Obsah (9)

§ 199§ 424§ 64§ 65§ 68§ 74§ 121§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev ja menetlusliik 26. oktoober 2015, kirjalikus menetlus Kriminaalasja number 1-14-10955 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§ 199

lg 2 p-de 4, 8 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 424

järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.12.2012.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu 17 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 17 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 20.01.2015. Kohtuotsus jõustus 05.02.2015. a. E. Tõštšenkot karistati veel Tartu Maakohtu 04.12.2012. a otsusega

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 424 järgi

§ 64lg 1 alusel 1-aastase vangistusega.

Kohaldades

§ 68

lg-t 1, jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 16.12.2009.

a otsuse ärakandmata osaga. Lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud 22 päeva vangistust, mis asendati

§ 74lg 5 ja § 69 lg 1 alusel 1374 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat.

Tartu Maakohtu 17.06.

1. a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 04.12.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 8 päeva vangistust täitmisele. E. Tõštšenkot karistati veel Tartu Maakohtu 16.12.
3. a otsusega

§ 121

ja § 263 p-de 1, 4 järgi

§ 64

lg 1 alusel 11-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, ärakandmisele kuuluv karistus oli 10 kuud 28 päeva, mis

§ 74lg-te 1,3 alusel mõisteti tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.01.

1. a ja lõpeb 06.01.
2. a.
3. Tartu Maakohtu
4. septembri
5. a määrusega jäeti E. Tõštšenko temale Tartu Maakohtu 20.01.
6. a otsusega mõistetud ärakandmisele kuuluvast karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. VangS § 76 lg 4 alusel määrati, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid E. Tõštšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 kuu möödumisel alates määruse jõustumisest.
7. Kohtu põhistused seisnesid kokkuvõtlikult järgmises. E. Tõštšenkot on karistatud kolmel korral ning praegust karistust kannab ta kõigi kolme otsuse alusel. Tegemist on E. Tõštšenko esimese reaalse vangistusega. Karistust kannab E. Tõštšenko mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis olles (kaks episoodi), süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, sh sissetungimisega ja isikute grupis; samuti kehalise väärkohtlemise ning avaliku korra raske rikkumise eest grupi poolt ja vägivallaga. Positiivse asjaoluna tõi kohus välja, et E. Tõštšenkol on kindel elukoht vanematele kuuluvas majas ja võimalus asuda tööle OÜ-sse XXX ning asuda teenima elatist. E. Tõštšenko on määratud perioodiks
8. juuni kuni
9. oktoober 2015 majandustöödele. Vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. E. Tõštšenko vabastamist välistavate asjaoludena tõi kohus välja selle, et E. Tõštšenko on viibinud kahel korral kriminaalhooldusel ning mõlemal korral pannud toime uue kuriteo. Pärast esimese kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ei pidanud kohus vajalikuks mõista reaalset vangistust, vaid asendas selle üldkasuliku tööga. E. Tõštšenko üldkasulikku tööd 2 nõuetekohaselt ei täitnud. Ta rikkus ajakavasid ning jättis kriminaalhooldaja juurde ilmumata. Seega ei ole E. Tõštšenko suutnud järgida vabaduses karistuse kandmisele kehtestatud reegleid, vaatamata talle korduvalt antud võimalustele. Kõrgeks on hinnatud ka uute kuritegude toimepanemise riski - uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65 % ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus sama ajaperioodi jooksul on 47%. Vangla iseloomustuse kohaselt on E. Tõštšenkol sõltuvusprobleemid narkootilistest ainetest. Samas nähtub iseloomustusest, et E. Tõštšenko on paigutatud Tartu Vangla
10. tulemusüksusesse, kus viibivad kinnipeetavad, kellel puudub motivatsioon tegeleda oma sõltuvusprobleemiga. Meditsiiniosakonna poolt on tal diagnoositud narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud psüühikahäire. Kohus leidis, et kui isikul puudub motivatsioon ja vajadus tegeleda kinnipidamiskohas probleemidega, mille olemasolu suurendab uute kuritegude toimepanemise riski, puudub alus arvata, et ta tegeleb nendega vabaduses. E. Tõštšenko varasem käitumine näitab hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist oma kohustustesse. Vangla iseloomustuse kohaselt on tema käitumises riskiv-hoolimatuse elemente. Arvestades kõrget uute kuritegude toimepanemise riski ja varasemaid ebaõnnestunud katseaegu, nende kestel uute kuritegude toimepanemist, ei olnud kohus veendunud, et E. Tõštšenko on edaspidi suuteline järgima seadusekuulekat eluviisi, sh täitma käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt. MÄÄRUSKAEBUS
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja E. Tõštšenko karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist. E. Tõštšenko kannab esimest vangistust, selle mõju süüdimõistetu hoiakutele ja ellusuhtumisele on suurem kui varasemate karistustega mõistetud karistuste puhul. Asjaolu, et E. Tõštšenko ei ole läbinud sotsiaalprogramme, ei sõltu tema tahtest, vaid Tartu Vanglast, kes ei ole seda järelikult vajalikuks pidanud. Positiivse asjaoluna tuleks arvestada, et E. Tõštšenko ei ole rikkunud vangla sisekorra eeskirju ning teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vanglapoolne positiivne suhtumine E. Tõštšenkosse avaldub talle töötamise võimaluse pakkumises. Positiivseks tuleb pidada ka töökoha olemasolu. E. Tõštšenkol on algselt plaan minna tööle OÜ-sse XXX , hiljem aga Soome firmasse XXX . Seega saab E. Tõštšenko vabanedes hakata likvideerima rahalisi võlgnevusi. Lisaks on E. Tõštšenkol kindel elukoht vanemate juures. Vangla iseloomustuses märgitakse riskide ja ohtude olemasolu seoses alkoholi ja narkootikumidega. Kaitsja ei kahtle E. Tõštšenko sõnades, et alkoholist hakkas ta hoiduma juba Soomes töötamise ajal ning ta soovib end kodeerida lasta ja on nõus läbima alkoholismivastase ravi. Narkootikume ei hakka ta enam kasutama. Samuti kinnitas E. Tõštšenko, et ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega, tal on ka korralikke sõpru. Tuleb eeldada, et Soomes töötades on E. Tõštšenkol vähe võimalusi suhtlemiseks Eesti kriminaalse kogukonnaga. Praeguseks võib teha järelduse, et E. Tõštšenko on muutnud oma hoiakuid ja suhtumisi ning on varasematest vigadest aru saanud. Vanuse ja elukogemuste lisandudes toimuvad muutused inimese arengus ning väheneb spontaanse ja mõtlematu tegutsemise osakaal. Kaitsja hinnangul on põhjendatud anda E. Tõštšenkole võimalus näidata, et ta suudab vabaduses elada seaduskuulekalt, kohaldades tema suhtes

§ 75lg 2 p-des 1,2,4,21 ja 8.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga E. Tõštšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta.

1. Esiteks nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega selles, et esineb tõepoolest rida positiivseid asjaolusid, mis annavad aluse kaaluda E. Tõštšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Neid on maakohus ka analüüsinud. Nii nähtub I astme lahendist, et kohus pidas positiivseks, et E. Tõštšenkol puuduvad distsiplinaarkaristused, tal on vabanedes töö- ja elukoht ning ta on määratud majandustöödele. Seega on kaitsja määruskaebuses üksnes uuesti üle korranud positiivsed asjaolud, lisamata midagi sellist, millel maakohus juba peatunud ei oleks. Ehkki kaitsja on maakohtu määrusele ette heitnud piisava motiveerimise puudumist, ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena.
2. Kaebuse edasise osa moodustavad kaitsja osundused E. Tõštšenko erinevatele lubadustele (soovib end kodeerida lasta ja on nõus läbima alkoholismivastase ravi, ei hakka narkootikume kasutama, ei suhtle enam kriminaalse taustaga isikutega). Ringkonnakohus peab E. Tõštšenko lubadusi küll positiivseteks, ent leiab, et üksnes isiku lubadused ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega põhistanud, miks E. Tõštšenko ei kuulu käesoleval ajal tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele. Muuhulgas on välja toodud kõrge uue kuriteo toimepanemise riskiprotsent, samuti motivatsiooni puudumine tegeleda oma sõltuvusprobleemiga, isiku varasem elukäik ja kriminaalhoolduse korduv luhtumine. Kokkuvõtlikult puudus maakohtul veendumus, et E. Tõštšenko suudab katseaja edukalt läbida. Selline veendumus puudub ka ringkonnakohtul.
3. Mõnel juhul on tõsi, et vanuse ja elukogemuste lisandudes toimuvad muutused inimese arengus ning väheneb spontaanse ja mõtlematu tegutsemise osakaal. Määrusest nähtub, et maakohus on lühendanud E. Tõštšenko kandmata jäänud karistusaja pikkust ja head käitumist vangistuses arvestades, tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide kohtule edastamise tähtaega. Ei ole välistatud, et sel juhul saadab taotlust edu ning E. Tõštšenko saab asuda oma positiivseid kavatsusi realiseerima.
4. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
5. septembri 2015 määrus muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
6. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks ja edasikaebuse koostamiseks 1,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 72 euro (sh käibemaks 12 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas