Hagi rahuldada.
) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid OÜ Koduliising (edaspidi hageja) ja R. N. (edaspidi kostja) 28.05.2012.a. laenulepingu nr. xxxxxxxxxx (edaspidi leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 179 eurot kauba ostmiseks AK Invest OÜ-lt laenu tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2014.a., intressimääraga 22% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 10.06.2012.a. kuni 10.05.2014.a. iga kuu
Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt
lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi. Pooltel puudub vaidlus hagiavalduses esitatud asjaolude üle, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning seetõttu kuulub hagi rahuldamisele. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletud lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 3. lausest loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna haghi esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. 3
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 75 eurot, sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot (tl.2, 25). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 75 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Tulenevalt
lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et kuna kostja on pika ajal jooksul jätnud oma kohustused täitmata, kuigi kõigil kostjale saadetud võlgnevuse meeldetuletustel oli hageja märkinud arveldusarve numbrid, millele oli võimalik kohustuste katteks makseid teha ning kostja on hageja nõude õigeks võtnud, siis ei ole põhjendatud otsuse täitmisega viivitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.