3-15-918/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-918 Kohtuasi N.L. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 05.03.2015 käskkirja nr 1.3-3/28d ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu maksmiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: N.L. Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta N.L. kaebus täies ulatuses rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.11.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 16.01.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirja nr 1.3-3/4d (tl 38), millega algatas distsiplinaarmenetluse Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija, üleminspektor N.L. (edaspidi kaebaja) suhtes ning määras menetluse läbiviimise tähtaja ja läbiviija. Käskkirja kohaselt avastati Maksu- ja Tolliameti Ida tollipunkti Narva piiripunktis 07.01.2015 teostatud tolliläbivaatuse käigus kaebaja käekotist naiste 1 hügieenitoodete pakendisse peidetuna 120 Vene Föderatsiooni maksumärgistusega sigaretti „Next Superslims Violet“. 05.03.2015 andis sama ametiisik käskkirja nr 1.3-3/28d (tl 5-6). Sellega määrati kaebajale avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 75 lg-tes 4, 5 ja 6 ning politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 86 p-s 3 ja § 88 p-s 5 sätestatule toetudes distsiplinaarsüüteo eest karistuseks teenistusest vabastamine. Kaebajat süüdistati selles, et ta on väljaspool teenistust toime pannud vääritu teo, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega ning diskrediteerib teda ametnikuna. Distsiplinaarmenetlusega seotud materjalide (tl 37-61) hulgas on toimikusse esitatud 07.01.2015 Maksu- ja Tolliametis reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse kohta koostatud akt nr 15-12.15/00/108 (tl 40), kaebaja piiriületusi kajastav väljavõte (tl 41), väärteo protokoll nr 930015000034 (tl 42), distsiplinaarasjas kahtlustatava seletus (tl 48-49), distsiplinaarmenetluse kokkuvõte (tl 5356), menetlusteenistuse vanema poolt kaebajale antud iseloomustus (tl 46) ja struktuuriüksuse juhi arvamus (tl 57) ning kaebaja vastuväide ja kaebus (tl 59 ja 61). Kaebaja ise on kohtule edastanud Igor Trelini sünnitunnistuse ning puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse (tl 25 ja 27). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 09.04.2015 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 3-4), milles palus tunnistada täielikult ebaseaduslikuks ja tühistada tema teenistusest vabastamise kohta 05.03.2015 antud käskkiri nr 1.3-3/28d ning välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise ametipalga ulatuses. 05.06.2015 saabus kaebus Tallinna Halduskohtu 15.05.2015 kohtumääruse kohaselt kohtualluvuse järgsele lahendamisele Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras esitatud täpsustuses (tl 21-24) väitis kaebaja, et nõuab vaidlustatud käskkirja ebaseaduslikuks tunnistamist, tühistamist, teenistusse ennistamist ja sunnitult puudutud aja eest tasu maksmist. Ühtlasi teatas ta, et omab 11.06.2008 sündinud poega, kellel on raske invaliidsusaste. Kaebaja väitis, et kõik toimus juhuslikult ja kuna informatsioon ei saanud avalikkusele teatavaks, puuduvad tema tegevuses politseiniku maine diskrediteerimise tunnused. Veel väitis ta, et uurimine viidi läbi ühekülgselt, see põhines ainult distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjal, tema poolt toodud asjaolusid ei kontrollitud ning karistuse määramisel ei võetud arvesse kõiki asjaolusid ja tõendeid.
5. Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikus vastuses (tl 32-34) peeti vaidlustatud käskkirja seaduslikuks ja põhjendatuks ning kaebajale määratud karistust distsiplinaarsüüteo raskusega proportsionaalseks ja tema teo ainuvõimalikuks tagajärjeks. Seejuures märgiti, et PPVS § 86 p-s 3 ette nähtud süütegu ei nõua, et selles käsitletud tingimused peavad olema samaaegselt täidetud. Kaebaja poolt juhtunu kohta antud selgitusi ja põhjendusi peeti eluliselt mitteusutavateks ja ennast õigustavateks ning märgiti, et need on täis vasturääkivusi ja kohati ebareaalsuseni kalduvaid põhjendusi, mis süvendavad veendumust tema ebaprofessionaalsuses. Veel märgiti, et nn salasigarettidega vahelejäämisega diskrediteeris kaebaja ennast nii tema isiklike asjade läbivaatust teostanud kahe Maksu- ja Tolliameti ametniku kui juhtunust teada saamisel tööandja silmis. Seejuures leiti, et politseiametnik, kelle ülesandeks on süütegude menetlemine, kuid kes on ise süüteo toime pannud, on kaotanud usaldusväärsuse tööandja silmis, sest tema isikuomadused on vastuolus politseiametnikule kehtestatud kutsesobivuse nõuetega. Vastuses esitati ka selgitused, millisel põhjusel ei saanud kaebaja poolt nimetatud tunnistajate üle kuulamata jätmine oluliselt tema õigusi rikkuda ning põhjendati, miks ei saa teda teenistusse ennistada. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Käesolevas asjas vajavad lahendamist küsimused, kas kaebaja asjade läbiotsimisel tollitöötajate poolt leitud esemed said anda aluse distsiplinaarkorras karistamiseks ning kas määratud karistus arvestab rikkumise raskust ja tema varasemat käitumist. 2
7. Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt karistati kaebajat PPVS § 86 p-s 3 ettenähtud süüteo eest. Nimetatud sätte kohaselt on politseiametniku distsiplinaarsüüteoks süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib teda või ametiasutust, sõltumata sellest kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool seda. Käskkirjast nähtuvalt seisnes kaebaja rikkumine teenistusvälisel ajal 07.01.2015 kell 13.30 Vene Föderatsiooni maksumärgistusega 120 sigareti naiste hügieenitoodete pakenditesse peidetuna ja deklareerimata Eesti Vabariiki toimetamises. Karistuse määraja leidis, et niisugune tegevus on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega, kuna politseiametnik peab olema aus ja seadusekuulekas ning rikub ka ATS § 51 lg 4 ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi punkti
8. Vastavad sätted näevad ette, et ametnik peab käituma väärikalt ja seda ka väljaspool teenistust ning hoiduma sealhulgas tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.
9. Kaebaja ise sigarettide leidmist oma asjade hulgast ei eita, kuid põhjendab juhtunut sellega, et rabas Venemaale sõitmise hommikul juhuslikult kaasa vana koti, millesse oli pandud abikaasa eest naiste hügieenipakenditesse peidetud 6 pakki sigarette, millised ta sai eelmisel sügisel sõbrannalt. Niisugune põhjendus ei ole eluliselt usutav, sest sigarettide kogust ja peidukohta arvestades pole tõenäoline, et mitu tundi kestnud väljasõidu kestel teise riiki sai nende kotis paiknemine kaebajale märkamatuks jääda. See, et tegelikult oli rikkumine tahtlik ja tegemist on karistuse vältimiseks alles tagantjärele välja mõeldud õigustusega, tõendavad nii väärteoprotokolli menetleja poolt kantud kaebaja ütlus, et ta toimetas sigaretid peidetuna isiklikuks tarbimiseks teades seejuures, et rikub seadust kui ka ta enda poolt vene keeles kirjutatud kinnitus eelneva õigsuse kohta ning selgitus, et tõi sigarette esimest korda ja peitis need mehe eest, kes ei tea, et ta on just suitsetama hakanud. 06.02.2015 väärteoasjas nr 930015000034 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega tunnistati kaebaja tolliseaduse § 73 lg 1 alusel süüdi deklareeritava kauba tollikontrollist kõrvale hoidudes üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamises. 10.06.2015 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-151135 jäeti tema poolt selle otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata. Asjaolu, et see kohtuotsus on 06.08.2015 ilma edasi kaebamata jõustunud viitab, et kaebaja on aja jooksul ka ise aru saanud, et tema põhjendusi pole võimalik usutavateks pidada.
10. Lisaks väitele, et tegemist oli juhuslikult toime pandud teoga väidab kaebaja ka seda, et tema tegevuses puuduvad Politsei- ja Piirivalveameti ning politseiametniku maine diskrediteerimise tunnused, sest sellega seotud informatsioon ei saanud avalikkusele teatavaks. Kohtule ei ole esitatud küll mingeid väiteid ega tõendeid, et tolliseaduse rikkumine kaebaja poolt oleks leidnud kajastamist meedias, kuid teda kui politseiametnikku diskrediteerivaks on kindlasti võimalik pidada ka seda, et tema ametikoht sai teatavaks kahele rikkumise avastamise juures olnud ja sellekohaste dokumentide vormistamisega tegelenud tolliametnikule, väärteomenetluses osalenud tolliametnikust tõlgile ning väärteoasja kohta kohtuvälise otsuse teinud ametnikule.
11. Veel väidab kaebaja, et karistuse määramisel pole arvesse võetud kõiki asjaolusid ja tõendeid. Kaebusest nähtuvalt peab ta seejuures lisaks enda põhjenduste mittearvestamisele silmas temaga koos autos olnud ja talle sigarette toonud isikute tunnistajatena küsitlemata ning vahetu juhi positiivse iseloomustuse arvestamata jätmist. Kaebaja põhjenduste usutavuse küsimust on eelnevalt juba käsitletud. Tema poolt nimetatud tunnistajad kuulati üle väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel Viru Maakohtus. Vastava asja materjalid on kohtute infosüsteemist kättesaadavad. Neist nähtuvalt ei andnud ükski nimetatud tunnistajatest ütlusi, mis võinuks kaebaja väiteid kinnitada. See lubab järeldada, et nende distsiplinaarmenetluse käigus küsitlemata jätmine ei saanud mõjutada otsuse sisu.
12. Kaebajat on karistatud rangeima võimaliku karistuse - teenistusest vabastamisega. Käskkirjast nähtub, et niisuguse otsustuse tegemisel lähtuti ATS § 75 lg-tele 4, 5 ja 6 tuginedes seisukohtadest, 3 et tema rikkumine on tahtlik, oluline ja tõi kaasa usalduse kaotuse. Esimesena nimetatud säte lubab ametniku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Teine näeb ette, et oluliseks saab lugeda rikkumise siis, kui see toob kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et selle laad lubab arvata, et ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Kolmas seadusesäte võimaldab rikkumise olulisust eeldada muuhulgas juhul kui see on toime pandud tahtlikult.
13. Vaidlusaluses käskkirjas on olemas põhjendused selle kohta, millede alusel jõudis karistuse määraja järeldustele, et väärteona kvalifitseeritava süüteo toime pannud ja ennast seeläbi diskrediteerinud politseiametnikku pole enam võimalik usaldada ning miks ei saa kaebajale vahetu juhi poolt antud positiivne iseloomustus seda seisukohta muuta. Nendega saab igati nõus olla. Eelnevalt on juba käsitletud seda, miks ei ole võimalik kaebaja poolt juhtunu kohta antud selgitusi usutavateks pidada. Seega sai sigarettide üle tollipiiri toimetamise puhul tegemist olla üksnes tahtliku tegevusega. Kaebaja pidi seda toime pannes aru saama, et lisaks tolliseadusele rikub ta tahtlikult ka endale kui politseiametnikule kehtestatud nõudeid käituda väärikalt ja hoiduda tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna. PPVS §-s 3 sätestatu kohaselt on politsei ülesanneteks muuhulgas süütegude ennetamine ja menetlemine ning avaliku korra kaitse. Süütegude menetlemisega tegelevat politseiametnikku, kes on ise tahtliku süüteo toime pannud, ei saa enam kuidagi usaldusväärseks pidada. Toimunut juhuslikuks nimetamise ja sellele ennast õigustavate vabanduste otsimisega on kaebaja näidanud, et ta ei mõista rikkumise tähendust ja tagajärge enda kui ametniku mainele. See omakorda annab aluse teha järeldus, et ta ei suuda ka edaspidi käituda kooskõlas politseiametnikul lasuvate eetiliste nõuetega ega tagada seeläbi oma teenistuskohustuste täitmist.
14. Politseiametnikule distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille puhul on halduskohtu volitused piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku (HMS) § 158 lg 3 tulenevalt hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud, diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud ning kas distsiplinaarvastutuse kohaldamise üle otsustamisel või konkreetse karistusliigi valikul pole esinenud kaalumisvigu. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning selleks tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest on selle andmisel lähtutud. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramisel on vaja arvestada ka haldusmenetlust reguleerivaid seadusesätteid ja haldusmenetluse põhimõtteid. Selleks on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud iga üksikjuhtumi puhul arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma. Seetõttu peavad distsiplinaarkaristust määravast käskkirjast nähtuma lisaks süüteo kirjeldusele ka kõik asjaolud ja kaalutlused, mida on karistamisel arvestanud ning põhjendused karistuse määramise ja karistuse valiku kohta.
15. Kaebaja distsiplinaarkorras karistamise käskkiri vastab kõigile nimetatud nõuetele. Eelnevalt käsitletu kohaselt on tema süü talle omistatud distsipliinirikkumises tõendatud. Järgitud on ka kõiki PPVS-s vastava distsiplinaarmenetluse kohta kehtestatud nõudeid. Teda on teavitatud menetluse algatamisest ning talle on antud võimalus selle ajal ennast seletuste abil kaitsta. Menetluse käik on nõuetekohaselt protokollitud ning karistus on määratud vastavat pädevust omava ametiisiku poolt seaduses ettenähtud volituste ja tähtaja piirides ning täidab seaduseandja poolt seatud eesmärki. Seejuures on piisava ulatusega käsitletud nii süüteo asjaolusid, kaebaja isikuga seonduvat kui seda, millist karistust on tema puhul kõige otstarbekam rakendada. Miski kohtule esitatust ei anna alust arvamuseks, et distsiplinaarkaristuse määramisel esines kaalutlusvigu või õiguse üldtunnistatud põhimõtete rikkumist. 4
16. Eeltoodud järeldustel on vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õiguspärane ning alus selle tühistamiseks puudub. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud, jäävad võimalikud kulutused sama seadustiku § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5