) §-le 121 lg 2 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. H.-V. S. on esitanud kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2015 koondamise teatise nr 1.9-3/16781 peale, mis ei ole haldusakt (ei ole teenistusest vabastamise käskkiri). 1 Tallinna Ringkonnakohus on 19.06.2014 määruse nr 3-14-50772 punktis 8 leidnud: „Nõudeõigust õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral reguleerib ATS § 105 ning selle paragrahvi lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Teenistusest vabastamine vormistatakse ATS § 103 kohase haldusaktiga. Kaebaja suhtes sellise haldusakti andmist kaebusest ei nähtu. Kui kaebaja teenistusest vabastamise kohta antakse ATS §-s 103 nimetatud haldusakt ja kaebaja peab enda teenistusest vabastamist õigusvastaseks, on tal võimalik esitada halduskohtule ATS §-s 105 sätestatud nõuded, sh hüvitise nõude kolme kuu keskmise palga ulatuses“. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 103 lg 1 kohaselt vabastatakse ametnik teenistusest või ametikohalt haldusaktiga.
lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt Vaidlustatud teatise puhul ei ole tegemist haldusaktiga ning kaebajat ei ole ametist vabastatud. Vaidlustatud koondamise teatis ei ole teenistusest vabastamise käskkiri, mida saab halduskohtus vaidlustada. Koondamise teatis iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, mida aga võib teha teenistusest vabastamise käskkiri.
lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus kordab, et antud juhul on tegemist informatiivse sisuga teatisega, mis iseenesest ei tekita, muuda ega lõpeta isiku õigusi ega kohustusi. Kohus selgitab, et enne koondamise käskkirja koostamist, millega otsustatakse isiku koondamine, teavitatakse teda võimalikust koondamisest koondamise teatisega. Pärast koondamise käskkirja tegemist, millega isik vabastatakse teenistusest, on tal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse. Seega on kaebajal võimalik halduskohtus vaidlustada enda koondamise käskkirja, mis on haldusakt. Käesoleval juhul puudub haldusakt, mille alusel isik oleks vabastatud teenistusest koondamise tõttu. Tegemist on ennatliku kaebusega, mis kuulub tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse
lg 2 p 2 alusel kaebajale läbivaatamatult.
lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus tagastatakse, siis jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lõike 2 alusel. Käesoleval juhul kohus tagastab kaebuse
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.