← Eesti

2-15-10480/11

Obsah (9)§ 477§ 423§ 150§ 4§ 633§ 463§ 439§ 436§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-10480 Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots Kohtuasi OÜ Skuld

§ 477

lg 6 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kuna pankrotimenetlus on spetsiifiline menetlus, milles hinnatakse võlgniku maksevõimet ja see teenib avalikku huvi, siis puudub võlgnikul ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal õigus sõlmida kokkuleppeid võlgniku maksevõime osas. Järelikult puudub pooltel õigus pankrotiasjas kokkulepet sõlmida. Kuna pooled on kohtule avaldanud, et soovivad menetluse lõpetada, ning pankrotiseadus ei näe ette pankrotiavaldusest loobumise võimalust, siis tuleb esitatud avaldust käsitleda võlausaldaja tahtena pankrotiavaldus tagasi võtta, mille tagajärjel tuleb pankrotiavaldus

§ 423lg 1 p 2 kohaselt jätta läbi vaatamata.

Eeltoodu on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu lahendites nr 2-08-91597 ja nr 2-10-981 väljendatud seisukohtadega. 6. Kuivõrd pankrotiavalduse tagasi võtmise tagajärjeks on

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmine ning

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse juhul, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, siis puudub käesoleval juhul alus riigilõivu tagastamiseks.

  1. PankrS § 15 lg 6 alusel jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Määruskaebus
  2. Võlausaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus kohtumäärus, millega kinnitada 19.08.2015 OÜ Skuld Inkasso ja AS Cross Holdings vahel sõlmitud kompromiss. 2

(5)
  1. Maakohtu poolt kompromissi kinnitamise taotluse käsitlemine võlausaldaja tahtena pankrotiavaldus tagasi võtta on õigusvastane ja arusaamatu.
  2. Väär ja vastuolus seadusega on maakohtu seisukoht, et pankrotimenetlus on spetsiifiline menetlus, kus ei saa kompromissi sõlmida.

§ 477

lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusõiguste käsutamise mõiste annab

§ 4

, mille lõikest 1 tulenevalt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. Seega tähendab menetluse esemeks oleva õiguse käsutamine eelkõige seda, kas kohus saab asja menetleda üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus, või on kohtul asja võimalik menetleda kohtu omal algatusel. Kehtiva seadusandluse kohaselt saab kohus pankrotimenetluse algatada üksnes pankrotiavalduse alusel. Seega saavad menetlusosalised pankrotimenetluses

§ 4lg 1 ja § 477 lg 6 tähenduses käsutada menetluse esemeks olevat õigust.

Sellest tulenevalt on seaduse kohaselt pankrotimenetluses võimalik ka kompromissi sõlmimine. Seda seisukohta kinnitavad pankrotiseaduse teised sätted, mis sisaldavad muu hulgas võimaluse lõpetada pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist kompromissiga. Juhul, kui peale pankroti väljakuulutamist on võimalik kompromissi sõlmimine, siis peaks see loogiliselt olema võimalik ka enne pankroti väljakuulutamist. Varasemas praktikas on Harju Maakohus korduvalt kinnitanud võlausaldaja ja võlgniku vahel pankrotiavalduse läbivaatamisel sõlmitud kompromisse (tsiviilasjad nr 2-15-1895, 2-1320481, 2-13-20224, 2-13-22512 jne). Juhul, kui võlgnik ja võlausaldaja jõuavad pärast pankrotiavalduse esitamist kohustuste täitmise osas kokkuleppele ning võlgnik esitab võlausaldajat rahuldavaid tagatisi, siis peab olema võimalik võlgniku ja võlausaldaja vahelise kompromissi sõlmimine, milles on reguleeritud võlgniku poolt kohustuste täitmine. Kuivõrd maakohus käesoleval juhul kompromissi ei kinnitanud, siis puudub poolte vahel kehtiv kokkulepe kohustuste täitmise osas ja võlausaldaja võib uuesti pöörduda pankrotiavaldusega kohtusse. Selline lahendus ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Menetluse edasine käik 11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

  1. Ringkonnakohtu menetluses esitas võlgnik seisukoha määruskaebuse osas, toetades määruskaebuse esitaja seisukohti. Määruse põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Käesolevas asjas on pankrotiavalduse menetlemisel ajutise halduri nimetamise staadiumis võlausaldaja ja võlgnik esitanud kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks, menetluse 3

(5)lõpetamiseks ja pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamiseks. Maakohus on määruse resolutsioonis jätnud taotluse kompromissi kinnitamiseks vastu võtmata (resolutsiooni punkt 1), pankrotiavalduse läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2) ja võlausaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud määruse resolutsioonis taotluse kompromissi kinnitamiseks vastu võtmata. Nimetatud taotluse näol on tegemist menetlusliku taotlusega, mille kohus peab lahendama määrusega tulenevalt

463 lg 1, mille järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused. Kuna kohtult taotleti kompromissi kinnitamist, siis sai maakohus selle taotluse kas rahuldada (kinnitades kompromissi) või rahuldamata jätta (jättes kompromissi kinnitamata). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et pankrotimenetluses ei ole võlgnikul ja pankrotiavadluse esitanud võlausaldajal võimalik üldse kompromissi sõlmida ja seeläbi saavutada pankrotimenetluse lõpetamine juba enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 esimese lause järgi kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses, ja sama lõike teise lause järgi võivad menetlusosalised kompromissi sõlmida hagita menetluses juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

§ 4

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Sama lõike teise lause järgi menetleb kohus seaduses sätestatud juhul tsiviilasja omal algatusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Menetluse esemeks pankrotimenetluses on võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja võlgniku pankroti väljakuulutamise järel võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara võõrandmise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus saab võlgniku maksejõuetust tuvastada ja pankroti välja kuulutada PankrS § 9 järgi võlgniku või võlausaldaja avalduse alusel. Kohtul ei ole õigust omal algatusel alustada pankrotimenetlust. Seega, arvestades ka

§ 477

lg 6 esimeses lauses sätestatut, saab järeldada, et pankrotiavalduse esitaja saab käsutada pankrotimenetluse esemeks olevat õigust (ta võib avalduse tagasi võtta) ja seega on võimalik ka kompromissi sõlmimine pankrotimenetluse algatamise staadiumis. Maakohtu seisukoht, et kompromissi sõlmimine pankrotimenetluse algatamise staadiumis ei ole üldse võimalik avaliku huvi tõttu, ei ole põhjendatud. Pankrotiseadus ei sätesta, et pankrotiavalduse esitamisel peab kohus tingimata määrama ajutise halduri ja tuvastama võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine ei ole eesmärgiks omaette. Pankroti väljakuulutamise aluseks on võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud rahalisi nõudeid. Üldjuhul saavad võlausaldajad esitada võlgniku vastu kohtusse hagi ja saavutada oma nõude rahuldamine hagi rahuldava kohtulahendi sundkorras täitmisele pööramisega täitemenetluse seadustikuga ettenähtud korras. Iga võlausaldaja saab võlgnikuga igal ajal ja vabalt sõlmida ka kompromisse ilma, et esitaksid pankrotiavaldust kohtusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjust, 4

(5)miks peaks olema lubamatu sõlmida kompromisse ka pärast pankrotiavalduse esitamist. Küll aga võib kohus jätta kompromissi kinnitamata näiteks juhul, kui see võib kahjustada kolmandaid isikuid (muu hulgas võlgniku teisi võlausaldajaid) ja kui on tõenäoline, et selle saab pankrotimenetluses tagasi võita (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-108-06, p-d 12 ja 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alusetult jätnud ka läbi vaatamata pankrotiavalduse.

§ 463

lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 439

järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Võlausaldaja ei esitanud avaldust pankrotiavalduse tagasivõtmiseks. Maakohtul ei olnud alust tõlgendada võlausaldaja ja võlgniku kompromissi kinnitamise taotlust võlausaldaja tahtena pankrotiavaldus tagasi võtta. Võlausaldaja ja võlgnik soovisid pankrotimenetluse lõpetamist üksnes kompromissi kinnitamise kaudu. Vaidlustatud määrus on selles osas ka üllatuslik, mis on oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks tulenevalt

§ 436

lg 4, mille järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks soovinud pankrotiavaldust tagasi võtta sõltumata sellest, kas kompromiss kohtu poolt kinnitatakse või mitte. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks arutanud menetlusosalistega pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise küsimust. Eeltoodut arvestades peab maakohus asja uuel läbivaatamisel otsustama, kas kompromissi saab kinnitada ja seeläbi pankrotimenetluse lõpetada. Juhul, kui maakohus leiab, et kompromissi ei saa kinnitada, siis tuleb pankrotimenetlust eelduslikult jätkata. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.