KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-696 Haldusasi Mõisahärra OÜ kaebus Mu

) § 38 tingimustele. 1

§ 38lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele.

Taotluse osas on täidetud üksnes punktist 2 tulenev nõue, kuna läbitud on täiendkoolitus.

§38

lg 1 p 1 nõuet saab tõendada kõrgharidust tõendava dokumendi, mitte nõutava kõrghariduse omandamise fakti või tõenäosusega.

§ 38

lg 2 annab Muinsuskaitseametile kaalutlusõiguse konserveerimise ja restaureerimise alal tegevusloa andmisel.

eesmärki, mälestiste kaitse ning säilimise tagamist arvestades saavad kaalumisel kõne alla tulla

§ 38

lg 1 nõuetega võrreldavad asjaolud, näiteks pikaajaline tunnustatud tegutsemine konkreetsel tegevusalal ja need asjaolud peavad olema esmaste, teoreetiliste teadmiste nõudega samaväärselt hinnatavad. Oluliseks argumendiks võib olla ka tunnustatud ja pikaajaline praktiline kogemus restaureerimise ja konserveerimise kitsamatel aladel vahetu teostuse näol. Selline lähenemine on mõeldav üksnes vahetu teostusega valdkondades ja see on siiski erand reeglist. Seaduse eesmärgist tulenevalt on vaja tagada tasakaal teoreetilistes ja praktilistest oskustes. OÜ Mõisahärra vastutava spetsialistile kuuluvas Meeri mõisas on tegevus olnud 4 aasta kohta praktiliselt olematu, mistõttu ei saa vastutavat spetsialisti pidada praktika baasil piisavalt kogenuks tegutsema restaureerimise ja konserveerimise tegevusaladel. Seetõttu puuduvad muud kaalukad olulised asjaolud, mida saaks nõutaval erialal kõrghariduse omandamise fakti asemel hinnata. 4. OÜ Mõisahärra esitas 18.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Muinsuskaitseameti 16.02.2015 otsuse nr 1.1-7/2227-4 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1. Konserveerimiseks ja restaureerimiseks tegevusloa saamist reguleerib

§ 38lg 2.

Selle alusel tegevusloa andmine ei eelda aga

§ 38

lg 1 p-s 1 nõutavat kõrgharidust.

§ 38

lg 1 p-des toodud tingimused ei pea olema üheaegselt täidetud, viad need on alternatiivsed tingimused.

1. Vastustaja on alusetult asunud seisukohale, et vastutaval spetsialistil puudub piisav praktiline kogemus. Kaebaja spetsialist on teinud konserveerimis- ja restaureerimistöid A. Kitzbergi 1 objektil Tartus, mille kohta on esitatud seaduses sätestatud dokumendid muu hulgas ka vastustajale. Kaebaja spetsialisti töödega on arvutivõrgu vahendusel võimalik tutvuda. Tartu linn ja Karlova selts on tehtud töid tunnustanud. Vastustaja on otsustanud jätta Kitzbergi 1 teostatud tööd täiesti hindamata ega ole hindamata jätmist ka põhjendanud. Samas on vastustaja ise väljastanud kaebaja spetsialistile tegevusloa konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks ning muinsuskaitseliseks järelevalveks. Kitzbergi 1 objekt on muinsuskaitseameti järelevalve all. Kaebaja spetsialist on esitanud vastustajale restaureerimistoetuste kasutamise kohta lõpparuanded kolmel korral, novembris 2011, novembris 2013 ja novembris
3. Lisaks on kaebaja spetsialistil märkimisväärsed õigusteoreetilised saavutused, kuna ta on omandanud
4. aastal magistrikraadi õigusteaduses. Kaebaja spetsialist on Eesti Maaülikooli maaehituse ehitusinseneri eriala neljanda kursuse üliõpilane ning on samuti läbinud Eesti Kunstiakadeemias 22.10.2010-20.05.2011 Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendusõppekava.
5. Ainuüksi täiendkoolituse läbimine annab õiguse tegevusloa saamiseks, sest

§ 38lg 1 p 2 tingimused on alternatiivsed.

Seega ei ole täiendkoolituse läbimisel töökogemuse olemasolu oluline. 5. Pikaajaline tunnustatud tegutsemine muinsuskaitsevaldkonnas ei ole ilma tegevusloata võimalik. Otsuses ei ole selgitatud, miks ei ole 1,5 täiendkoolituse koostoimes maaehituserialal omandatud nelja aasta teadmistega ja kirjeldatud töökogemusega piisav tegevusloa andmiseks. Vastustaja järeldus, et

§ 38

lg 1 p-s 1 loetletud erialadel kraadi omandanud isiku teadmised aitavad

eesmärkide elluviimisele paremini kaasa, kui õigusteaduse magistrikraadi omandanud ehitusinseneri teadmised, kelle tööd on lisaks leidnud tunnustamist Tartu linna ja Karlova Seltsi poolt.

1. AS Acropolis asemel tegi töid AS Taisto, kus kaebaja vastutav isik töötas. Vastustajat on teavitatud töövõtja vahetumisest tööde aruannetes. Kuna G. Reinholdil on luba järelevalveks, siis tuleb talle ka omistada tööde teostajate tegevus, sest järelevalve nõuab suuremat töökogemust. Tegevusloa omamine ei garanteeri reeglite järgimist.
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata: 2

§ 38

lg 1 p-d 1 ja 2 ei ole esitatud alternatiivselt ja seega peavad tingimused olema samaaegselt täidetud. Nimetatud tingimused ei võimalda kaalutlusõigust. 2. Kaalutlusõigust võimaldab

§ 38

lg 2, mille sisustamisel tuleb lähtuda sätte eesmärgist, sh konserveerimise ja restaureerimise mõistest. Kaebajal on tegevusluba muinsuskaitseliseks järelevalveks ning konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade ja muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks. Need tegevused ei tõenda pädevust ja kogemust mälestise restaureerimisel ja konserveerimisel.

1. Mälestise konserveerimine ja restaureerimine on lubatav vaid vastustaja loal ning vastustaja kontrollib loa andmisel restaureerijana märgitud isiku tegevusluba. Kitzbergi 1 hoone kohta on Greta Reinhold esitanud taotlused konserveerimis-, restaureerimis- ja remonttööde kohta
2. ja
3. aastal. Load kehtisid kuni 01.07.2008 ja 31.12.
4. Nende lubade alusel ei saanud Greta Reinhold töid teha, sest tal puudus tegevusluba. Loataotluse kohaselt tegi töid AS Acropolis. Alates 01.06.2011 ei ole enam tegevusluba nõutav remontimisel ning sellest ajast ei ole ka Kitzbergi 1 hoone osas tööde loataotlusi esitatud. Remondi tegemist ei saa arvestada konserveerimis- ja restaureerimistööde pädevust tõendava kogemusena. Mälestise tegevusloata konserveerimine ja restaureerimine on väärtegu.
5. AS-il Taisto puudub vastav tegevusluba. Vastustaja ei teadnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal, et töid on teinud tegevusloata isikud. Sellist tegevus ei saa lugeda seaduse mõttes piisavaks töökogemuseks. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt on vaatamata menetluslikele puudustele õiguspärane ning kohtule ei nähtu, et haldusakti tühistamisel ja uue menetluse läbiviimisel oleks võimalik anda teistsugune haldusakt.
7. Käesolevas asjas vaidlusalused muinsuskaitseseaduse (

) normid on järgmised: § 38. Tegevusloa kontrolliese

§ 38

lg 2 annab vastustajale kaalutlusõiguse anda konserveerimiseks ja restaureerimiseks tegevusluba, kui ei ole täidetud kõrghariduse tingimus. Normis ei ole seadusandja selgelt vastustajale antud kaalutlusõigust piiritlenud, sh milliseid asjaolusid võiks või peaks vastustaja arvestama. Vastustaja on oma kaalutlusõiguse piirid sisustanud haldusaktis (teise lk lõpp), lähtudes

üldistest eesmärkidest tagada mälestiste kaitse ning säilimine. Sellest tulenevalt on vastustaja leidnud, et kõrghariduse võiks asendada üksnes selle nõudega samaväärsed asjaolud, nagu pikaajaline tunnustatud tegutsemine konkreetsel tegevusalal, mis peab olema teoreetiliste teadmistega samaväärselt hinnatav. Vastustaja on pidanud oluliselt tööde vahetut teostamist ning teoreetiliste ja praktiliste oskuste tasakaalu. Kohus leiab, et vastustaja ei ole kaalutlusõiguse piiride määratlemisel eemaldunud normi eesmärgist ega ole rikkunud muid kaalutlusreegleid. Juhul, kui normis endas puuduvad kaalutlusõiguse piirid, on õiguspärane pöörduda sama seaduse üldiste eesmärkide juurde. On ilmselge, et ka tegevusloa andmiseks sätestatud nõuded lähtuvad

peamisest eesmärgist ehk mälestiste kaitsest ja säilitamisest. Ka on vastustaja järeldus, et kõrghariduse nõuet saab asendada üksnes samaväärsete asjaoludega nagu pikaajalise tööga samas valdkonnas, on kooskõlas seaduse mõttega. Pikaajaline tunnustatud töökogemus on võimalik omandada ka vastavat tegevusluba omava spetsialisti juhendamisel ja sellise töökogemuse omandamiseks ei tule rikkuda seadust.

1. Kaebaja leidis istungil, et vastustaja on § 38 lg 2 alusel kaalutlusõiguse teostamisel jätnud kõrvale selle, et kaebaja vastutav isik on läbinud täiendkoolituse ja tal on lõpetamata kõrgharidus. Kohus esitatud seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et kaebaja vastutaval isikul on läbitud täiendkoolitus, on juba arvestatud § 38 lg 1 p 2 tingimuse täitmisel (haldusakti teise lehekülje viies lõik). Sellega on täiendkoolituse tingimuse arvestamine ammendunud. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas, et täiendkoolituse läbimist saaks arvestada korraga nii § 38 lg 1 p 2 tingimuse täitmisel kui ka § 38 lg 2 tingimuse täitmisel. Haldusaktis on ka põhjendatud, et nõutavat kõrgharidust ei asenda ka selle omandamine või omandamise tõenäosus. Arvestades vastustaja toodud kaalutlusi, et § 38 lg 1 p 1 täitmise asemel peab olema § 38 lg 2 alusel täidetud samaväärne nõue, nõustub kohus, et omandamisel kõrgharidust ei saa lugeda § 38 lg 2 alusel samaväärseks omandatud kõrgharidusega § 38 lg 1 p 1 alusel. Seetõttu ei ole vastustaja rikkunud kaalutlusreegleid täiendkoolitust ja omandamata kõrgharidust § 38 lg 2 sisustamisel kõrvale jättes.
2. Vaidlustatud haldusaktis on käsitletud, et kaebaja vastutava isiku tegevus Meeri mõisas on viimase 4 aasta jooksul olnud praktiliselt olematu, mistõttu ei saa seda § 38 lg 2 nõude täitmisel arvestada. 4

§ 38

lg 2 mõttes tuleks arvestada pikaajalise kogemusena töid, mida on tehtud ilma tegevusloata. 14. Vastustaja on asjaolust, et kaebaja tuginetud tööde osas ei ole lube taotletud, teinud järelduse, et tõenäoliselt on tegemist remonttöödega. Vastustaja on asunud 05.03.2015 ka seisukohale (tl 80), et vastutava spetsialisti tegevusloa eeldusena saavad hinnatavad olla konserveerimis- ja restaureerimistööde vahetu kogemus.

§ 24

lg 1 p 1 alusel on Muinsuskaitseameti ning valla- või linnavalitsuse loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud konserveerimine ja restaureerimine. Kuni 31.05.2011 oli sama normi alusel keelatud ka loata remont.

§ 35

lg-d 1-4 sätestavad koosmõjus, et kinnismälestist võib restaureerida üksnes muinsuskaitse eritingimusi järgiva restaureerimise projekti alusel vastutava spetsialisti või konserveerimise ja restaureerimise projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalve all, kooskõlastades eelnevalt projekti ja muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitseametiga. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja vastutav isik ei ole vaidlusaluse kolme töö osas taotlenud luba tööde tegemiseks vaatamata sellele, et tööde sisuks on kaebaja enda kirjelduse kohaselt restaureerimine. Vastustaja järeldus, et juhul, kui tegemist on remonttöödega, ei saa neid restaureerimistööde kogemusena arvestada, on õiguspärane.

§ 16

lg 21 kohaselt on remontimine mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile. Mälestise omanikul on kohustus teha remonti, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks (

§ 16

lg 1 p 11) ning remontimiseks ei ole vaja tegevusluba (

§ 36

lg 2 p 2).

§ 24

lg 4 kohaselt on restaureerimine tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Seega tuleneb, et remontimine on hädavajalik korrashoid, samas kui restaureerimine nõuab eriteadmisi nii väheväärtuslike elementide eemaldamisel kui ka puuduvate osade taastamisel. Eeltoodu ka põhjendab, miks remontimisele ei ole kehtestatud erinõudeid, samas kui restaureerimine tuleb eelnevalt kooskõlastada ja seda toimetada järelevalve all. Arvestades remontimise ja restaureerimise erinevust ning et juba mõistete mahust nähtuvalt on restaureerimine oluliselt mahukam, ei saa ilmselgelt remontimise kogemusega asendada restaureerimise kogemust. Selles osas on vastustaja põhjendus õiguspärane. 15. Kohus möönab, et vastustaja eeldus selle kohta, et seega said Kitzbergi hoones tehtud tööd olla ilmselt remonttööd, võib asjas hiljem avaldunud seisukohti arvestades olla ennatlik. Samas on vastustaja eeldus inimlikult mõistetav seetõttu, et mõistuspärane on eeldada, et isikud täidavad norme ja 6

§ 38

lg 2 alusel saab puuduvat kõrgharidust asendada üksnes selle nõudega samaväärsed asjaolud, nagu pikaajaline tunnustatud tegutsemine konkreetsel tegevusalal, mis peab olema teoreetiliste teadmistega samaväärselt hinnatav. Kohus on eelnevalt nende kaalutluspiiridega nõustunud. Kohus leiab, et pikaaegse tunnustatud tegutsemisena ei saa arvestada ilma loata restaureerimist, sõltumata sellest, kas restaureerimine on ise tehtud mälestist kahjustamata. Tunnustatud tegutsemise osaks on lähtumine sätestatud muinsuskaitselistest eritingimustest ning ka üldistest seadusest tulenevatest nõuetest. Seadusest tulenevateks nõueteks on ka töödeks loa taotlemine ja saamine ning tööde tegemine tegevusluba omavate isikute poolt. Mälestise omanikul ei ole õigust teha restaureerimistöid ka siis, kui ta tegevusluba omavaid ettevõtteid ei usalda või nende tehtud tööde kvaliteediga rahul ei ole. Ka ei anna kaebaja vastutavale isikule õigust teha restaureerimistöid talle konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade ning muinsuskaitse eritingimuste koostamise ning muinsuskaitselise järelevalveks väljastatud tegevusluba. Tegemist on erineva ulatustega tegevuslubadega, millest üheks toiminguks antud luba ei hõlma teist. Tööde tegemiseks vajalikke lube ei asenda ka kaebaja vastutava isiku poolt hiljem koostatud järelevalve aruanded (tl 47-54). Sealjuures ei ole ka oluline, kas neid töid on mõne kampaania korras või seltsi poolt tunnustatud. Kaebaja vastuväited, et miks siis vastustaja ei teinud objektil järelevalvet, on põhjendamatu. Vastustajal ei ole võimalik teha järelevalvet tehtavate tööde üle, kui kaebaja vastutav isik oma objektil tööde tegemisest ei teavita ega lube ei taotle. Vastustaja kinnitas ka istungil, et tööde osas on plaanis teha järelevalvet (salvestisel 11:59:09). Kohus märgib, et

§ 47

alusel karistatakse mälestise kooskõlastamata projektita, vastutava spetsialisti või projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalveta või tegevusloata konserveerimise või restaureerimise eest, sh katse eest väärteokorras. Samuti on asjakohatud kaebaja istungil esitatud väited ja tõend kirjavahetuse kohta, et vastustaja aktsepteeris lubadeta töid. Kohtule on esitatud üksnes kirjavahetuse väljavõte 02.02.2013-31.10.2014 – A. Kitzbergi 1 katuse remont-restaureerimistööde kohta (tl 124-125). Kohus märgib, et kaebaja vastutav isik pöördud linnavalitsuse kui vastustaja halduslepinguga volitatud isiku poole alles 26.09.2014 ehk üks kuu enne väidetavate tööde lõppu ning rohkem kui 1,5 aastat pärast tööde algust. Sellises olukorras ei ole ilmselgelt haldusorganil enam võimalik kaaluda tööde tegemise eelnevalt loa andmist, vaid tekib küsimus, kas ja kuidas on võimalik tehtud töid tagantjärele seadustada. Samuti ei ole käesolevas asjas vastustaja seatud kaalutluspiire arvestades asjas oluline kaebaja vastutava isiku poolt õigusteaduses magistrikraadi omandamine. Kohtule ei nähtu ühtegi põhjust, miks peaks õigusteadusliku kõrghariduse omandamine kaasa aitama

üldise eesmärgi tagada mälestiste kaitse ning säilimine saavutamisele kaasa, seda enam veel olukorras, kus vaatamata õigusteaduslikele õpingutele on kaebaja vastutav isik otsustanud restaureerida hoonet ilma seaduses nõutud lube taotlemata. 16. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja otsus põhjendamispuuduseid arvestades siiski kokkuvõttes õiguspärane, sest ka selle tühistamine ei tooks kaasa teistsuguse haldusakti andmist. Kaebaja kaebus jääb rahuldamata. Kuna HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus 7