KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 29. oktoober 2015. a (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2735 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 16.04.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2735 tunnistati Aleksandr Konev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja luges kandmata karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestatakse alates A. Konevi vahistamisest, s.o alates 01.03.
3. a. Sama kohtuotsusega mõisteti A. Konevilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna sundraha summas 887,50 eurot. Kohus võimaldas A. Konevil tasuda nimetatud menetluskulu riigituludesse osade kaupa ühe aasta jooksul, määrates, et alates
4. a maist tuleb tasuda igakuiselt vähemalt 73,96 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 14.06.
5. a.
6. 04.08.
7. a esitas süüdimõistetu A. Konev Viru Maakohtule avalduse, milles teatas, et ta ei ole saanud temalt kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulusid tasuda ja menetluskulu sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 140/2015/
8. Kohtutäitur K. Laiõun nõuab temalt kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulusid ja täitekulusid kokku summas 1028,44 eurot. A. Konevi teatel ei ole tal võimalik nõuet ühe korraga ja vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul täita ning ta soovib nõuet tasuda maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena. 23.09.
9. a esitas A. Konev kohtule avalduse täpsustuse, milles taotles täitmisel olevate kriminaalmenetluse kulude ajatamist. A. Konev täpsustas, et tal ei ole võimalik menetluskulude nõuet täita, kuna tal puudub igasugune sissetulek. Ta kannab karistust Viru Vanglas. Vanglas aga ei ole võimalik töötada, kuna tal on tuvastatud töövõimetus. Eeltoodut arvestades taotles A. Konev, et kohus koostaks talle maksegraafiku, mille alusel võimaldataks tal tasuda täitmisel olevad kriminaalmenetluse kulud igakuiste osamaksetena alates
10. a oktoobrist 50 eurot kuus. Selliselt makstes saaks võlakohustus karistusaja lõpuks, s.o
11. a juuniks täielikult makstud.
12. Viru Maakohus jättis 28.09.
13. a määrusega A. Konevi taotluse täitemenetluse ajatamiseks rahuldamata. Kohus tegi täitisregistri andmete alusel kindlaks, et A. Konevilt kohtuotsusega väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust täiteasjas nr 140/2015/
14. Täitmata nõude jääk on 887,50 eurot, millele lisandub täitekulu 261,54 eurot. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse kulude ajatamine avalduses nimetatud asjaoludel ei ole põhjendatud. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et isik on vangistuses ega tööta, ei tähenda, et täitemenetluse läbiviimine oleks tema suhtes ebaõiglane. Süüdimõistetu on ise enda kriminaalse käitumisega tekitanud olukorra, kus temalt on välja mõistetud menetluskulud. Täitemenetluse ajatamise põhjendatuse üle otsustades tuleb arvestada ka sissenõudja huvisid ning käesoleval juhul ei nähtu avaldusest selliseid asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid.
15. A. Konev esitas Viru Maakohtu 28.09.
16. a määruse peale määruskaebuse, taotledes määruse tühistamist ja anda talle võimalus täiteasjas nr 140/2015/628 temalt nõutavate kriminaalmenetluse kulude ja täitekulude tasumiseks osade kaupa maksegraafiku alusel. A. Konev on seisukohal, et maakohus täitmise ajatamise taotluse rahuldamata jätmisel käitunud tema suhtes ebaõiglaselt. Kohus on põhjendamatult jätnud arvesse võtmata, et A. Konev on 70 % ulatuses töövõimetu, mis takistab tal vanglas teenida sissetulekut ja tasuda kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ühe korraga. A. Konevi arvates oleks pidanud kohus arvesse võtma ka seda, et tal on tahe nõuet täita ja ta ise on teinud ettepaneku võla tasumiseks vastavalt võimalustele osade kaupa. Kuna kohus seda teha ei võimaldanud, siis jääb mulje nagu ei oleks nõude täitmine oluline ja oodatakse võlasumma suurenemist viiviste näol. A. Konev palub ringkonnakohtul arvestada tema olukorda vangistuses ja võimaldada tal täiteasjas nr 140/2015/628 nõutavad kriminaalmenetluse kulud summas 887,50 eurot ja lisanduvad täitekulud summas 261,54 eurot tasuda osade kaupa igakuiste 50 euro suuruste osamaksetena. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Viru muutmine ei ole põhjendatud. Maakohtu 28.09.
18. a määruse tühistamine ja 5.
19. Maakohus on jätnud määrusega rahuldamata süüdimõistetu A. Konevi taotluse temalt kohtuotsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamiseks. Maakohus on taotluse lahendamisel lähtunud TMS §-st 45, mis käsitleb võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatamist, täitmise pikendamist ja ajatamist, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. 5.
20. Kriminaalkolleegium märgib, et kriminaalmenetluse kulude tasumise pikendamise ja ajatamise menetlusõiguslikuks aluseks on

§§-d 423 ja 424, mis on erinormiks TMS § 45 suhtes.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Nimetatud sätted seavad kriminaalmenetluse kulude pikendamise ja ajatamise sõltuvusse mõjuvate põhjuste olemasolust. 5.

1. Riigikohtu 16.05.
2. a lahendis nr 3-1-1-57-12 (p 9) antud tõlgenduse kohaselt saab käsitleda mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline otsust täitma. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise pikendamist või ajatamist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada otsuse täitmist takistava mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta, millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav. 5.
3. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on määruses õigesti järeldanud, et A. Konevi esitatud asjaoludest ei nähtu mõjuvat põhjust, mille tõttu oleks põhjendatud kriminaalmenetluse kulude täitmise ajatamine. Ainuüksi A. Konevi vangistuses viibimist ja temal sissetuleku puudumist sellise mõjuva põhjusena käsitleda ei saa. A. Konev ei ole esitanud andmeid ega tõendeid temale kuuluva vara või selle puudumise kohta, seega ei saa teha järeldust, et temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude täitmine on võimatu. Ka ei ole A. Konev põhjendanud, et täitmine või selle käigus sissenõude pööramine varale oleks tema suhtes kuidagi ebamõistlikult koormav. Seega on maakohus põhjendatult jätnud A. Konevi taotluse menetluskulude täitmise ajatamiseks rahuldamata. 5.
4. Määruskaebuses taotleb A. Konev lisaks kriminaalmenetluse kulude ajatamisele ka täitekulude ajatamist. Kriminaalkolleegium märgib, et maakohtu määrusega nimetatud nõuet ei ole lahendatud, mistõttu ei saa see olla määruskaebuse esemeks. Seega ringkonnakohus täitekulude ajatamise nõuet pikemalt ei käsitle ega võta selles osas seisukohta. 5.
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus