Vastavalt 26.08.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1438533 (2316,15,010970) 26.08.2015 kell 04:27 Jakobi tn 17 Tallinnas suunaga Keldrimäe tn juhtis Marko Kaugevoo mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35 mg/l +/- 0,05 mg/l (0,30mg/l). Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER ALCOTEST 7110 EST NR ARAF 0036, taatlustunnistuse nr TTRC-15-00070. Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustus. Sellega rikkus Marko Kaugevoo LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3, § 69 lg 3, LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2, §
Kohtuvälise menetleja esindaja taotles Marko Kaugevoole karistuseks LS § 201 lg 2, §
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja nõustus aresti kandmisega. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Tunnistaja Annely Sibula ütluste kohaselt olles 26.08.2015 autopatrullis koos patrullpolitseinik Mairold Markiga, kui kell 04:27 ajal märkas ta Tallinnas Jakobi 17 juures suunaga Keldrimäe tn rohelist värvi sõiduautot Audi 80 reg.nr xxx. Kontrollimisel selgus, et juhiks oli Marko Kaugevoo, kellega vesteldes oli tema hingeõhus tunda tugevat alkoholilõhna. Isiku joovet kontrollides oli tõendusliku alkomeetri lõplik tulemus 0,30 mg/l. samuti puudus isikul juhtimisõigus ja sõidukil puudus kindlustus. - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (26.08.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 26.08.2015 kell 04:44-04:48 Marko Kaugevool alkoholijoove (lõplik lugem 0,35 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,30 mg/l; Dräger Alcotest 7110). - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Marko Kaugevoo sõiduki juhtimiselt 26.08.2015, sest ta juhtis sõidukit Audi 80 reg.nr xxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (26.08.2015 kell 04:26), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena Marko Kaugevool alkoholijoove (0,35 mg/l). - Kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljavõttest nähtub, et sõidukil Audi 80 reg.nr xxx puudub liikluskindlustuse leping. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Marko Kaugevool kehtivaid juhilube ei ole. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Marko Kaugevool 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 10 kehtivat väärteokaristust. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Marko Kaugevoo süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt (18.11.2010) mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 mg/l, ± 0,05 mg/l, ta juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustuse leping. Marko Kaugevoo käitumine sisaldab LS § 201 lg 2, §
Marko Kaugevoo käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades Marko Kaugevoo süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Marko Kaugevoo puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast ja tal puudub kindel sissetulek. Eelnevalt on Marko Kaugevood väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis on käesoleva ajani tasumata ja mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud süütegude toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et Marko Kaugevoole tuleb LS § 201 lg 2, §
rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg.3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Marko Kaugevoo LS § 201 lg 2, §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 10 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada Marko Kaugevood ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 05.11.2015.a. Marko Kaugevoo arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.