← Eesti

3-13-70233/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene

  1. oktoober 2015, Tartu 3-13-70233 Haldusasi OÜ Olaret kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. novembri
  3. a maksuotsuse nr XXXXXXXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  4. juuli
  5. a otsus OÜ Olaret apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Olaret Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  6. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. juuli
  8. a otsus muutmata.
  9. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  10. november 2015). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Maksu- ja Tolliameti
  12. juuli
  13. a maksuotsusega nr XXXXXXXXXXXX vähendas Maksu- ja Tolliamet OÜ Olaret poolt
  14. a veebruaris-aprillis deklareeritud sisendkäibemaksu kokku 13 509 eurot, nõudis tagasi alusetult tagastatud maksusumma kokku 12 255 eurot ja määras
  15. a aprilli eest tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks 1254 eurot. Maksuotsuse kohaselt kajastas OÜ Olaret sisendkäibemaksu hulgas Monopress Kaubandus OÜ rekvisiitidega arveid, kuid kaubaks olnud kütust tegelikult sellelt äriühingult ei saadud.
  16. OÜ Olaret esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on kaebaja järginud äris nõutavat tavapärast hoolsust. Maksuhaldur ei ole tõendanud kabeaja pahausksust.
  17. Tartu Halduskohtu
  18. juuli
  19. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 3.
  20. Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 28 lg-le 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 29 lg 3 p-le 1 on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks üldjuhul nõutav, et kauba tegelikuks müüjaks oleks isik, kes on käibemaksukohustuslane. 3.
  21. Tulenevalt vedelkütuse seaduse (VKS) § 4 lg-st 4 peab kütuse müügil, välja arvatud tanklast müügi korral, tasuda kütuse eest sularahata arvelduse korras. Monopress Kaubandus OÜ arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, et äriühing oleks kütuse soetamise eest tasunud. Ta ei ole esitanud ka vedelkütuse käitlemise aruandeid ning jätnud täiendamata korraldused täiendava info andmiseks. Seega puuduvad andmed, millest nähtuks, et Monopress Kaubandus OÜ on kaebajale väidetavalt müüdud kütust ise soetanud. 3.
  22. Usutavad pole Monopress Kaubandus OÜ juhatuse liikme I.T. ütlused tehingute toimumise kohta. Vaidlusaluste tehingute toimumise ajal ei olnud Monopress Kaubandus OÜ-l registreeringut kütuse müümiseks. Kirjavahetuses maksuhalduriga seoses registreeringutaotlusega märkis I.T. enda e-kirjas, et „veebruaris polekski saanud tegutseda, kuna suurimad kütusehulgimüüjad ei müünud diislikütust nn vabas hulgas, vaid ainult lepingulistele partneritele, selleks tuleb aga juba eelmisel sügisel sõlmida tarneleping.“ Seega on I.T. ise kinnitanud, et Monopress Kaubandus OÜ ei tegelenud
  23. a veebruaris kütuse käitlemisega. Arvestades kütuse kogust, ei ole usutav I.T. seletus, et kütus soetati algselt enda transpordi jaoks ning kaebajale võõrandati hiljem see osa, mis enda tarbest üle jäi. Monopress Kaubandus OÜ majandusaasta aruandest ei nähtu, et äriühingul oleks sellises mahus majandustegevus, mille käigus võiks kolme kuu jooksul üle jääda ca 70 000 liitrit kütust. Puuduvad ka andmed, et Monopress Kaubandus OÜ-l oleks mahuteid vaidlusaluses koguses kütuse mahutamiseks või et selleks oleks kasutatud kolmandate isikute mahuteid. 3.
  24. Kütuse vastavussertifikaat, mille Monopress Kaubanduse OÜ kaebajale koos väidetava kütusega esitas, oli maksuhalduri järelepärimisele antud vastuse järgi väljastatud AS-le Kroodi Terminal ja see asus Maardus. Kroodi Terminal AS on omakorda kinnitanud, et selle vastavussertifikaadiga kütus väljastati edasi üksnes Alarsa OÜ-le
  25. ja
  26. jaanuaril
  27. Ei ole ilmnenud seoseid, mis kinnitaks, et Alarsa OÜ-le väljastatud kütus oleks edasi tarnitud Monopress Kaubandus OÜ-le. 3.
  28. Sõidukid, mis kaebaja kinnitusel talle kütuse tõid, kuuluvad kolmandatele isikutele, kes on eitanud transporditeenuse osutamist kaebajale või Monopress Kaubandus OÜ-le. 3.
  29. Kaebaja ei ole
  30. a märtsis ja aprillis tarnitud kütuse kohta esitanud saatelehti ning
  31. a veebruari kohta esitatud saatelehed kannavad kõik numbrit 1, mis võib viidata nende vormistamisele samal ajal või siis tagantjärgi maksumenetluse tarbeks. 3.
  32. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kütust tarniti, mistõttu ei ole oluline see, et maksuhaldur ei kontrollinud kaebaja turvavideosid, mis on nüüdseks kustunud. 3.
  33. Kaebaja pidi teadma, et kütuse tegelikuks müüjaks ei ole Monopress Kaubandus OÜ. Kütuse ostjale on seadusega pandud täiendav müüja kontrollikohustus. VKS § 6 lg 8 järgi peab kütuse vastuvõtja kontrollima saatedokumendi vastavust samas paragrahvis sätestatud nõuetele. Lisaks sätestab VKS § 191 otsese keelu soetada kütust müüjalt, kellel puudub registreering kütuse müügiks. Kaebaja neid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, st ta ei kontrollinud müüja registreeringut kütuse müügiks ega kütuse saatelehel nõutavate andmete olemasolu. Nende nõuete täitmisel oleks talle teatavaks saanud, et Monopress Kaubandus OÜ-l puudub õigust kütust müüa ja kaebajale oleks esitatud andmed kütuse transportimise kohta. Vedaja andmete saamisel oleks kaebajale selgunud, et transporditeenust ei osutatud Monopress Kaubandus OÜ-le. Seega oleks kaebajale selgunud asjaolud, millest nähtub, et Monopress Kaubandus OÜ ei saanud olla kaebajale kütuse tarnijaks. Täiendavalt oleks kaebajas pidanud kahtlusi tekitama see, et talle tarniti jätkuvalt kütust sama vastavussertifikaadi alusel. 3.
  34. Kütuse saamist Monopress Kaubandus OÜ-lt ei tõenda ka kaebaja suhtes kiirmenetlusena läbi viidud väärteomenetluse materjalid. Kaebajale omistatud väärteokoosseisust tulenevalt ei selgitatud väärteomenetluses välja kõiki maksumenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu ei 2 ole asjas määrava tähendusega kiirmenetluse otsuses väärteo faktiste asjaolude kirjeldus olukorras, kus maksumenetluses kogutud tõendid need asjaolud ümber lükkavad. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  35. OÜ Olaret apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 4.
  36. Kohus on asunud maksuotsust ise motiveerima. I.T. e-kirjale, mida on kohtuotsuses tsiteeritud, ei ole maksuotsuses tuginetud, see on esitatud alles kohtumenetluses kaebuse lisana. Haldusakti ise motiveerima asudes on kohus väljunud kohtuliku kontrolli piiridest. 4.
  37. Nimetatud e-kiri ei tõenda ka kütuse mittesoetamist, kuna väidetakse, et hulgimüük polnud võimalik ning sellele tuginemine kohtu poolt on vastuolus ka teiste tõenditega. 4.
  38. Kohus ei ole võtnud seisukohta kõikide kaebuse esitaja väidete kohta ja seega on kohtuotsus olulises osas põhjendamata. 4.
  39. Kohus ei ole võtnud seisukohta selles osas, et kauba olemasolu korral on oluline ka ostja pahausksuse tõendamine. Ainuüksi paljasõnaline viide maksuotsuses ei tähenda põhjendamist. 4.
  40. Maksuotsuses ei ole põhjendatud maksueelist ning esitatud ka viiteid selle kohta, et raha oleks kaebajale tagasi jõudnud. 4.
  41. Kohus ei põhjenda, millele tuginedes ta leiab, et I.T. ütlused on ebausaldusväärsed. Arvestamata on jäetud I.T. selgitus, et müüdud kütus oli soetatud algselt enda transpordi tarbeks. 4.
  42. OÜ-ga Monopress Kaubandus seotud asjaolud ei saa mõjutada kaebajat, kuna temal puudub kohustus ja võimalus selliseid asjaolusid kontrollida. 4.
  43. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna ühelt poolt väidetakse, et kütuse toojatena näidatud sõidukite omanikud eitasid sõitmist, kuid teisalt märgitakse, et „Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et kütus toodi kaebajale kütuse vastuvõtuaktidel näidatud sõidukitega“. 4.
  44. Käibemaksuseaduse tähenduses on oluline majandustegevus, mitte vastavatel tegevusaladel antav luba või registreering. Registreeringuta isikult ostmine ei anna alust sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks. Seega pole käesoleva vaidluse puhul oluline kütuse müügiks vajaliku registreeringu olemasolu, vaid see, et müüja oli käibemaksukohustuslane. 4.
  45. OÜ Monopress Kaubandus ei ole variisik. Kohus ei ole vastu võtnud tõendeid, mis kinnitavad I.T. pikaajalist tegutsemist kütusevaldkonnas ja tema poolt juhitavate äriühingute jätkuvat toimimist. Tuvastatud pole ka, et OÜ Monopress Kaubandus oleks tegutsenud OÜ Olaret huvides. 4.
  46. Tegemist on topeltmaksustamisega, kuna OÜ Monopress Kaubandus deklareerib ja tasub käibemaksu. 4.
  47. Väärteomenetluses on tuvastatud, et kütust on soetatud OÜ-lt Monopress Kaubandus ja karistati selle eest, et OÜ-l Monopress Kaubandus ei olnud kütusemüügiks registreeringut.
  48. Maksuhalduri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.
  49. Halduskohtu otsus on põhjendatud. Halduskohus ei ole maksuotsust täiendavalt motiveerinud, vaid viidanud maksuhalduri faktiväidetele, mis on esitatud vastuseks kaebusele. Mõeldamatu oleks olukord, kus kaebaja saab kaebuses ennastõigustavaid väiteid esitada, kuid maksuhalduril ei ole võimalust kummutavate vastuargumentide esitamiseks. 5.
  50. Kaebaja viidatud e-kiri oli maksumenetluse käigus kogutud tõendite hulgas. 5.
  51. Väide, justkui ei oleks maksuhaldur kaebaja mitteheausksust põhjendanud, on kummaline. 5.
  52. Kohtuotsuses on põhjendatud I.T. ütluste ebausaldusväärsuse hinnangut. 5.
  53. Tehingu tegelikku toimumist ei ole maksuhaldur välistanud mitte üksnes Monopress Kaubandus OÜ-le kütuse müüki lubava majandustegevuse registri registreeringu puudumise tõttu, vaid lähtudes tegelikest asjaoludest. 3 5.
  54. Kiirmenetlusena läbi viidud väärteomenetlus ei tõenda tehingute toimumist. Väärteomenetluses ei selgitatud välja kõiki maksumenetluses tähtsust omavaid asjaolusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  55. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  56. Apellatsioonkaebuse seisukoht, justkui oleks halduskohus asunud ise maksuotsust motiveerima, on ekslik. Halduskohtumenetluses esitab kõigepealt oma seisukohad vaidlustatud haldusakti suhtes kaebaja ning seejärel vastab kaebuses esitatud väidetele vastustaja. Mõlemal on õigus oma seisukohtade põhjendamiseks esitada tõendeid. Vastavalt on paratamatu, et kohtuotsuses võib kohus tugineda seisukohtadele ja tõenditele, millele ei ole selgesõnaliselt viidatud vaidlustatud haldusakti põhjendamisel, kuid mis on esitatud hilisemas kohtumenetluses. See aga ei tähenda kindlasti, et see oleks haldusakti iseseisev motiveerimine kohtu poolt. See, kui menetlusosaline ei ole kohtumenetluses tõendit esitades omalt poolt toonud välja kõike seda, milliseid järeldusi on võimalik selle tõendi põhjal teha, ei tähenda, et selliseid menetlusosalise poolt nimetamata järeldusi ei võiks teha kohus. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega.
  57. Samuti ei saa nõustuda etteheitega, et halduskohtu otsus on motiveerimata. Halduskohtu otsus on ringkonnakohtu hinnangul põhjalikult motiveeritud ja loogiliselt jälgitav. Selles on käsitletud kõiki olulisi kaebaja argumente, ning on veenvalt ära näidatud, et kaebus on põhjendamatu ning maksuotsus on õiguspärane.
  58. Mitmed apellatsioonkaebuse etteheited halduskohtule seisnevad väites, et halduskohus on jätnud mingis küsimuses seisukoha võtmata või et kaebaja seisukoht on jäetud arvestamata ilma seda põhjendamata. Nii väidetakse, et kohus ei ole võtnud seisukohta selles osas, et kauba olemasolu korral on oluline ka ostja pahausksuse tõendamine; et kohus ei põhjenda, miks on OÜ Monopress Kaubandus juhatuse liikme I.T. ütlused ebausaldusväärsed; et kohus ei arvestanud I.T. selgitust, et müüdud kütus oli algselt soetatud enda transpordi jaoks. Samas on apellant tähelepanuta jätnud, et neid küsimusi on halduskohus otsuses analüüsinud ja kujundanud neis seisukohad koos põhjendustega. Nii on halduskohus oma otsuse p-des 41-43 selgitanud, miks ta asub seisukohale, et kaebaja pidi teadma, et kütuse tegelikuks müüjaks ei ole Monopress Kaubandus OÜ (st selgitanud, miks ei saa kaebajat lugeda heauskseks ostjaks, vt ülal p 3.8). Otsuse p-s 34 (ja ka p-s 39) on kohus põhjendanud, miks ta peab ebausaldusväärseks I.T. ütlusi ning samas punktis on kohus selgitanud ka seda, miks ei ole usutav väide, et vaidlusalune kütus oli Monopress Kaubandus OÜ enda tarbimisest üle jäänud kütus. Tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 ei korda ringkonnakohus siinkohal halduskohtu otsuse neid põhjendusi.
  59. Maksueelise saamise mittepõhjendamine maksuotsuses ei ole selle tühistamise aluseks. Tegemist on tüüpilise käibemaksuasjaga, kus see, kui arvetel näidatakse müüjana käibemaksukohustuslane, annab ostjale eelise eeskätt sel viisil, et tal avaneb formaalselt õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Sellisest eelisest arusaamine ei saa olla äriühingule keeruline, seda enam, kui maksuotsuses on selgitatud, et vaidlusaluses summas sisendkäibemaks tegelikult deklareerimisele ei kuulu (maksuotsuse lk 14). Sellises olukorras maksuotsuse tegemine ei eelda ka seda, et maksuotsuses peaks olema ära näidatud see, et raha jõudis ostvale äriühingule tagasi. See oleks ebavajalik, sest maksuotsuse 4 tegemiseks niisuguses olukorras piisab sellest, kui ära näidata, et müüja ei olnud tegelikuks müüjaks ning ostja pidi sellest teadlik olema või oleks olnud hoolsuskohustuse järgimisel teadlik. Sellisel juhul puudub maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, kuna pole alust arvata, et tehingu tegelik teine pool oli käibemaksukohustuslane.
  60. Asjakohatu on väide, et OÜ-ga Monopress Kaubandus seotud asjaolud ei saa mõjutada kaebajat. Ei maksuhaldur ega halduskohus ei ole pannud kaebajat vastutavaks OÜ-ga Monopress Kaubandus seotud minetuste eest. Kuid maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult osundanud sellele, et OÜ-ga Monopress Kaubandus seotud asjaolud viitavad selgelt sellele, et see äriühing ei saanud olla kaebajale kütuse müüjaks. Samamoodi on vaidluse põhiküsimusest möödavaatav väide, et käesoleva vaidluse puhul pole oluline see, et kütuse müüjal oleks kütuse müügiks vajalik registreering. Iseenesest on see väide tõene, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et registreeringu puudumine ei olnud maksuotsuse tegemise iseseisvaks asjaoluks, vaid üksnes üheks asjaoludest, mis tõendas seda, et OÜ Monopress Kaubandus ei saanud olla kaebajale kütuse müüjaks.
  61. Kohtuotsuse väidetavale vastuolule seoses turvakaamerate ja kütuse toomisega (vt ülal p 4.8) ei saa omistada kaalukat tähendust. Tegemist võib-olla lihtsalt sõnastusliku ebatäpsusega, mis pealegi ei oma kohtuotsuse põhjenduste muid osasid arvestades olulist tähtsust.
  62. Väide, et OÜ Monopress Kaubandus omas reaalset majandustegevust, on kaheldav. Maksuotsuses on jõutud järeldusele, et olemas on põhjendatud kahtlus, et see äriühing ei oma reaalset majandustegevust (maksuotsuse lk 9). Lõppkokkuvõttes ei oma see aga ka määravat tähtsust, sest muud tõendid ja asjaolud kinnitavad veenvalt käesoleva vaidluse jaoks kõige olulisemat – et kaebaja ei olnud kütust ostnud OÜ-lt Monopress Kaubandus ning kaebaja oleks hoolsuskohustuse täitmisel sellest teadlik olnud. Küsimus, kas I.T. oli kütusevaldkonnas pikaajaliselt tegutsev isik ning kas teised tema poolt juhitud äriühingud olid toimivad, ei oma eelneva valguses tähtsust. Halduskohus on põhjendatult neis küsimustes kaebajalt tõendid vastu võtmata jätnud, kuna see ei ole käesolevas vaidluses tõendamise esemeks.
  63. Ka topeltmaksustamise kohta esitatud väide ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks. Maksuhaldur on osundanud, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole OÜ Monopress Kaubandus deklareerinud ning järelikult ei saa topeltmaksustamise ohust rääkida.
  64. Halduskohus on põhjendanud, miks ei välista väärteomenetluses kaebaja karistamine kütuse ostmise eest selleks registreeringut mitteomavalt isikult (OÜ-lt Monopress Kaubandus) maksuotsuse tegemist. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus sedagi, et arvestades väärteomenetluses määratud rahatrahvi suurust – 400 eurot, ning seda, et samal ajal väldanud maksumenetlus ähvardas kaebajat märksa suurema rahalise kulutusega, võiski kaebaja teadlikult leppida enda karistamisega 400 eurose trahviga väärteomenetluses, lootes sellega vältida maksuotsuse tegemist või siis vähemalt kasutada seda ära argumendina maksuotsuse vaidlustamisel. Ka sellepärast ei saa omistada määravat kaalu sellele, et kaebajat väärteomenetluses kütuse ostmise eest karistati.
  65. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsioonimenetluses (riigilõiv 405,27 eurot ja õigusabikulu 1989,27 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.