi realiseerimisest tulu 38 210 eurot. Asjaolu, et hankija leidis, et vastustaja poolt III veopiirkonna hanke puhul esitatud pakkumus ei vasta nõuetele ja tuleb lükata tagasi, ei tähenda, et sama sisuga otsus tuleks teha ka I veopiirkonna hanke puhul. 4) Hankija otsuse tühistamine oleks võimalik üksnes eeldusel, kui menetluses oleks leidnud tuvastamist, et hankijal puudus õiguslik võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Selliste eelduste olemasolu kohus ei tuvastanud. Tulenevalt Riigikohtu praktikast oleks kaebaja pidanud suutma tõendada, et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal või hinna kujundamisel kasutatud mahukaal ei vasta tegelikkusele, ega saanud tugineda üksnes hüpoteesile. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud ega püüdnudki tõendada väidet, et 7 I veopiirkonna tegelik minimaalne kogukulu on 1 268 390 eurot aastas. Samuti ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud, et tema väited vanapaberi tulude ja kulude arvutuste, biojäätmete käitlemise kulude, süvamahutite teenindamisega seotud kulude ja klienditeenindaja kulude kohta oleksid õiged. 5) Halduskohus ei ole jätnud kaebaja põhjenduste osas seisukohta võtmata. Asudes seisukohale, et hankija on hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, andis kohus ühtlasi hinnangu kaebaja menetlusdokumendis esitatud põhjendustele kulude suuruse kohta. Samuti rõhutas kohus, et hankijal puudub

§ 48lg 3 kohaselt kohustus lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus.

Seega vastas kohus ka kaebaja väitele, et hankija kaalutlusõigus oli redutseeritud nullini. 6) Hankija ja kolmanda isiku vahel puudus erimeelsus selles, et hankija ei ole kohustanud pakkujaid lähtuma konkreetsest mahukaalust pakkumuse esitamisel. Seega võis kolmas isik jõuda oma senise kogemuse põhjal hankijast erinevale tulemusele. Kolmanda isiku poolt arvutatud mahukaal erineb hankija poolt arvesse võetud mahukaalust üksnes 0,0081 t/m3 võrra. 7) Hankija on õigesti kahelnud vanapaberi realiseerimisel saadavate tulude hindamisel avalikult kätte saadavate andmete õigsuses ja jõudnud õigele järeldusele, et vanapaberi müügist laekuvad tulud võivad olla mõnevõrra suuremad, kui hankija algselt oli prognoosinud. Ringkonnakohtule esitatud täiendavast konfidentsiaalsest tõendist nähtub, millise hinnaga on võimalik kokku kogutud vanapaberit edasi müüa. 16. Hankija palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 153-156) jätta see rahuldamata. 1)

§ 48

lg 3 sõnastuse kohaselt on hankijal võimalus, mitte kohustus pakkumus põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Hankija on hinnanud võimaliku hankelepingu täitmise riski marginaalseks, st hankija ei näe riski hankelepingu täitmise suutlikkuse küsimuses. Hankija hinnangul ületab kolmanda isiku pakkumise puhul kogumistasu ladestustasu ja jätab ruumi transpordi- ja tööjõukuludeks, mistõttu on ka pakkuja poolt pakutud teenustasu piisav, et katta JäätS §-s 66 lg 5 nimetatud kulud. Seega ei olnud hankija kaalutlusõigus tulenevalt JäätS § 66 lg-st 5 redutseerunud nullini. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimenetlus on riigihangete seaduses esitatud pakkumuste vastavuse kontrolli sätetest eraldiseisvalt ning seda reguleerivas

§-s 48 ei ole esitatud hankijale nõuet põhjendada pakkuja suhtes positiivset otsust, nagu see on nõutud nt

47 lg-s

1. Kuna tegemist on hankega, kus teenuse osutamisest töövõtjale laekuvad tulud ei ole täpselt välja kalkuleeritavad (tulud sõltuvad teenuse osutamise käigus kogutavatest tegelikest prügikogustest), ei saa kaebaja poolt teostatud ja apellatsioonkaebuses esitatud täpsustatud kuluarvutused anda uusi põhjendusi OÜ Ekovir suhtes võimaliku pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel. Hankija palub ringkonnakohtul jätta kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arvutuskäigud tähelepanuta. 2) Ebaõige on kaebaja väide, et hankija on jäätmete mahukaaluna arvestanud 0,07 t/m
2. Tegelikult on hankija jäätmete mahukaaluna arvestanud 0,08t/m
3. Hankija poolt VAKO-le esitatud kontrolltabelist on näha, millise segaolmejäätmete käitlemise summa luges hankija aktsepteeritavaks, tegemist ei olnud OÜ Ekovir selgitustes välja toodud summaga. Vastustaja rõhutab, et hankedokumendis ei olnud ette nähtud kohustuslikult, millise mahukaalu koefitsendiga tuleb pakkujatel arvestada. Vastustaja on kontrollimenetluse käigus lähtunud küsimusest, kas kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus kataks Aardlapallu üleantavate segaolmejäätmete väravatasu ning jäätmete kokkukogumis ja veokulu. 3) Hankija selgitab, et on arvestanud muude kulude real olevate ettenägematute kuludega ja ei ole kulude ümberjagamist pidanud võimalikuks püsikulude arvelt. Hankija on pakkumuse maksumuse analüüsimisel arvestanud vanapaberi kogumise ja käitlemise, biojäätmete käitlemise kulu ja klienditeenindaja kulu vajadusega. 4) Asjakohatud on kaebaja esitatud võrdlused riigihanke
4. ja
5. osas langetatud otsuste osas. Hankija hindas mõlema riigihanke osa puhul sama metoodika alusel pakkumuste maksumuste 8 põhjendatust. Hanke
6. osas lükkas hankija pakkumuse tagasi, kuna jõudis järeldusele, et Jääts § 66 lg 5 nimetatud kulud ei ole kaetud. Hanke
7. osas jõudis hankija aga järeldusele, et pakkumuse maksumus võimaldab teostada hanke objektiks olevad tööd ning et JäätS § 66 lg 5 loetletud kulud on kaetud. Hankija otsused hanke eri osades ei ole täielikult võrreldavad. 5) Hankija selgitab, et viis pakkumuste põhjendamatult madala maksumuse kontrolli läbi järgmiselt: 1) Arvutati välja riigihanke eeldatav maksumus. Eeldatava maksumuse määramisel arvestati olulisemate kululiikidega. 2) Kuna OÜ Ekovir pakkumuse maksumus moodustas 72 % riigihanke eeldatavast maksumusest, pidas hankija vajalikuks küsida pakkujalt selgitusi.

§ 48

lg 3 juhindudes analüüsis hankija pakkuja selgitusi ning analüüsis kululiikide kaupa, kas OÜ Ekovir pakkumuse maksumus võimaldab teostada hanke objektiks olevad tööd. 3) Hankija hindas OÜ Ekovir selgitusi ning koostas enda jaoks kontrolltabeli, kus kaalus iga kululiigi puhul eraldi, kas OÜ Ekovir poolt nimetatud maksumusega töö teostamine on võimalik. Hankija analüüsis, milline on iga kululiigi puhul minimaalseim kulu, millega hankija hinnangul oleks võimalik töid teostada. 4) Lõpliku otsuse tegemisel liitis hankija eeldatavad tulud (segaolmejäätmete teenustasu ja vanapaberi realiseerimise tulu) ning lahutas sellest minimaalsed kulud, mida hankija oli nõus aktsepteerima. Arvestades OÜ Ekovir selgitusi muude kulude kohta asus hankija seisukohale, et pakkumuse koosseisu arvestatud vahendeid ettenägematuteks kuludeks oleks võimalik kasutada nende kulude katmisel, milliseid OÜ Ekovir oli hankija hinnangul alahinnanud (segaolmejäätmete käitluskulu). Hankija analüüsis ka OÜ Ekovir tulusid ja leidis, et hankija ja OÜ Ekovir prognoosid vanapaberi realiseerimise tulude osas on erinevad. Hankija ei kujundanud lõplikku seisukohta, kas OÜ Ekovir prognoos tulude osas on realistlik või ülemäära optimistlik, ning asus seisukohale, et vanapaberi müügist laekuvad tulud võivad olla mõnevõrra suuremad, kui hankija algselt oli prognoosinud. Hankija esialgne hinnang põhines avalikul veebilehel olevale hinnainfole. Samas võivad suured käitlusfirmad saavutada erinevaid kokkuleppeid ja paremat kokkuostuhinda. Seetõttu jõudis hankija lõppjäreldusena seisukohale, et OÜ Ekovir pakkumuse maksumus võimaldab teostada hanke objektiks olevad tööd. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 14.08.
2. a otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea seetõttu vajalikuks lisaks apellatsioonkaebuses esitatud väidete käsitlemisele kõiki halduskohtu poolt esitatud põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Esmalt esitab kohus oma seisukohad veel lahendamata menetluslikes küsimustes (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (II). I
3. Kolmas isik on 17.09.2015 esitanud ringkonnakohtule täiendava tõendina äripartnerilt saadud pakkumuse vanapaberi ostuhinna kohta, mis kinnitab kolmanda isiku sõnul seda, et hankija on vanapaberi realiseerimisest laekuva tulu prognoosimisel eksinud. Kaebaja palub nimetatud tõendit vanapaberi kokkuostu hinna osas asja juurde mitte võtta, kuivõrd tegemist on vastuvõetamatu tõendiga, mis oleks pidanud olema esitatud juba hankemenetluses. Kaebaja hinnangul ei saa kolmas isik endapoolsete täiendavate tõendite esitamisega asuda parandama hankija kaalutlusviga ehk kolmanda isiku poolt prognoositud vanapaberi müügitulude täpsemalt mitte uurimist.
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 27 lg 1 p-st 6 tuleneb menetlusosalistele õigus esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest. Tulenevalt HKMS § 198 lg-st 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtus 9 õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asjaolud, mille täiendavat tuvastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. HKMS § 198 lg 2 järgi tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. HKMS § 198 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhistama, ning kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku poolt 17.09.2015 ringkonnakohtule esitatud täiendav tõend tuleb võtta käesoleva asja materjalide juurde. Apellatsioonimenetluses esitatud väidetest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus muu hulgas selle üle, kas kolmanda isiku väited selle kohta, et kolmandal isikul on võimalik katta jäätmeveo riigihankes tellitud tööde teostamisel tekkiv tulude puudujääk vanapaberi müügist saadavate tuludega, vastavad tõele või mitte. Seega on kolmanda isiku äripartnerilt saadud pakkumus, millest nähtub vanapaberi ostuhind ja mis kinnitab kolmanda isiku väiteid võimaliku tulude puudujäägi katmise kohta, asja lahendamisel olulist tähtsust omav tõend, mis tuleb tulenevalt HKMS § 198 lg-st 3 võtta käesoleva asja materjalide juurde.
5. HKMS § 77 lg 1 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–
6. Tulenevalt TsMS § 38 lg 1 p-st 6 koosmõjus HKMS § 77 lg-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et ringkonnakohtule esitatud tõend sisaldab tema äritegevuse seisukohast olulisi andmeid ning on käsitletav ärisaladusena. Tulenevalt konkurentsiseaduse § 63 lg-st 1 loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Kolmanda isiku selgitustest ning esitatud tõendist nähtuvalt sisaldab see tõend hinnapakkumise teinud ettevõtja ja kolmanda isiku vahelisel kokkuleppel saavutatud hinda. Nii pakkumuse teinud äriühingu nime kui pakkumuses esitatud hinna avaldamine ettevõtjatele, kes tegutsevad tema konkurendina samas valdkonnas, kahjustaks kolmanda isiku ärihuve. Kohus leiab, et antud juhul on huvi kolmanda isiku ärisaladuse kaitseks kaalukam kaebaja õigusest asja avalikule arutamisele (põhiseaduse § 24 lg 3, HKMS § 2 lg 7). Ettevõtja ärisaladuse kaitsmise vajadus tuleneb seadusest ning antud juhul ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mille korral peaks kohus ärisaladuse avaldamise keelust üle astuma. Seega esineb antud juhul vajadus kaitsta kolmanda isiku ärisaladust ning kuulutada menetlus kolmanda isiku poolt ringkonnakohtule 17.09.2015 esitatud täiendava tõendi osas HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel kinniseks. Eelnevalt esitatud põhjendustest tulenevalt on kohus jätnud nimetatud tõendi kaebajale edastamata.
7. Kaebaja on ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Ringkonnakohus võttis 31.08.
8. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ning määras selle läbivaatamiseks lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 2 p 6 sätestab, et kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele, võib kohus lihtmenetluses muu hulgas 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vajadus kuulata menetlusosalisi täiendavalt üle kohtuistungil. Pooled on apellatsioonimenetluses esitanud ringkonnakohtule mitmeid menetlusdokumente, milles on oma seisukohti avaldanud ning esitanud vastuväiteid ka teiste menetlusosaliste seisukohtadele. Seega on kohtu hinnangul olnud pooltele tagatud õigus olla ära kuulatud ning kohtuistungi korraldamist ei tingi ka vajadus selgitada välja mõningaid asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Eeltoodud põhjustel loobub ringkonnakohus käesolevas asjas kohtuistungi korraldamisest ning kaebaja vastav taotlus jääb rahuldamata. II
9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses selliseid väiteid või tõendeid, mis annaksid alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks.
10. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ esimeses osas kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus oli madalam kui hankija poolt arvutatud riigihanke eeldatav maksumus ning hankija on asunud teostama

§-s 48 sätestatud kontrolli pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle.

§ 48

lg 1 sätestab järgmist: „Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama kirjaliku selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.“

§ 48

lg-s 2 on mitteammendavalt loetletud asjaolud, millega võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud. Näiteks võivad sellisteks asjaoludeks olla pakkuja poolt valitud tehniline lahendus või erakordselt soodsad tingimused, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad (

§ 48lg 2 p 2).

Tulenevalt

§ 48

lg-st 3 kontrollib hankija esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga, ning kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata. Seega tuleneb sellest sättest hankijale võimalus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ja mitte sõlmida hankelepingut tingimustel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise. Kui pakkumuse maksumus on tekitanud hankijas põhjendatud kahtluse, et sedavõrd madala hinnaga ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita, on hankijal õigus vastavalt

§ 48lg-le 3 selline pakkumus tagasi lükata (vt ka D.

Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Juura, 2014, lk 405). 24.

§ 48

lg 3 ei kohusta hankijat igal juhul pakkumust tagasi lükkama, vaid vastava otsuse tegemine toimub kaalutlusõiguse alusel. Seega on tegemist hankija kaalutlusotsusega HMS § 4 mõttes, mille tegemisel peab hankija vastavalt HMS § 4 lg-le 2 järgima volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki ning õiguse üldpõhimõtteid, arvestama olulisi asjaolusid ning kaaluma põhjendatud huve. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kuigi hankijal võib olla hankemenetluse kujundamisel avar kaalutlusruum hankemenetluses esitatavate tingimuste ja kohaldatavate protseduurireeglite kindlaksmääramisel, ei tähenda see seda, et hankija tegevus hankemenetluses saaks olla meelevaldne ning hankija poleks kohustatud järgima kaalutlusreegleid. Hankemenetluse kujundamisel peab hankija teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. (vt RKHKo 15.03.2005, nr 3-3-1-5-06, p 15). Vastavalt HKMS § 158 lõikele 3 ei teosta kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seda, et halduse diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud, on korduvalt sedastanud ka Riigikohus. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuste poliitilist otstarbekust, vaid 11 kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsus tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsioonipiiridest ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (vt nt RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 38). Ka VAKO kohtuvälise vaidluste lahendamise organina ei saa hakata ise teostama seadusega haldusorganile antud kaalutlusõigust, vaid üksnes kontrollida kaalutluse teostamise õiguspärasust. 25. Ringkonnakohus nõustub iseenesest kaebaja käsitlusega sellest, et kaalutlusotsuse õigusvastasuse võib tingida hankija poolt otsuse tegemisel oluliste asjaoludega arvestamata jätmine. Õiguskirjanduses on täpsustatud, et põhjendamatult madala maksumuse kindlaks tegemiseks läbi viidud kontrolli teostamise järgselt pakkumuse tagasi lükkamata jätmisel võib oluline kaalutlusviga esineda juhul, kui hankijale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud selgitused ja tõendid ilmselgelt ei põhjendanud ära pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust ning pakkuja võimekust pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita. Samuti on märgitud, et olulise kaalutlusveana tuleks käsitleda pakkuja pakkumuse tagasi lükkamata jätmist olukorras, kus pakkuja jättis hankija selgitusnõudele täielikult või olulises osas vastamata ning kui seetõttu ei olnud hankijal võimalik pakkumuse maksumuse põhjendatust kindlaks teha (vt D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Juura, 2014, lk 419). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleva asja materjalide pinnalt asuda seisukohale, et hankija oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel

§-s 48 sätestatud regulatsiooni järgides teinud olulisi kaalutlusvigu, mis oleks toonud kaasa õigusvastase otsuse tegemise. Kohtu- ning vaidlustustoimikusse liidetud materjalidest nähtuvalt on hankija hinnanud kolmanda isiku pakkumuse tingimustel sõlmitava hankelepinguga seonduvaid võimalikke riske, teinud kolmandale isikule järelepärimisi nii ebatäpsuste selgitamiseks kui tähelepanu osutamiseks mõningate kululiikide võimalikult alaarvestusele, ning teinud kokkuvõttes järelduse, et kolmanda isiku poolt pakutud hinnaga on võimalik tellitavad tööd teostada. Vastavad kaalutlused nähtuvad muu hulgas hankija 09.02.2015. a käskkirja nr 36 (hanke esimeses osas pakkumuste vastavaks tunnistamine) koostamise aluseks olnud protokolli lisas, kus hankija on muu hulgas asunud seisukohale, et kuivõrd veokulude kokkuhoid saavutatakse surugaasil töötavaid kahekambrilisi veokeid kasutades, on tegemist pakkuja poolt valitud tehnilise lahendusega, mis viib osutatava teenuse säästlikkusele

§ 48lg 2 p 1 mõttes.

Kuna

§-st 48 ei tulene hankijale kohustust teha pakkumuse põhjendamatult madalaks mitte pidamise korral sellekohast kirjalikku põhjendatud otsust, on hankija suuremal määral põhjendanud oma otsust maksumuse põhjendamatult madalaks mitte pidamise kohta vaidlustus- ning kohtumenetluses. Ka nendest hankija selgitustest ei saa järeldada, et hankija oleks asunud seisukohale kolmanda isiku võimelisuse kohta teostada hanke objektiks olevad tööd asjas tähtsust omavavaid asjaolusid kaalumata või et hankija oleks teinud olulisi kaalutlusvigu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on VAKO vaidlustuse kohta tehtud otsuses asunud põhjendamatult hankijale ette heitma seda, et VAKO-le esitatud tabelist nähtuvalt on hankija arvanud kõik kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmisega kaasnevad muud kulud miminaalselt vajaliku summa hulka samal ajal, kui väitis ise, et vähemalt osa nendest kuludest kujutab nn puhverraha, millest on võimalik katta tulude puudujääki. Asjaolu, et hankija oli teinud tabeli koostamisel eksimuse, selgus VAKO-s korraldatud istungil, ning hankija võimalikku eksimust on VAKO möönnud ka otsuses. VAKO istungi käiku kajastava helisalvestuse kohaselt on vastavale veale hankija koostatud tabelis viidanud kaebaja ning hankija on selle vea omaks võtnud, kinnitades, et tegemist võib tõepoolest olla eksimusega ja selgitades, et ei ole tegelikult pidanud kõiki kolmanda isiku poolt muude kulude komponentidena välja toodud kulusid tingimata vajalikeks kuludeks. Samuti on hankija istungil 12 kinnitanud, et muude kulude näol ei olnud hankedokumentide kohaselt tegemist kuludega, mida pakkuja oleks pidanud tingimata oma pakkumuses välja tooma. VAKO ei ole hankija poolt kohtuistungil esitatud selgitusi arvesse võtnud. Olukorras, kus nii hankija poolt VAKO-le esitatud tabel kui täiendavad selgitused on antud pärast kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist toimuvas vaidlustusmenetluses, ei saanud VAKO asuda seisukohale, et hankija lähtus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks maksumuseks mitte tunnistamisel ainuüksi ühest VAKO-le esitatud tõendusmaterjalist ega saanud teha otsust nende kaalutluste pinnalt, mille esitas VAKO-le oma täiendavates selgitustes. Ka halduskohtule esitatud seisukohas on VAKO märkinud, et lähtus hankija poolt kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasuse hindamisel VAKO-le esitatud tabelist ning hindas seda, kas hankijal oli võimalik mitte pidada pakkumuse maksumust põhjendamatult madalaks või mitte, üksnes tabelis esitatud andmete pinnalt. Seega on VAKO andnud hankija poolt koostatud tabelile rohkem kaalu kui hankija selgitustele hankemenetluses tehtud kaalutluste kohta.
2. Hankija poolt kaalutlusotsuse tegemisel olulise asjaoluga arvestamata jätmist ei kinnita ringkonnakohtu hinnangul ka VAKO poolt osutatud asjaolu, et hankija on automaatselt aktsepteerinud kolmanda isiku poolt märgitud summa vanapaberi müügist saadava tulu kohta.

48 lg 1 ei kohusta hankijat igal juhul paluma pakkujalt täiendavaid selgitusi. Hankija on oma põhjendused selle kohta, miks ta aktsepteeris kolmanda isiku poolt välja toodud tulu vanapaberi müügist, esitanud vaidlustusmenetluses (sh kohtuistungil), ning tegemist ei ole asjakohatute põhjendustega. Millegagi ei ole tõendatud kaebaja väited, et vastustaja on kolmandalt isikult pakkumuse kohta täiendavate selgituste saamisel nendega automaatselt nõustunud, ilma neid sisuliselt analüüsimata ning nende paikapidavust kontrollimata. Ringkonnakohtu hinnangul annavad hankija poolt esitatud väited kinnitust vastupidisest. Hankija sõnul sai ta eeldada, et need avalikult veebilehelt leitud hinnad, millest ta vanapaberi müügist saadavate võimalike tulude prognoosimisel esialgu lähtus, ei pruukinud kehtida ettevõtjate poolt vanapaberi hulgimüügi korral.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebuses endiselt seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuse puhul esineb hankelepingu ebakohase täitmise oht. Seda väidet kinnitab kaebaja eelkõige sellega, et kolmas isik on oluliselt (3558 tonni võrra) vähendanud Aardlapalus üleantavate segaolmejäätmete kogust ning et jäätmete mahukaaluna on väga optimistlikult arvestatud 0,07 t/m
2. Samuti on kaebaja sõnul kolmanda isiku pakkumuses välja toodud töötasud ebamõistlikult madalad. Hankija poolt kolmandale isikule 06.05.2015 esitatud järelepärimisest nähtuvalt on hankija osutanud kolmanda isiku tähelepanu muu hulgas asjaoludele, et tegelikkuses on segaolmejäätmete käitluskulud suuremad, kui kolmas isik on pakkumuse tegemisel arvestanud, ning et hankija hinnangul ei piisa tööde teostamiseks tööjõukoormusest 1,
3. Seega ei ole hankija neid kaebaja poolt osutatud asjaolusid tähelepanuta jätnud, vaid on nende reaalsusele vastavust hinnanud ning pidanud pärast kolmanda isiku poolt selgituste saamist võimalikuks, et vastavaid puudujääke on võimalik katta kulude ümberjagamise ning kolmandale isikule laekuvate tulude arvelt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik välistada, et hankija võis kolmanda isiku vastustest sellised järeldused teha. Kuivõrd hankija on pidanud kulude ja tulude tasakaalu viimist võimalikuks, ei saa ka väita, et tegemist oleks olnud seaduslikkuse põhimõttega vastuolus oleva ehk JäätS § 66 lg 5 rikkuva otsustusega. Asjaolu, et hankija ning halduskohus on vaidlusaluse jäätmeveo hanke teises osas asunud seisukohale, et kolmanda isiku selles hanke osas esitatud pakkumus ei olnud JäätS § 66 lg-ga 5 kooskõlas, ei tähenda veel, et hankija ei oleks võinud hanke esimeses osas asjaolude kaalumise tulemusel teistsugusele seisukohale jõuda. Hankija on kohtule kinnitanud, et on mõlemas hanke osas pakkumuse maksumuse hindamisel kasutanud sama metoodikat, ning kaebaja ei ole sellele väitele omapoolseid vastuväiteid esitanud. Seega puudub kohtul põhjus pidada hankija tegevust jäätmeveo hanke esimeses osas esitatud pakkumuse maksumuse 13 hindamisel ainuüksi seetõttu õigusvastaseks, et teises osas on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükatud.
4. Hankija on selgitanud, et lähtus pakkumuse põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks mitte tunnistamisel proportsionaalsuse põhimõttest, kuivõrd leidis, et marginaalse summa puhtteoreetilise puudujäägi korral ca 400 000 euro suuruse aastakäibe juures ei ole asjakohane vastavat otsust teha. Hankija, võttes arvesse vanapaberi tõenäolist hinnakõikumist ja erinevate müüjate suhtes kohaldatavaid kokkuostuhindu, leidis, et kolmandal isikul on võimalik tulude puudujääki katta. Ringkonnakohus leiab, et hankija ei ole selliste kaalutluste tegemisel kaalutlusõiguse eesmärgist hälbinud ega selle teostamise piiridest väljunud. Hankija seisukohta võimaliku tulude puudujäägi katmise võimaluste kohta on kolmas isik suutnud kinnitada ka kohtule esitatud tõenditega. Kohtule on esitatud tõend vanapaberi ostuhinnas saavutatud kokkuleppe kohta. Kuigi tegemist on perioodil 02.09.2015 kuni 30.09.2015 kehtinud hinnaga, saab sellest siiski teha järeldusi kolmanda isiku ja vastava ettevõtja vahelisest koostööst ning ostuhinna suurusest. Internetist avalikult kättesaadavast informatsioonist nähtuvalt on tegemist jäätmekäitlusega tegeleva ettevõttega ning kuivõrd kohtule esitatud dokument kannab vanapaberit ostva firma templit ja on allkirjastatud, puudub kohtul alus kahelda ka dokumendi autentsuses. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad kohtule esitatud andmed pigem seda, et hankija poolt aktsepteeritud summadega vanapaberi müügitulu kohta on kolmandal isikul vajadusel võimalik hankelepingu täitmisel tekkivaid puudujääke katta, mitte vastupidist. Kohtu hinnangul ei lükka seda seisukohta ümber ka kaebaja poolt esimese astme kohtu menetluses tõenditena esitatud Eesti Vanapaber OÜ hinnakirjast ning Eesti Säästva Instituudi
5. a uuringust „Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring“ (tl 83-112) nähtuvad andmed. Nimelt ületab kohtule esitatud hinnapakkumisest nähtuv vanapaberi müügist saadav tulu tonni kohta märkimisväärselt nimetatud tõenditest nähtuva Eesti Vanapaber OÜ poolt pakutava ostuhinna. Seda, et vanapaberi müügist saadavate tuludega kulude puudujäägi katmine oleks välistatud, ei kinnita ka kaebaja väited vanapaberi saamisega kaasneva kulu arvestamise vajaduse kohta. Selle kohta, kas kolmas isik on arvestanud vanapaberi järelsortimise kuludega, on hankija 06.05.
6. a järelepärimises kolmandalt isikult selgitust nõudnud. Seega saab eeldada, et hankija on kaalutlusotsuse tegemisel kaalunud ka nende kuludega seonduvaid asjaolusid.
7. Eeltoodud põhjendustel ei ole leidnud kinnitust hankija poolt kaalutlusreeglite rikkumine kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatult madalaks mitte pidamisel. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.08.
8. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik on taotlenud kaebajalt apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga summas 1092 eurot (tl 176p). Menetluskulude taotlusele lisatud arvest ja selle spetsifikatsioonist nähtuvalt on kolmandat isikut esindav vandeadvokaat osutanud kolmandale isikule õigusabi, mis seisnes apellatsioonkaebusele (5 h, 840 eurot) ja Tartu linna vastusele (1,5 h, 252 eurot) vastuse koostamises. Ringkonnakohus leiab, et vastav menetluskulu on vajalik ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. Hankija ei ole ringkonnakohtule menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Agu Timmi Tiina Pappel 14 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 15 /allkirjastatud digitaalselt/