3-15-2655/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2655 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M.L. menetlusabi taotlus ning vabastada ta täielikult esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Jätta rahuldamata M.L. esialgse õiguskaitse taotlus.
4. Sekretäril saata kohtumäärus taotluse Tallinna Vanglale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord esitajale, Määruse resolutsiooni punktile 1 on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punktile 2 on õigus esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
5. 23.10.2015 saabus Tallinna Halduskohtule M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse esitaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Tallinna Vangla 22.10.2015 käskkirja nr 5-1/2567 kehtivus ja täitmine sektsiooni 3-2 kamber 5 suhtes, kus viibib taotluse esitaja. Nimetatud käskkirjaga otsustati lukustada kolmanda üksuse 3-1 ja 3-2 sektsioonide kambrite uksed alates 22.10.2015 kella 11.16-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni seoses Tallinna Vangla siseperimeetril kolmanda üksuse läheduses puhkenud põlenguga. Taotluse kohaselt esitas taotluse esitaja 23.10.2015 Tallinna Vanglale vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Taotluse esitaja on seisukohal, et ei ole normaalne, et lukustati kõik kambrid. Vangla peaks olema piisavalt teadlik asjaoludest, missugustes kambrites viibivad kinnipeetavad, kes kindlasti ei ole tegusid toime pannud ning kas vangla saab üldse kindel olla, et põleng tulenes kinnipeetavate poolt. KOHTU SEISUKOHT
6. Kaebaja on esitanud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-le 6 tuleks M.L.l tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohtule esitatud menetlusabi taotluses esitatud andmetest ja isikukonto väljavõttest nähtuvalt võib kaebajat pidada maksejõuetuks 15 euro suuruse riigilõivu tasumisel. Kohus vabastab M.L. seega riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluselt.
7. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
8. Kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik väita kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist või vaidel ilmset perspektiivitust. Kambrite lukustamine kujutab endast täiendavat vabaduspiirangut võrreldes kinnipeetava suhtes vanglas tavapäraselt kohalduvate piirangutega, sellise täiendava piirangu mõju on vahetu ning sellest tingitud ebamugavusi ei ole põhimõtteliselt hiljem võimalik korvata muul moel kui kahju hüvitamise teel. Kohtupraktikas on asutud üldiselt seisukohale, et hilisem kahju hüvitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu. Eeltoodule vaatamata leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub antud juhul üles kaebaja õigused. Avalikuks huviks on vanglas korra ja julgeoleku tagamine. Asjaolu, et põlengu puhkemise asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik piirata kinnipeetavate liikumist ja sulgeda nimetatud sektsioonide kambrite uksed, õigustab üldjuhul täiendavate julgeolekumeetmete võtmist ning kinni peetavate üle põhjalikuma järelevalve teostamist. Pädevus otsustada täiendavate julgeolekumeetmete vajalikkuse üle on esmalt vanglateenistusel. Esialgse õiguskaitse korras selliste meetmete keelamine võiks kõne alla tulla siis, kui võetud meetmed oleks ilmselgelt ebaproportsionaalsed või mittevajalikud. Antud juhul seda väita ei saa. On ilmne, et kinnipeetavate teatav eraldamine, millele kambrite lukustamine suunatud on, aitab tõhusamalt teostada järelevalvet nende tegevuse üle. Taotluse esitaja oletused põlengu tekkimise asjaolude osas ei muuda kambrite lukustamist ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Täiendavad piirangud, nagu kambrite lukustamine, ei või olla ebamõistlikult pika kestusega. Antud juhul ei ole kaebajale käskkirjast tulenevad täiendavad piirangud sedavõrd intensiivsed, et õigustaksid vangla julgeoleku kui kaaluka avaliku huvi tagamiseks võetud meetme keelamise esialgse õiguskaitse korras. Seetõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik 2