) § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastavalt
Kohus määras asjas istungi 21.10.2015.a Seega on hageja taotlus asja läbivaatamata jätmiseks esitatud eelmenetluses ning tagasivõtuks kostja nõusolekut vaja ei ole. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel sama hagieseme üle kohtusse (
2 5. Kooskõlas
lg 2 ja 4 sätestatuga jäävad hagi tagasivõtu puhul poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja on enda väitel kandnud menetluses õigusabi (lepingulise esindaja) kulu 355 eurot, millest 275 eurot on hagile vastuse koostamise eest (2,5 tundi x 110 eurot/h) ja 80 eurot hagi täpsustusega tutvumise ja vastuse koostamise eest (40 min x 120 eurot/h). Vastavalt
lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kahe menetlusdokumendi (vastuse hagile ja hagi täpsustusele) koostamise eest kulunõue 355 eurot on põhjendatud osaliselt so 200 euro ulatuses. Piisava erialase ettevalmistusega õigusabi osutajal (arvestades kostja esindaja tunnihinna suurust) ei kulu kohtu hinnangul kahe sisult sarnase menetlusdokumendi (kokku 4 lk) koostamisele tavapärases võlaõiguslikus vaidluses käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvesse võttes üle 2 tunni. Kohus mõistab hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 200 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud isik või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (
lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Hageja on menetluses riigilõivu tasunud kokku 200 eurot (sellest 78, 21 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 121, 79 eurot täiendavalt hagi esitamisel). Esialgne hagihind oli 1 446, 42 eurot (tl 13), millelt RLS Lisa 1 järgi tuli riigilõivu tasuda 200 eurot. Hageja vähendas menetluses nõuet ja lõplikuks hagihinnaks jäi 16, 14 eurot, millelt riigilõiv RLS Lisa 1 järgi 75 eurot. Hagi täpsustuses palus hageja tagastada enamtasutud riigilõiv 125 eurot. Kohus juhib tähelepanu, et hageja ei ole tasunud riigilõivu ettenähtust enam, vaid vastavalt hagihinnale. Kui hageja vähendas nõuet (sisuliselt loobus nõudest ülejäänud osas), tekkis tal õigus nõuda tagasi pool tasutud lõivust vastavalt sellele osale, millest hageja loobus (
Seega on hagejal õigus saada tagasi pool (1/2) 125 eurot ehk 62, 50 eurot. 3 Hagihinnalt osas, milles menetlus jätkus, ehk 16, 14 eurot, tasutud lõivu (75 eurot) tagastamise võimalust hagi tagasivõtu puhul seadus ette ei näe (
Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagejale riigilõivu 62, 50 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.