Obsah (4)

§ 218§ 209§ 44§ 56

4-15-7886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2015. a Tallinn Väärteoasja number 4-15-7886 (2860,15,000602; 2317,15,005233) Kohtunik Märt Tom

§ 218

lg 1 ettenähtud väärtegu Ivar Kaljas, (isikukood: 37905120241, elukoht: XXX, töökoht: XXXOÜ) Varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1. Ivar Kaljas süüdi tunnistada

§ 218

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

1. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluv arest 8 (kaheksa) päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.01.
2. Kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 26.10.
3. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Väärteoprotokoll AB1460243 on koostatud selles, et Ivar Kaljas 23.04.2015 kell 11.58, viibides XXX, Tallinnas, müüs varalise kasu saamise eesmärgil internetiportaali www.kuldnebörs.ee vahendusel XXX GAZ 21 kodarilukilbid, mille eest sai ettemaksu arveldusarvele XXX summas 1 24 eurot. Peale rahaülekande teostamist kaupa ostjale ei väljastanud ja raha ei tagastanud. Seega lõi isik teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise asja vastu, millega pani toime

§ 209

lg 1 tunnustega teo ja

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoprotokoll nr AB1248428 on koostatud selles, et Ivar Kaljas müüs varalise kasu saamise eesmärgil XXXautoraadio RNS510, mille eest sai ettemaksuna arveldusarvele XXX summas 30 eurot. Peale rahaülekande teostamist ostjale ei väljastanud ja raha ei tagastanud. Seega lõi isik teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku varalise asja vastu, millega pani toime

§ 209

lg 1 tunnustega teo ja

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik selgitas, et esimeses episoodis tunnistab ennast süüdi osaliselt, teises episoodis tunnistab süüdi,. Esimeses asjas keegi soovis osta ilukilpe ja tal olid need olemas. Lepiti kokku, et paneb teele, kuid oli kiire aeg, läks meelest. Siis kadus ka telefon ära ja kontakti ei olnud. Teises episoodis sai teisele isikule maha müüdud see autoraadio. Ilukilbid on senini alles. Oma pangakontole on juurdepääs olemas, novembri alguses kannab rahad üle. Autoraadio oli olemas, ostja tegi ülekande ja keegi teine tegi ettepaneku ning sai teisele müüdud. Tööd ei olnud sellele ajal, raha kulutas ära. Tõepoolest sai raadio eest kahelt isikult raha. Karistusena sooviks aresti asendamist üldkasuliku tööga, on varem kõik üldkasulikud tööd ära teinud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Indrek Kuusemaa selgitas, et on menetlusaluse isikuga telefoni teel suhelnud. Isik ütles oma nime ja pangakonto. Kas ta ka tegelikult sama isik oli, seda ei tea. Oli kuulutus, et soovib autoraadiot osta. Ivar Kaljas pakkus müüa, ütles, et on Tartus. Pakkus, et sõber käib Tartus ära, kuid vastati, et ei saa, kuna läheb maakodusse. Taheti ettemaksu ja lubati saata postiga. Ootas paar päeva, kõnedele ei vastatud, vastati ainult sõnumitele. Siis soovis raha tagasi, kuid midagi ei tulnud. Saatis sõnumi, et teeb politseisse avalduse, sest pakki pole tulnud. Tegigi avalduse. Autoraadio hind oli 80 eurot, ettemaksu taheti 30 eurot. Sama päev kui helistati, tegi ülekande. Samal päeval lubati ka posti panna ja sama päev oli ka jutt, et läheb ära maakodusse. Samas oli jutt usutav, sest küsiti, et tegemist avariilise autoga ja kuidas see raadio sealt välja käib. Oli mulje, et kaup on olemas. Pidi ülejäänud summa tasuma siis kui kaup käes ja I.Kaljase kontole. 11.05.2015 esitas avalduse politseisse, viimase sõnumi saatis enne politseisse minekut. Summa on küll väike, aga asi on põhimõttes. Toimikus olev maksekorraldus 30.04.2015 on sama. Kontrollis kontot laupäeval, ei ole tagasi makstud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Ivar Kaljasele inkrimineeritud õigusrikkumised on toime pandud, loodud teadvalt ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Isik hetkel väidab, et töökoht on olemas, kuid sündmuste ajal töökohta ei olnud. Taotlus karistada arestiga 15 päeva kahe episoodi eest. Rahatrahvi määramisel ei ole mõtet, isik sai alles tööd, suured rahalised kohustused. Kuna tuli kohale, siis võiks anda pikema tähtaja ärakandmiseks, so 01.01.

1. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tunnistaja XXXütlused ning uurinud väärteoasja kirjalikke tõendeid, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele. Väärteomenetluses nr 2860,15,000602 kogutud tõenditest nähtuvalt on XXX30.04.2015 esitanud teate varavastase süüteo kohta (tl 2-3). Teate kohaselt 23.04.2015 helistati tema Kuldses Börsis oleva kuulutuse peale ja pakuti müüa GAZ 21 kodarilukilpe 4 tk hinnaga 20€ + Smartposti kulu. Oli nõus ja helistaja saatis kell 10.35 sõnumiga samalt telefonilt (XXX) andmed raha ülekandmiseks: Ivar Kaljas SEB XXX. Kusagil tunni-pooleteise möödumisel kandis üle 24 eurot. Ülekande tegemise ajal helistati samalt telefonilt uuesti ja teatati, et juba pakib kilpe ühekaupa paberisse ja läheb kohe ära saatma. Kui 28.04.2015 polnud pakiautomaadist sõnumit saanud, proovis oma telefonilt kilbimüüjale helistada, kuid telefonile ei vastatud. Siis helistas teiselt telefonilt ja vastati, et homme paneb posti ja saadab siis selle kohta sõnumi. 29.04.2015 sõnumit ei saanud. 30.04.2015 helistas uuesti ja sai automaatvastuse, mille kohta EMT klienditeenindusest öeldi, et sellise automaatvastuse korral on telefoninumber lastud omaniku poolt sulgeda või on suletud muudel põhjustel. Selle põhjal on avalduse esitajal 2 põhjust arvata, et ta on langenud pettuse ohvriks. Seetõttu palub pettuse korraldanud isik kindlaks teha, teda karistada ja välja mõista tema poolt pettusega omastatud raha. Maksekorraldusest nr 928 nähtub (tl 6), et XXXon 23.04.2015 kell 11:58:27 teinud oma kontolt ülekande summas 24 eurot Kaljas Ivari kontole nr XXX, märkides selgitusena „GAZ 21 ilukilbid“. Väärteoasjas leiduvast XXX teatest varavastase süüteo toimepanemise kohta nähtub, et temaga võeti ilukilpide müügi osas ühendust 23.04.2015 ning maksekorraldusest nähtuvalt on XXX I.Kaljasele internetipanga vahendusel tasunud 24 eurot kell 11:58:
2. Seejuures nähtub avaldusest, et ajal, mil XXX tegi ülekannet, teatas müüja, et ta juba pakib ilukilpe ja saadab need kohe ära. Seega sisendas müüja ostjas veendumust selles, et kohe saadetakse ka kaup. Sellise lubaduse andmisega näitas müüja valmisolekut tehingu teostamiseks, hajutades kahtlusi ja hoides isikut eksituses. Kui ostja kaupa ei saanud ja võttis uuesti ühendust, anti ostjale uus lubadus, mille kohaselt lubati kaup saata järgmisel päeval, millist lubadust taas ei täidetud ning kasutatud sidevahend suleti, mis takistas ostjal uute päringute tegemist. Samas oli müüjale teada ostja pangakonto nagu ka sidevahendid ja kuulutuses olevad kontaktid, kuid pärast viimase lubaduse andmist müüja ostjaga ei kontakteerunud ega maksnud tagasi saadud raha kuigi oli võimalus raha tagasi kanda samale kontole, millelt raha oli kantud. Seda aga I.Kaljas ei teinud ei siis ega ole seda teinud pool aastat hiljem. I.Kaljase ütlustest kohtuistungil ilmneb, et vaidlusalused ilukilbid on tal senini alles. Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et I.Kaljas oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia XXXeksitusse tehinguks valmisolekust ja saada XXX raha ja tal ei olnud soovi kuulutuses näidatud eset XXXüle anda ega raha tagastada. Seda näitab ilmekalt asjaolu, et ta ei ole seda teinud senini. Mis puudutab XXXsuhtes toime pandud süütegu väärteoasjas nr 2317,15,005233, siis XXXselgituste kohaselt võttis temaga 30.04.2015 ühendust I.Kaljas ja pakkus müügiks autoraadiot RSN150 hinnaga 80 eurot ja küsis ettemaksu 30 eurot. Samal päeval tegi ülekande I.Kaljase kontole XXX ning I.Kaljas lubas paki teele saata 30.04.
3. Kui pakk viie päeva jooksul ei tulnud, saatis sõnumi ja vastuseks sai, et esimesel võimalusel saadetakse. Paari päeva möödumisel kui pakk ei olnud tulnud, saatis uue sõnumi sooviga raha tagasi saada. Vastust ei tulnud. Viimane sõnum sai saadetud 10.05.
4. Tunnistaja XXXselgitas, et temaga võttis ühendust I.Kaljasena esitlenud isik ja pakkus müüa aruraadiot, milline oli tema üles riputatud kuulutuses. Isiku jutt oli usutav, tegi ettemaksu 30 eurot, kuid kaupa ei saanud. Suhelda oli võimalik vaid sõnumite teel ning ka nendele lõpuks ei vastatud ja pöördus politseisse. Tunnistaja ütlustega riimuvad väärteoasjas kogutud kirjalikud tõendid. Väärteotoimikus olevast avaldusest nähtuvalt (tl 2) esitas XXXavalduse, mille kohaselt kuulutuse peale Auto24 portaalis võttis ühendust I.Kaljas ja pakkus müüa autoraadiot, soovides ettemaksu 30 eurot. Tegi ülekande ära ja isik pidi samal päeval pakiga ära saatma (30.04.2015). Mõned päevad hiljem võttis ühendust ja küsis millal pakk saabub. Ta väitis, et pole aega saanud pakki saata kuna pole linnas. Ühe korra sai avaldaja veel sõnumile vastuse ja rohkem ei suhelda. 10.05.2015 soovis raha tagasi saada, saatis sõnumi, aga mingit vastust ega raha tagasimaksmist pole toimunud. Väärteoasjas olevast auto24.ee portaali kuulutuse väljatrükist nähtuvalt on soovitakse osta VW Toaregi originaal raadiot RNS 510 (tl 3). Väärteotoimkus olevatest telefonist tehtud fotodest nähtuvalt on näha, et avaldaja on saatnud sõnumi müüjale ja märkinud, et tegemist on kahtlase looga, võib ka kedagi järgi saata ning tunneb huvi miks telefon on välja lülitatud. Sõnumile on vastatud, et vastaja ei tegele kahtlaste asjadega, on lihtsalt ära ja lubab oma lubaduse täita. Järgmisena on avaldaja saatnud uue sõnumi küsimusega millal raadio jõuab ning sellel on vastatud, et lähiajal antakse teada kuidas kätte toimetatakse. Siis on avaldaja saatnud sõnumi, et kui ta nädalavahetusel Lõuna-Eestisse tuleb, siis saaks ise järgi tulla raadiole ja ülejäänud summa ära maksta. Sõnumi teel on ostjale saadetud ka konto number XXX Kaljas Ivar. Viimase sõnumina on ostja saatnud sõnumi, milles on märgitud, et kuna kõnedele ei vastata ja raadiot saadetud ei ole, siis palutakse kanda see 30 € täna tagasi või peab politseisse avalduse kirjutama (tl 4-8). Lisaks sellele on väärteotoimikus maksekorraldus nr 1096, millest 3 nähtuvalt on Indrek kuusemaa 30.04.2015 kell 12:27:38 kandnud Ivar Kaljase arveldusarvele XXX 30 eurot, märkides selgitusena „RaadioRNS510“. Seega tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt suhtles ta tema kuulutusele vastanud raadiot müüa pakkunud isikuga telefoni teel ja ta leppis kokku, et maksab vastavalt müüja nõudmisele raadio eest ettemaksu 30 eurot. Müüja lubas samal päeval raadio saata ostjale ning XXXmaksis müüja kontole 30 eurot. Sellele järgnevalt aga raadiot ei saadetud ning sõnumitega saadetud pärimistele vastati uute lubadustega raadio saata ja sellest teada anda. Seejärel teatas XXX, et esitab avalduse politseisse ning järgmises sõnumis nõudis makstud raha tagasi, kuid nendele sõnumitele enam ei vastatud. Sellise esialgse lubaduse andmisega kaup kohe välja saata ja seejärel uute lubaduste andmisega saata kaup hiljem näitas müüja valmisolekut tehingu teostamiseks, hajutades kahtlusi ja andes lubadusi, hoides ostjat eksituses ka peale raha kätte saamist. Tunnistajana üle kuulatud XXXsõnade kohaselt ei ole ta aga senini saanud ei lubatud kaupa ega makstud raha. Kohus peab ka selles episoodis vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui I.Kaljas oleks soovinud raha XXXle tagastada, siis oli tal selleks reaalne võimalus olemas, sest talle oli teada XXXpangakonto number ja tal oli võimalus raha tagasi kanda samale kontole, millelt raha oli kantud. Seda aga I.Kaljas ei teinud nagu ka ei vastanud XXXsõnumitele. Kohtu arvates on tegemist müüja sooviga hoiduda kauba üleandmisest ja vältida kontakte ostjaga, kellelt raha on kätte saadud ja selleks on välja toodud erinevaid põhjendusi mujal viibimise kohta. Seejuures on XXXavaldanud valmisolekut sõita ka Lõuna-Eestisse kauba järele, kus kaup väidetavalt müüja sõnade järgi asuvat. Selline käitumine näitab kohtu arvates seda, et I.Kaljas oli algusest peale seadnud endale eesmärgiks viia XXXeksitusse tehinguks valmisolekust ja saada XXXlt raha ja tal ei olnud soovi kuulutuses näidatud eset XXXle üle anda. Seda kinnitab ka asjaolu, et müüja ei olnud huvitatud ülejäänud summa saamisest ja kauba üleandmisest ostja pakutud tingimustel ning müüs kauba maha teisele isikule, saades ka teiselt isikult kauba eest raha. Puutuvalt sellesse kas väärteod on toime pannud Ivar Kaljas, siis kohtuvälises menetluses on menetlusalune isik seda osaliselt tunnistanud ning seda tegi menetlusalune isik ka kohtuistungil. Kaudselt tõendavad kohtu arvates menetlusaluse poolt süütegude toimepanemist ka alljärgnevad asjaolud. XXXpeetud telefinivestlusest tulenevalt on müüja esitlenud ennast I.Kaljasena ning andnud ka I.Kaljas konto numbri, mis on üheselt tuvastatav. Samamoodi on XXXle müüja ennast I.Kaljasena esitlenud ja samuti andnud I.Kaljase konto numbri, mis ühtib teises väärteoasjas olnud I.Kaljas konto numbriga. Lisaks sellele on tegemist sama ajavahemikuga, so nädalase vahega süütegude vahel ning oluliseks kaudseks tõendiks on ka süütegude toimepanemise sarnene viis. Mõlemal juhul on ühendust võetud portaalides üles pandud ostukuulutustele ja mõlemal juhul on tegemist sõidukite varuosadega, mis viitab sellele, et müüjat teesklev isiku otsib kuulutusi, mis on seotud sõidukite varuosadega ning seejärel teeb ostjatele müügipakkumisi. Pärast tehingu sõlmimist ja kokkuleppimist ning raha saamist jätab müüja kauba saatmata, annab lubadusi saata hiljem, esitades põhjendusi, mis ei ole loogilised, kuivõrd esimese kontakti puhul räägib sellest, et ta juba saadab samal päeval kauba ära, seejärel aga räägib, et kas teda ei ole kohal või saadab hiljem, kuigi esimese lubaduse puhul oli kaup juba ärasaatmisel. Selliste lubaduste sisu näitab üheselt soovimatust lubatud kaup saata ja kuna saadud raha ei ole senini tagastatud, siis näitab see ka soovimatust raha tagastada. Selline asjaolu aga näitab üheselt soovi saada varalist kasu, luues kolmandates isikutes teadvalt ebaõige ettekujutuse. Sellest tulenevalt leiab kohus, et eelmärgitud kaudsed tõendid kogumis riimuvad I.Kaljase osaliselt süüd tunnistavate ütlustega väärteo toimepanemise kohta I.Kaljase poolt nii XXXkui ka XXXsuhtes.

§ 209

lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. I.Kaljas lõi oma müügipakkumistega tunnistajtest ostjates teadlikult ebaõige ettekujutuse, et ta soovib ilukilpe ja raadiot müüa ja seda postiteenust kasutades ostjale edastada. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegid nii XXXkui ka XXXvarakäsutuse 4 s.o kandsid oma pangakontodelt I.Kaljase arveldusarvetele raha ja kuna menetlusalune isik neile lubatud kaupa vastu ei saatnud, said XXXja XXXseeläbi varalist kahju vastavalt siis 24 eurot ja 30 eurot ja I.Kaljas sai varalist kasu 24 eurot ja 30 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kuna eelpool on tuvastamist leidnud, et I.Kaljas tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et XXXja XXXd eksimusse viia, s.h pakkus ostukuulutustes soovitud kaupu müüa, andis korduvaid lubadusi kaup saata, siis pidi ta võimalikuks pidama, et XXXja XXXvarakäsutuse ka teevad. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et I.Kaljas on väärteod toime pannud etteplaneeritult ehk tegemist on kavatsetusega toime pandud süütegudega. Tegude tehiolud sarnanevad oma toimepanemise viisilt, mis viitab üheselt sellele, et süütegude toimepanemine on oma loomult ja toimepanemise viisilt sarnane, kandes samasugust eesmärki ja kohtu arvates viitab see isiku käitumise süsteemsusele ja väljakujunenud käitumismustrile elatusvahendite saamisel. Sarnane toimepanemise viis on aga muude tõendite kõrval kaudseks tõendiks süüteo toimepanemise asjaolude tuvastamisel ning viitab üheselt subjektiivses küljes tahtluse olemasolule. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus asub seisukohale, et taoline teadvalt eksitava informatsiooni esitamisega ja lubaduste andmisega selleks, et isik kannaks tema nimetatud kontole üle rahalisi vahendeid eeldatava kauba eest, mida tegelikkuses müüa ei kavatseta, on hinnatav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

§ 209lg 1 mõttes.

Riigikohus on märkinud, et

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08).

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

§ 44lg 2 kohaselt on alates 01.01.2015 miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 200 eurot. Kuna antud juhul tekitati kelmusega varalist kahju 24 euro ja 30 euro ulatuses, siis menetlusaluse isiku tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 218lg 1 järgi.

Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et I.Kaljas on toime pannud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o varavastase süüteo väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Seadusandja on

§ 218

lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud

§ 209lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning see karistus ei ole kustunud.

Lisaks sellele on teda eelnevalt karistatud nii samalaadsete kui ka teiselaadsete varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti nähtub karistusandmetest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, seejuures ka varavastaste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestidega. Kohtuvälise menetleja otsustega määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning vaatamata sellele, et teda on ka kohtu poolt karistatud

§ 209

ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, jätkab menetlusalune isik samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik on jätnud tasumata temale määratud trahvid, jätnud hüvitamata XXX ja XXX tekitatud kahju, siis viitavad eelmärgitud asjaolud sellele, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised 5 vahendid või tahe rahaliste mõjutusvahendite ning tekitatud kahjude tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ja inkrimineeritud süüteo toimepanemise tehiolusid ning iseloomu, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ega ole sundinud hoiduma edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja temale tuleks mõista karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Arvestades asjaolu, et väärtegude toimepanemisest on möödunud pool aastat, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi süüteomenetluse vastu on mõningal määral vähenenud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, ei pea kohus võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammääras. Menetlusalune isik taotles karistuse asendamist üldkasulku tööga, kuid kohus leiab, et ka üldkasuliku tööga aresti või vangistuse asendamine on ennast ammendanud. Üldkasuliku tööga on menetlusalusel isikul asendatud karistust mitmel korral ning menetlusalune isik on teinud sadu üldkasuliku töö tunde, kuid taoline karistuse asendamine ei ole oma eesmärki saavutanud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõistetavat aresti asendada üldkasulku tööga ning arest kuulub ärakandmisele. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6