KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-14342 Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Tsiviilasi Siht

) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise 2 korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.

1. Maakohus tugines esitatud taotlusele, raviarstide arvamusele ning kuulas ära arsti ja puudutatud isiku esindaja, kes mõlemad leidsid, et puudutatud isik vajab pikemat statsionaarset ravi ning ravita võib ta olla ohtlik iseendale ja teistele. Puudutatud isik väljendas ärakuulamisel erinevaid süüdistusi teiste (ema, arstid jne) aadressil, kuid küsimustele teemakohaselt vastata ei suutnud. Maakohus leidis, et puudutatud isiku ärakuulamisest võib järeldada, et isiku käitumine on juhitud suurel määral tema kinnismõtetest ning kinnismõtted on väga komplitseeritud ja valdavad. Oma varasemate ema suhtes toime pandud rünnakute kohta selgitas isik, et „nüüd on tal kahju, et ta ema ära tappa ei suutnud“. Praeguse rünnaku kohta selgitas puudutatud isik, et soovis teeselda, et haiglasse sattuda ja selleks pani käed ümber ema kaela nagu kägistaks.
2. Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (

§ 11

lg1 p 1), millest lähtuvalt esineb tal ennast ja ümbritsevaid ohustav käitumine (

§ 11lg 1 p 2).

Kohus märkis, et on isikliku ärakuulamise tulemusel ja meditsiiniliste dokumentide alusel veendunud, et ravita jäämisel asub isik käituma agressiivselt või provotseerib endavastast vägivalda. Puudutatud isik on keeldunud vaba tahte alusel psühhiaatrilisest abist ning sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle (

§ 11lg 1 p 3).

Maakohus leidis, et arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus võimalikuks pikendada esialgse õiguskaitse tähtaega neljakümne päevani arvestades haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest. Määruskaebus

1. 07.10.2015 esitas puudutatud isik (esindaja vahendusel) Harju Maakohtu 28.09.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik täiesti terve ega vaja haiglas viibimist ja talle määratud ravi, ka 2011.aastal toodi ta haiglasse ilma asjata. Käesoleval korral on haiglasse sattumise põhjuseks arusaamatus emaga, mida ema ei suutnud normaalselt lahendada ja kutsus kiirabi. Puudutatud isik märkis, et peab vajalikuks kaebuse esitamist printsipiaalsuse tõttu kuna leiab, et ei ole ohtlik endale ega teistele ning lisaks eeltoodule ei ole tema puhul täidetud tahtevastasele ravile paigutamise tingimused. Vastus määruskaebusele
3. Avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja tahtevastase ravi kohaldamine on põhjendatud ja vajalik.
4. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 3 Edasine menetluse käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 28.09.2015 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Samuti on maakohus kuulanud ära puudutatud isiku ning tema raviarsti. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Määruskaebuse väited, mille kohaselt on puudutatud isik enda hinnangul täiesti terve ning tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused ei ole tema suhtes täidetud, on vastuolus raviarstide arvamusega. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire depressiooni ja Aspergeri sündroomi näol, tal puudub haiguskriitika ning oma psüühilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline oma ravivajadust ise hindama. Raviarstide arvamusest nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik nii iseendale kui teistele, sh oma emale.
8. Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et puudutatud isiku suhtes on täidetud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused ning haiglaravita jätmisel kaasneks oht puudutatud isiku enda ja ka teda ümbritsevate isikute elule, tervisele ja julgeolekule. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Maakohus tuvastas õigesti, et esinesid

§ 11

lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused, mis tingivad puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamise ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 15. TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 4