Obsah (7)

§ 113§ 208§ 82§ 100§ 101§ 108§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-14-38411 Tsiviilasi Creditreform Eesti OÜ hagi Geidy Erki

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni Creditreform Eesti OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja O.Vijard palub

§-de 208 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 193,87 eurot; menetluskulud: riigilõiv 60.- eurot, õigusabikulud 130.eurot. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 2 sätestatud määras kuni täitmiseni hageja kasuks.

Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja tellis Anttila ASlt 2 printerit, mida tõendab arve xxxxxxx 23.05.

1. Hagis on ekslikult märgitud nimetatud arve numbriks Anttila ASi registreerimisnumber
2. Hagile on lisatud arve xxxxxxx 23.05.
3. Arvet nr xxxxxxxx ei eksisteeri ning seda ei saagi hagile lisada. Hageja eksimine arve numbriga on ilmne. Kohus leiab, et seetõttu hagil ei puudu alus ega ole põhjendamata. Kostja kohustus kauba eest tasuma ositi vastavalt arvel xxxxxxx 23.05.2011 toodud maksegraafikule. Arvelt on näha ka, et kostja on nõustunud järelmaksuga tasumise korral intressiga summas 15,36 eurot. Maksete aruandega 01.01.2011 kuni 15.11.2014 loeb kohus tuvastatuks, et H K arveldusarvelt on tasutud Julianus Inkasso OÜle kostja maksegraafiku osamakseid, sh intressi. Kostja kohustust võib täita ka kolmas isik. Ekirjavahetusega loeb kohus tuvastatuks, et Anttila ASi krediidi- ja makseosakonna juhataja A L 13.11.2014 e-kirjas selgitas kostjale võla kujunemise asjaolusid ja seda, et kostja valis osamaksetena tasumise viisi, ning kostja sama kuupäeva vastuses A L e-kirjale võtab omaks, et maksmata on 4 osamakset, sh intress. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit maksete aruande ega arve ümberlükkamiseks, s.o tõendeid selle kohta, et maksete aruandes kajastatud maksed Geidy Metsoni maksegraafiku täitmiseks on makstud mõne muu kohustuse katteks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et temal on ostetud printerite hind täielikult tasutud. Kuna kostja sattus tasumisega viivitusse, siis edastas Anttila AS oma nõude inkassoettevõttele Julianus Inkasso OÜle, kelle menetluses olles tasus kostja vastavalt maksete aruannete alusel arvel märgitud neli esimest osamakset koos kõrvalnõuete ja sissenõudmiskuludega. Käesoleva ajani on kostjal tasumata arve xxxxxxx 23.05.2011 alusel neli viimast osamakset summas 157,60 eurot. 06.11.2014 loovutas müüja oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja leiab, et nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arve xxxxxxx 23.05.2011 alusel kohustus kostja tasuma 5.osamakse 29.10.2011, 6.osamakse 29.11.2011, 7.osamakse 29.12.2011, 8.osamakse 29.01.2012.

§ 82

lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Võlausaldajal oli õigus nõuda osamaksete 5-8 täitmist vastavalt 30.10.2011, 30.11.2011 ja 30.12.2011 ning 30.01.

1. Seega osamaksed 5-8 muutusid sissenõutavaks vastavalt 30.10.2011, 30.11.2011 ja 30.12.2011 ning 30.01.
2. Kohus leiab, et 57.osamaksete ja viivise aegumistähtaeg algab 01.01.2012 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2014 kell 24.
3. 8.osamakse ja viivise aegumistähtaeg algab 01.01.2013 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2015 kell 24.00 TsÜS § 154 alusel. Kohtute infosüsteemi väljavõttest nähtub, et hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda 11.12.
4. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine makskäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Pärnu Maakohtu määruse 19.02.2015 lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue kostja vastu 192.- euro väljamõistmiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus sai 19.02.2015 Pärnu Maakohtu 19.02.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-14-
5. Harju Maakohtu 20.04.2015 määruse alusel edastati tsiviilasi nr 214-38411 Pärnu Maakohtule. 18.05.2015 saabus tsiviilasi nr 2-14-38411 Pärnu Maakohtusse. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks alates 11.12.
6. Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja arvest nr 2027496 23.05.2011 tulenev nõue summas 157,60 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele

§de 100, 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 36,27 eurot. Viivise arvestus: 157,60x0,02%x154 (30.01.2012-30.06.2012)=4,85 eurot; 157,60x0,02%x183 (01.07.201231.12.2012)=5,77 eurot; 157,60x0,02%x180 (01.01.2013-30.06.2013)=5,67 eurot; 157,60x0,02%x183 (01.07.2013-31.12.2013)=5,77 eurot; 157,60x0,02%x180 (01.01.201430.06.2014)=5,67 eurot; 157,60x0,02%x183 (01.07.2014-31.12.2014)=5,77 eurot; 157,60x0,02%x88 (01.01.2015-30.03.2015)=2,77 eurot. Kokku viivis 36,27 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 36,27 eurot hageja kasuks

§ 113

lg 1 alusel.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 103

kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 462,50 eurot. Menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 75.- eurot ja õigusabikuludest summas 387,50 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 462,50 eurot. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)