1 lõike 1 alusel on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti 1
lõike 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga pole ette nähtud pikemat tähtaega. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Korteriühistu Tallinna mnt 42 punkti V.40 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest teatada 14 päeva enne koosoleku toimumisest. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku toimumiseks nõutava kvoorumi puudumisel jäi ära korteriühistu 28.04.2015 toimuma pidanud üldkoosolek. Uuesti tuli üldkoosolek kokku ja toimus 07.05.2015, s.o üldkoosoleku toimumise etteteatamistähtaega järgimata. Kostja hagi ei tunnista. Korteriühistu põhikirja punkt 44 alusel on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Kostja järeldab, et uus üldkoosolek võib põhikirja sõnastuse kohaselt toimuda kasvõi järgmisel päeval pärast otsustusvõimetu üldkoosoleku toimuma pidamist. Kohtuistungil 22.10.2015 andsid pooled nõusoleku kohtuotsuse tegemiseks ilma kirjeldava ja põhjendava osata ning loobusid otsuse peale edasikaebeõigusest. Hageja on avalduses esmase nõudena märkinud korteriühistu üldkoosoleku otsuse punkt 5 tühisuse tuvastamise nõude. TsÜS § 38 lg 7 ja
1 lg 2 kohaselt saab juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväidete esitamisega. Seega pole antud juhul tegemist nõuete paljususega TsMS § 370 lg 2 mõttes ja kohus peab otsuse või selle osa tühisuse aluste olemasolul selle tühisuse tuvastama ka juhul, kui hageja seda eraldi ei nõua. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Kohus leiab, et käesoleval juhul rikuti KÜ Tallinna mnt 42 07.05.2015 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning vastuvõetud otsus on selle vaidlustatud osas tühine.
1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel. Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt tulenema (RKTsK otsus nr 3-2-1-16-13 p 12).
lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Seega tuleb mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne
Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud
1 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, hindab kohus otsuse seaduslikkust ja tunnistab aluste olemasolul selle kehtetuks (tühistab otsuse või osa sellest). Kohus tuvastas, et KÜ Tallinna mnt 42 põhikirja punkti V 40. kohaselt teavitatakse liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 14 päeva ette (t.l 12-14)). Teates peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Põhikirja punkt 44 kohaselt, kui üldkoosolek ei ole kvooruminõuet täitnud, tuleb uus üldkoosolek kokku kutsuda hiljemalt ühe kuu jooksul. Seega 2
Kohus rahuldab nõude selles osas
Kuna kohus rahuldas 07.05.2015 üldkoosoleku otsuse p 5 tühisuse, tuleb hageja nõue tunnistada samas osas otsus kehtetuks, jätta rahuldamata TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohaselt, mis sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 131 lg 2 järgi on hagihind 3500 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 250 eurot. TsMS § 162 lg 4 alusel leiab kohus, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.