1-13-8175/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoober
2. a (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8175 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
3. septembri
4. a määrus Peeter Kallase tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Peeter Kallase kaitsja Indrek Repnau, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja süüdimõistetu Peeter Kallase kaitsja Indrek Repnau määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu 19.09.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8175 tunnistati Peeter Kallas süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. P. Kallase karistusaeg algas 12.11.
9. a ja lõpeb 12.01.
10. a.
11. 21.08.
12. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Kallase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
13. Tartu Maakohus otsustas 22.09.
14. a määrusega jätta P. Kallase tingimisi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. 3.
15. Kohus leidis, et kuna P. Kallas on käesolevaks ajaks mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku ja rohkem kui neli kuud, siis on iseenesest olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole aga kõiki asjaolusid arvestades P. Kallase ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 3.
16. Kohtu hinnangul saab P. Kallase vabanemisjärgseid elutingimusi pidada positiivseteks. Kinnipeetav saab asuda elama varasemasse elukohta koos tütrega. Samuti on talle garanteeritud töökoht ettevõttes OÜ XXX . Töökoht garanteerib majandusliku toimetuleku ning võimaluse võlgnevuste tasumiseks. Suhted endise elukaaslasega on taastunud, lastega säilinud samuti lähedased suhted. Oluline on aga see, et P. Kaasiku elutingimused oli samad ka enne kinnipidamist. Seega ei ole pere ning töö- ja elukoha olemasolu varasemalt takistanud P. Kaasikut kuritegusid toime panemast ning vaid head vabanemisjärgsed elutingimused ei ole vabastamise eelduseks. 3.
17. P. Kallas viitas kohtuistungil oma positiivsele käitumisele ning tegevusele karistuse kandmise ajal. Vaadates kinnipeetava isiklikku toimikut, ei saa kohus sellega nõustuda. P. Kallas ei ole vanglas suutnud kehtiva korra kohaselt käituda. Tema suhtes on fikseeritud rikkumisi ja teda on distsiplinaarkorras karistatud kaasvangi ründamise, sõneluse ja ähvardamise eest. Käesolevaks ajaks on karistus küll kustunud, kuid see siiski iseloomustab kinnipeetava käitumist ka karistuse kandmise ajal. Lisaks on fikseeritud palju intsidente keelatud esemete omamise osas. Vangla iseloomustuse kohaselt väljendab P. Kallas jätkuvalt negatiivset suhtumist kinnipeetavate osas, kes ei väärtusta temaga sarnaseid tõekspidamisi. Viimati fikseeriti P. Kallase allumatus korraldusele 03.07.
18. a, kuid piirduti vestlusega. Kõik see iseloomustab P. Kallast negatiivselt ning sellest tulenevalt on ka lõpetatud P. Kallase kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise menetlus. Vangla hinnangul puudub piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õigusrikkumist. 3.
19. P. Kallas kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Samalaadse kuriteo on ta toime pannud juba teistkordselt, mis näitab, et ta ei ole varasema karistuse järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ei vastaks ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega. 3.
20. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et P. Kallas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. Süüdimõistetu P. Kallase kaitsja Indrek Repnau esitas Tartu Maakohtu 22.09.
22. a määrusele määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
23. Esmalt märgib kaitsja, et maakohus on oma määruses märkinud valesti kohtuotsuse kuupäeva, mille järgi on P. Kallasele vangistus mõistetud. Kohtumääruses on otsuse kuupäevaks märgitud 19.09.
24. a, tegelikult mõisteti P. Kallasele vangistus 19.09.
25. a kohtuotsusega. Lisaks on kohus määruse põhjendavas osas analüüsinud kellegi „Peeter Kaasiku“ elutingimusi, millel pole mingit seost P. Kallase vangistusest enne tähtaega vabastamise asjaga. 4.
26. Kaitsja leiab, et kohus on valesti hinnanud asjaolusid, järeldades, et P. Kallase käitumine vangistuse ajal on negatiivne. Kohus on järelduse rajanud pelgalt 28.06.
27. a toimunud distsiplinaarrikkumisele ning on jätnud tähelepanuta vangla iseloomustuses P. Kallase kohta toodud muud asjaolud. Näiteks on vangla iseloomustuses kinnipeetava isikuomaduste kohta märgitud, et ta on nõustunud majandustöödega ning mõjutanud positiivselt nooremaid kinnipeetavaid tegema õiguskuulekaid valikuid. Seda kohus ei ole arvesse võtnud. 4.
28. Kaitsja arvates ei ole kohus põhjendamatult arvesse võtnud vangla hinnangut P. Kallase poolt uue kuriteo toimepanemise riski kohta. Nimelt on vangla kinnipeetava iseloomustuses välja toonud, et P. Kallase üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 11%, mis on käsitletav madala riskina, mistõttu on ka vangla administratsioon toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et vangla poolt antud iseloomustust ei tuleks alahinnata, kuna neil on pideva jälgimise tulemusena kujunenud kinnipeetavast objektiivne pilt, mis seevastu kohtul vaid istungil lühiajalise kokkupuute tõttu ei pruugi kujuneda. 4.
29. Kaitsja leiab, et tingimusteta ei saa nõustuda määruses väljendatud kohtu seisukohaga, et kogu karistusaja ärakandmine on pigem reegel ja isiku ennetähtaegne vabastamine pigem erand. On üldteada asjaolu, et siis, kui isik kannab ära temale mõistetud vangistuse algusest lõpuni, ei huvita selle isiku käekäik peale vangistusest vabanemist mitte kedagi. Siit tõstatub küsimus, kelle puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suurem – kas isiku, kes kannab ära kogu temale mõistetud vangistuse või isiku, kes vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt ning allutatakse kandmata jäänud karistuse ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla? Ilmselgelt on risk oluliselt väiksem teise variandi puhul. 4.
30. Kaitsja leiab, et olukorras, kus süüdimõistetu vabastatakse temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt ning allutatakse käitumiskontrollile on risk tema poolt uue kuriteo toimepanemise suhtes viidud miinimumini võrreldes olukorraga, kui mõistetud vangistus täies mahus ära kantakse. Süüdimõistetu P. Kallas on viibinud vangistuses alates 12.11.
31. a ja ta on olnud ühiskonnast isoleeritud peaaegu 3 aastat. Tänapäeva kiirelt muutuvate ühiskonna protsesside valguses saab nimetatud aega pidada pikaks. Juhul, kui P. Kallas vabastataks vangistusest ennetähtaegselt, siis oleks tal lisaks toetavatele lähedastele ka tugiisik kriminaalhooldaja näol. P. Kallas on ka varasemalt olnud kriminaalhooldusel ajavahemikul 11.05.
32. a kuni 29.01.
33. a ning tal on kriminaalhooldusega ainult positiivsed kogemused. Kriminaalhoolduse positiivsust näitab asjaolu, et tema poolt toime pandud kahe kuriteo vahele jääb rohkem kui 10 aastat. 4.
34. Kuigi P. Kallasel ei ole diagnoositud narkosõltuvust ja alkoholi kuritarvitamist ei ole pärast 22.11.
35. a kohtuotsusega süüdimõistmist, s.o enam kui 13 aastat esinenud, on süüdimõistetu nõus tema enne tähtaega vangistusest vabastamisel võtma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud lisakohustusi, mis motiveeriksid teda elama õiguskuulekalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 22.09.
37. a määrus P. Kallase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. 5.
38. Kriminaalkolleegium märgib, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 ning VangS § 76 annavad süüdimõistetule vaid õiguse taotleda enne tähtaega vabastamise avalduse menetlemist nii vanglas ja ka kohtus. Süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5.
39. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on oma määruses P. Kallase enne tähtaega vangistusest mittevabastamist piisavalt põhjendanud ning on otsustuse tegemisel käsitlenud ja arvesse võtnud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, ka käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine võib endaga kaasa tuua. Maakohus on arvesse võtnud nii negatiivseid asjaolusid kui ka positiivseid, sh seda, et süüdimõistetul on vabanemisel normaalsed elutingimused, head suhted perekonnaliikmetega ning garanteeritud töökoht, mis tagaks majandusliku toimetuleku. Maakohus on aga kõiki asjaolusid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid, mis ei võimalda P. Kallast vangistusest enne tähtaega vabastada. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja järeldusega, et antud juhul ei võimalda P. Kallase ennetähtaegset vangistusest vabastamist eelkõige tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. P. Kallast on karistatud esimese astme tahtliku kuriteo eest KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, olles samalaadse kuriteo toime pannud ka varem. Tegemist on ühiskonnaohtliku kuriteoga, mis on suunatud rahvatervise vastu ning millega on ohustatud teiste isikute tervis ja heaolu. Põhjendatud on maakohtu järeldus, et arvestades P. Kallase poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, saaks tema vangistusest enne tähtaega vabastamisel oluliselt riivatud ühiskonna õiglustunne. P. Kallase kuriteo asjaolude hindamisel on oluline ka see, et samalaadne kuritegu on toime pandud teistkordselt. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et nimetatud asjaolust saab järeldada, et varasem karistus ei ole oma eesmärki täitnud ja suutnud hoida süüdimõistetut uue samalaadse teo toimepanemisest. 5.
40. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses toodud väitele, et määruses on valesti märgitud kohtuotsuse aeg ning põhjendustes ka süüdimõistetu nimi, märgib kriminaalkolleegium, et tegemist on ilmsete ebatäpsustega, mis on Tartu Maakohtu 08.10.
41. a määrusega (tl 34) parandatud. Vigade parandamise määrus on kätte toimetatud teiste hulgas süüdimõistetule. Määruskaebuses teeb kaitsja etteheiteid selle kohta, et kohus ei ole P. Kallase enne tähtaega vabastamise otsustamisel arvestanud vangla iseloomustuses kinnipeetava kohta toodud positiivset teavet, sh majandustöödel osalemise ja nooremate positiivse mõjutamise kohta, samuti vangla hinnangut korduva kuriteo toimepanemise madala tõenäosuse kohta. Kriminaalkolleegium märgib, et kohus ei ole süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vangla hinnanguga seotud. Kohus peab hindama KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, millest süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal on vaid üks komponent. Ainuüksi süüdimõistetu hea käitumine vangistuse ajal ei põhjenda tema ennetähtaegset vabastamist. Antud juhul on maakohus ka õigesti välja toonud, et süüdimõistetu käitumine vangistuse ajal ei ole olnud siiski laitmatu nagu ta seda ise väidab. Teda on distsiplinaarkorras karistatud kaasvangi ründamise, sõneluse ja ähvardamise eest. Lisaks on fikseeritud rikkumisi keelatud esemete omamise osas. Distsiplinaarkaristus on küll kustunud, kuid kohtu hinnangul iseloomustavad rikkumised kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal. Samas ei ole kohus P. Kallase enne tähtaega mittevabastamisel pannud nimetatud rikkumistele väga suurt kaalu. Nagu juba eespool märgitud on kohus pidanud oluliseks eelkõige P. Kallase kuriteo asjaolusid, mis tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda. 5.
42. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus