KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2015 Pärnu Maakohtu P

) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud vastustes hagi õigeks võtnud. Hagi on kostjapoolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kostja ei ole omapoolsed rahalisi 2

§ 445

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Antud taotluse on kostja ka esitanud, viidates oma raskele majanduslikule olukorrale. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole esitanud oma majandusliku seisukorra kohta ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väidet. Pealegi ei ole tegemist kohtu hinnangul suure või kostja jaoks üllatusliku nõudega, sest leping poolte vahel (mille alusel esitatud arved 2014.aasta kohta on kostja osaliselt tasumata jätnud) on sõlmitud juba 2012.a aprillis. Seega jätab kohus esitatud taotluse rahuldamata. Menetluskulud

§ 162kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Kohus nõustub hagejaga, et antud asjas ei saa kohaldada

§ 168

lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul kostja ei võtnud hagiavalduse kättesaamisel koheselt hagi õigeks. Veelgi enam - hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma, kuna kostja ei tasunud lepingu alusel esitatud arveid täielikult, jättes need teadlikult tasumata ning samuti esitas kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse, väites, et kostjal on õigustatud kahju hüvitise nõue hageja vastu. Kostja võlgnevus on tekkinud hagi kohaselt juunist septembrini 2014 esitatud arvete eest, kusjuures ka varasemate arvete tasumisega on kostja viivitanud (hagi lk 2 ülemine lõik). Hageja pöördus kohtusse aga alles juunis 2015.a. Seega nõustub kohus hagejaga, et kostja käitumine on andnud hagejale piisava põhjuse hagi esitamiseks.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 275 eurot, kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 3