← Eesti

1-13-9127/25

1-13-9127 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.11.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-9127 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Aleksandr Grinini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Grinin (ik: 37501100362; viibib XXXVanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 27.10.2015.a Tallinn kaugkohtuistung Liivalaia kohtumaja, avalik koht RESOLUTSIOON

  1. Vabastada Aleksandr Grinin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 29.09.2016 ning määrata ta selleks tähtajaks XXXVangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Aleksandr Grinin katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
  3. Kohaldada Aleksandr Grinini suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.
  4. Aleksandr Grininile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  5. Aleksandr Grinin vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja Aleksandr Grininile. prokurörile, XXXVangla Ida-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 10.09.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava Aleksandr Grinini kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 18.10.2013.a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Grinin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse algus oli 29.07.2013 ja karistuse lõpp on 29.09.
  6. Aleksandr Grinini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud riigikeele õppes, osales sotsiaalprogrammides „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, tervise grupis, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Aleksandr Grinini kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et aadressil XXX asub korter, kus elab kinnipeetava ema ning 8-aastane poeg, ema on nõus, et kinnipeetav asub tema juurde elama. Kinnipeetava ema on nõus kinnipeetavale tagama elamiskoha ja söögi. Kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Aleksandr Grinin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Aleksandr Grinin'i tingimisi ennetähtaegset vabanemist, Arvesse tuleb võtta eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust. Isikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning käesoleval ajal kannab ta karistust raske rahvatervisevastase kuriteo eest. Enne vangistust on kuritarvitanud narkootikume. Isikul puudub kindel vabanemisjärgne töökoht, mistõttu uute varavastaste ja rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas 3 õiguskorra kaitsmise huvidega. Isik ei sobi kriminaalhooldusele, kuna on ühel korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ilmunud mitte ühelgi korral registreerima ning karistus pöörati täitmisele. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Aleksandr Grinini arvamuse, leiab, et Aleksandr Grinini võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Grinini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Lisaks eelnevale arvestab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, samuti tahtega narkootikume enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt vangla iseloomustusele on kinnipeetav narkosõltuvust tunnistanud ning teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkootikumide käitlemise eest. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Aleksandr Grininil olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.