← Eesti

3-15-596/31

Obsah (7)§ 215§ 213§ 116§ 201§ 108§ 118§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2015, Tallinn Haldusasja numb

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-596 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu – kaebaja WC-sse lubamisega viivitamine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja soovis 04.01.2015 öörahu ajal kell 05:40 lukustatud kambrist pääseda WC-sse. Kaebaja märguandele (kella helistamisele) valvur ei reageerinud, vaid lülitas vastava märguandmise süsteemi välja. Seejärel andis kaebaja oma vajadusest märku uksele koputamisega. Valvur saabus mõne minuti järel kaebaja kambri juurde, pahandas kaebajaga lärmi tegemise pärast ja eemaldus. Valvur avas kambri ukse alles kell 05:54:
  2. Selleks ajaks oli kaebaja jõudnud häda osaliselt riietesse rahuldada. Valvuril puudus igasugune põhjus WCsse laskmisega 15 minutit viivitada ning ta tegi seda sihilikult. Ebamõistliku viivitamisega WC-sse lubamisel alandati kaebaja inimväärikust.
  3. Tallinna Vangla vaidles AS kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Kaebuses märgitud sündmuse toimumise ajal viibis kaebaja
  4. üksuse sektsiooni 3-1 kambris nr
  5. Tegemist on avatud sektsioonis paikneva kambriga, kus kinnipeetavatel on üldjuhul võimalik kogu päevase aja jooksul vabalt liikuda oma elusektsiooni piires ning kambriuksed suletakse üksnes öörahu ajaks kell 22:00-06:
  6. Kambris nr 15 ei ole WC-d. Kui kambrite uksed on lukustatud, on tualeti kasutamine korraldatud vanglateenistuse vahendusel. Kinnipeetav, kes soovib minna öörahu ajal WC-sse, annab sellest märku kutsunginupuga. Öisel ajal võimaldatakse kinnipeetavatel külastada tualetti kambri kaupa, mis tähendab, et ajal, mil ühe kambri kinnipeetavatele võimaldatakse tualeti kasutamist, ootavad teiste kambrite kinnipeetavad järjekorras. 2) Hetkest, mil videosalvestise kohaselt kaebaja kambri ukse kohal süttib märgutuli, kulub kaebaja tualetti pääsemiseni pisut üle viie minuti. Videosalvestiselt nähtub, et kell 05:54:41 avab valvur kambri nr 15 ukse ning sealt väljub ja suundub tualetti kaks kinnipeetavat, sh kaebaja, kellel on aega veel seisatada ja vanglaametnikuga mõtteid vahetada. Vanglaametniku U-JS selgitustest nähtub, et kaebajale ei võimaldatud kohe tema soovil tualeti kasutamist, kuna korrusel viibis toidujagaja ning üks kamber oli juba avatud. Tualetti minnes oli kaebaja valvuri kinnitusel korrektse välimusega. Isegi kui pidada tõeseks kaebaja väidet, et tualetti pääsemise soovist andis ta märku kell 05:40, ei saa ka umbes 15-minutilist ooteaega pidada ülemäära pikaks. Kaebaja WC-sse laskmisel ei esinenud mingeid põhjendamatuid viivitusi. Kuivõrd valvur oli üksuses üksinda ning korrusel oli toidujagaja ja kinnipeetavad teisest kambrist juba viibisid WC-s, ei saanud ametnik kaebajat soovi avaldamisel kohe tualetti lasta. 3) Kinnipeetavatele on öörahu alguse aeg teada ning sellest lähtuvalt saavad nad oma vajadusi planeerida, kasutades WC-d enne öörahu algust. Ei ole usutav, et täiskasvanud isik ei ole võimeline tualetti minemisega mõnda aega ootama. Vastustajale ei ole teada, et kaebajal oleks esinenud mingeid terviseprobleeme, mille tõttu oleks talle WC külastamise osas pidanud tegema erandi. Ka vabaduses viibivatel isikutel võib esineda viivitusi tualetti pääsemisel.
  7. Tallinna Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 10.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning 1) Asjaosaliste selgituste ja videosalvestisega on tõendatud, et hiljemalt 05:45 andis kaebaja helisignaaliga märku oma soovist minna tualetti ning kell 05:54 seda ka võimaldati. Vaidlust ei ole selles, et valvur oli üksuses üksinda, korrusel oli toidujagaja ja tualetis viibisid juba teise kambri kinnipeetavad. Seega ei olnud ametnikul võimalik kaebaja kambri ust kohe pärast signaali andmist avada. Videosalvestise järgi ei jäta kambrist väljuv kaebaja suurt häda kannatava inimese muljet. Isegi kui lugeda tõendatuks, et kaebaja pidi tualetti saamisega ootama 15 minutit, ei saa seda pidada inimväärikust alandavaks. Täiskasvanud inimene peab olema võimeline prognoosima oma hädasid. 2

(4)3-15-596 2) Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on lugenud ebarahuldavaks olukorda, kus isik peab ootama tualetti pääsemist pikka aega (kuni tund). Õiguskantsler on leidnud, et reeglina peaks kinni peetav isik saama tualetti esimesel võimalusel ja ilma liigse viivituseta, kuid kindlasti mitte hiljem kui 30 minutit peale vastava soovi avaldamist. Erisusi tuleb teha isikutele, kelle terviseseisund seda nõuab. Kaebaja tualeti kasutamise vajadus sai liigse viivituseta rahuldatud ka CPT ja õiguskantsleri soovitusi silmas pidades. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Õiguskantsleri soovituse kohaselt peab kinnipeetaval võimaldama tualetti kasutada esimesel võimalusel, mis tähendab seda, et kui valvur ei ole öörahu ajal hõivatud muu tegevusega, siis peab ta tualeti kasutamise vajadusest märku andnud kinnipeetava tualetti laskma. Seda nõuet ei ole täidetud, kui valvur viivitab põhjuseta näiteks 25 minutit ja alles seejärel laseb kinnipeetava välja. Helisignaali väljalülitamine öörahu ajal on lubamatu: praegusel juhul näitab see, et viivitus oli põhjendamatu ning sihilik, et venitada ukse avamisega öörahu lõpuni.
  2. Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtuga ning leiab, et ei ole apellandi inimväärikust alandanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks neid kõiki üle korrata (

§ 201lg 4).

  1. Vaidlus puudub selles, et kaebaja andis 04.01.2015 häirenupuga öörahu ajal märku tualeti kasutamise soovist ning tema kambri uks avati kell 05:54:41, nagu on näha videosalvestiselt. Kaebaja väitel andis ta signaali juba kell 05:
  2. Valves olnud vanglaametniku U-JS seletuskirja (tl 48) kohaselt andis kaebaja signaali kell 05:
  3. Kuna vangla säilitatud videosalvestis kajastab sündmusi alates kella 05:48-st, ei ole võimalik üle kontrollida, mis kell täpselt kaebaja esimest korda signaali andis. Küll aga on videosalvestiselt näha, et signaali anti kella 05:49 ajal, mis võis olla ka teistkordne signaal. Valvur U-JS selgituse kohaselt ei lasknud ta kambri 15 kinnipeetavaid tualetti, kuna korrusel oli toidujagaja ning teise kambri kinnipeetavad juba viibisid tualetis. Videosalvestisel näha olev kinnitab, et 05:48:44 liiguvad kinnipeetavad teisest kambrist tualetti. Toidujagaja viibimist sektsioonis kinnitab ka kaebaja ise.
  4. Kaebaja arvates alandas vangla tema inimväärikust sellega, et viivitas tema tualetti laskmisega ebamõistlikult kaua. Vangistusseaduse § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. 3

(4)3-15-596 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis oma 20.06.2014 otsuses asjas nr 3-4-1-9-14 (p 36), et mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult. Kinnipidamisega paratamatult kaasnevad kannatused ja ebameeldivused ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest tähendaks isiku inimväärikuse alandamist. Kinnipidamistingimused võivad olla vastuolus õigusega inimväärikale kohtlemisele, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme. Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, muu hulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest. Seega ei tähenda kinnipidamisega kaasnevad mõõdukad kannatused ja ebameeldivused veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.12.2014 otsus asjas nr 3-4-1-50-14, p 33). 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei ole kaebaja inimväärikust alandatud. Kaebajale ei põhjustatud suuremaid kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis vangistusega paratamatult kaasnevad. Isegi kui eeldada, et kaebaja väide esmakordselt signaali andmisest kell 05:40 vastab tõele, pidi kaebaja tualetti laskmist ootama maksimaalselt 15 minutit. Tegemist ei ole sedavõrd pika ajaga, et inimene ei suudaks kannatada, kuni tekib võimalus pääseda tualetti. Puuduvad tõendid selle kohta, et tervislikel põhjustel oleks kaebajal tingimata vaja tualetti pääseda kohe vastava vajaduse tekkimisel. Praegusel juhul ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendamatu viivitusega, kuna vahemikus 05:48-05:50 viibisid tualetis juba teise kambri kinnipeetavad ning lisaks oli sektsioonis toidujagaja. 05:53 kontrollis valvur läbi uksesilmade kambreid nr 13, 14 ja 15 ning umbes minut pärast kambrite kontrollimist avas kambri nr 15 ukse. Kaebaja spekulatsioon sihilikust viivitamisest on põhjendamatu. 10.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

AS on menetlusabi korras vabastatud kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest, mistõttu jäävad tema menetluskulud

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

Tallinna Vangla ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.