Obsah (5)

§ 184§ 74§ 68§ 75§ 83

1-15-8444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoobril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8444 (15230103309) Kohtunik Lii

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raigo Aas Süüdistatav Marko Nikitin – isikukood 38908200283, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, 11. klassi haridus, emakeel eesti keel, töökoht: XXX AS osakonnajuht, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud Kaitsja Jelena Benevolenskaja (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marko Nikitin

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 7 kuud.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Marko Nikitin ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74

ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 74

lg 1 alusel määrata Marko Nikitin katseajaks Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 22.06.2015.a, s.o. 1 päev karistusaja hulka. Välja mõista Marko Nikitinilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 6 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 72 eurot, ekspertiisikulu 504 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 43.20 eurot riigituludesse. Kohustada Marko Nikitinit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu, ekspertiiskulu ja sõiduki teisaldamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 132.85 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu ja sõiduki teisaldamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Marko Nikitin, kriminaalasi 1-158444, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - piip, kilekott, klaaspurgid, mullikile, fooliumtükid, digitaalne kaal vutlaris (asuvad pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Marko Nikitinit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelsel uurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 22.06.2015.a kella 01.47 suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 25,63 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilises ainest kanepist (marihuaana) osa hoidis ta enda juures kuni 22.06.2015.a kellani 02.20, mil Tallinnas Kopli 65 juures teostati tema sõiduauto Volvo S80 (reg.nr XXX) vallasasja läbivaatus, mille käigus leiti juhi kõrvalistuja istme alt üks kilekott, milles oli 19 fooliumnutsakut, milles oli kokku 17,79 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 13%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilisest ainest marihuaanast hoidis Marko Nikitin kuni 22.06.2015.a kellani 15.06 enda elukohas XXX, mil nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis Marko Nikitin vabatahtlikult välja riidekapist ühe fooliumnutsaku, milles oli 0,31 grammi marihuaanat (THC sisaldus 17%) ja voodi alt kaks klaaspurki, millest ühes oli 5 fooliumnutsakut 4,78 grammi marihuaanaga (THC sisaldus 11%) ja teises 3 fooliumnutsakut 2,75 grammi marihuaanaga (THC sisaldus 17%). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega piisaks süüdistatava käideldud 25,63 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks kokku umbes 34 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise, valdamisega) pani Marko Nikitin toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Marko Nikitin, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 13.10.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Marko Nikitini süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 7 kuud.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg ehk üks päev, mil Marko Nikitin oli kahtlustatavana kinni peetud (22.06.2015.a) karistusaja hulka, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aastat 6 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - piip, kilekott, klaaspurgid, mullikile, fooliumtükid, digitaalne kaal vutlaris (asuvad pitseeritud ümbrikus kriminaalasja materjalide juures). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 6 alusel kaitsjatasu 72 eurot, ekspertiisikulu 504 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 43.20 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on tehtud narkootilise aine ekspertiisi, mille maksumuseks oli 504 eurot. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdistatava esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik