Obsah (5)

§ 20§ 3§ 4§ 7§ 1

4-15-6849 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-15-6849 Kohtukoosseis Sten

§ 20lg 3 ja VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet alustas 20.11.2014 väärteomenetlust Salzburg Hotell OÜ suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 1 ja 2 tunnustel (väärteoasi nr 930014002471). Väärteoasjas tehti 18.12.2014 äriühingu asukohas Pärnu mnt 555 Jälgimäe külas Saku vallas Harjumaal läbiotsimine. 18.12.2014 läbiotsimisprotokolli kohaselt võttis menetleja muuhulgas kaasa halli värvi arvuti Ordi, millel oli kleebis CC3000 (turvakoti plommi nr XXXXXX). Läbiotsimisprotokolli kohaselt algas menetlustoiming kell 08.50 ning lõppes kell 11.
2. 18.12.2014 vaatluse protokolli kohaselt viis Maksu- ja Tolliameti töötaja A. Š ajavahemikul 18.12.2014 kell 16.10 kuni 19.12.2014 kell 16.05 läbi 18.12.2014 läbiotsimise käigus ära võetud arvutite vaatluse. Protokollist nähtuvalt avati kilekott plommiga nr XXXXX, kus oli 18.12.2014 läbiotsimise käigus ära võetud arvuti Ordi heledat värvi korpusega, korpusel kleebisega CC3000 (arvuti seerianumber XXXXX). Arvuti korpus avati, arvutis asunud kõvaketas ühendati kopeerimisseadmega Logicube Talon ja kopeeriti. Pärast kopeerimist ühendati kõvaketas arvutiga endisel viisil ning arvuti korpus suleti. 22.12.2014 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tagastas Maksu- ja Tolliamet OÜ Salzburg Hotell volitatud esindajale 18.12.2014 läbiotsimisel ära võetud esemed, sh lauaarvuti Ordi kleebisega CC3000 (seerianumber XXXXX). 1 4-15-6849
3. 02.06.2015 esitas Peoleo Park Hotell OÜ Maksu- ja Tolliametile nõude süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Nõue põhines sellel, et 18.12.2014 läbiotsimisel ära võetud ja 22.12.2014 tagastatud arvuti Ordi ei käivitunud. Peoleo Park Hotell OÜ lasi IteGard OÜ-l teostada arvuti ülevaatuse, mille käigus selgus, et mitmed arvuti Windows operatsioonisüsteemi käivitamiseks vajalikud süsteemifailid on riknenud. Logifailide analüüsi käigus selgus, et arvuti viimane korrektselt töötamise hetk oli 18.12.
4. IteGard OÜ hinnangul oli süsteemifailide riknemine tingitud arvuti ebakorrektsest seiskamisest Maksu- ja Tolliameti menetlejate poolt. Rakendustarkvara uuesti käivitamisel selgus, et tarkvara viimased töös olnud andmebaasi failid olid samuti riknenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Peoleo Park Hotell OÜ esitas 1693,20 euro suuruse kahjunõude, mis koosnes serverarvuti ülevaatuse ja defekteerimise kulust 294 eurot, serveri taastamise kulust 420 eurot ning andmesisestuse kulust 979,20 eurot.
5. Maksu- ja Tolliamet jättis 21.07.2015 määrusega Peoleo Park Hotell OÜ nõude rahuldamata. Menetleja märkis, et arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes sai ülevaatuse teostaja (s.o IteGard OÜ esindaja) väita, et Maksu- ja Tolliameti esindajad seiskasid arvuti ebakorrektselt. Ülevaatuse aktist ei selgu, kuidas ja mille põhjal teostati süsteemi vaatlus, millal oli viimane arvuti korrektselt töötamise kellaaeg ning seiskamise hetk. Vaidlusalusel serveril kasutati operatsioonisüsteemi Windows XP, mille tehniline tugi lõpetati avalikest kanalitest kättesaadava tootjainfo andmetel ametlikult 08.04.
6. IteGard OÜ ülevaatuse aktist ei nähtu, et seda põhjust oleks võimalike käivitumistõrgete osas analüüsitud. Samuti ei nähtu ülevaatuse aktist, millisel ajahetkel riknesid andmebaasifailid, vaid märgitud on üksnes viimane arvuti ja rakendustarkvara korrektselt töötamise kuupäev täpset kellaaega lisamata. 08.06.2015 kordas menetleja arvuti CC3000 kõvaketta vaatlust, mille eesmärgiks oli selgitada, mis info on kõvaketta koopia logifailides salvestatud arvuti viimaste töötamise hetkede ja seiskamise kohta. Vaatluse käigus tuvastati, et viimane sündmuse kirje oli tehtud 18.04.2014 kell 11:16:
7. Sündmuse indetifikaator (Event ID) on 6006, mis on lahti selgitatud Microsofti kodulehel. Kodulehel olevate andmete kohaselt tehakse selline sündmuse kirje juhul, kui arvuti on nõuetekohaselt taaskäivitatud või välja lülitatud; Veel märgiti määruses, et serverarvuti võeti ära Salzburg Hotell OÜ ja Taskar Töötajate OÜ ruumidest aadressil Pärnu mnt 555, kuid kahju hüvitamise taotluse esitas Peoleo Park Hotell OÜ, lisamata ühtegi tõendit, mis kinnitaks arvuti omandiõigust.
8. Peoleo Park Hotell OÜ esitas kohtuvälise menetleja 21.07.2015 määruse peale kaebuse, milles palus Maksu- ja Tolliameti 21.07.2015 määrus tühistada ning taotles Eesti Vabariigilt Peoleo Park Hotell OÜ-le süüteomenetluses tekitatud 1693,20 euro suuruse kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt kandis Peoleo Park Hotell OÜ seoses arvuti parandamisega kahju, mis tekkis seetõttu, et Maksu- ja Tolliamet tagastas mittetöötava arvuti. Kohtuvälise menetleja väide selle kohta, et ametnikud sulgesid läbiotsimisel arvuti korrektselt, ei puutu asjasse. Maksu- ja Tolliamet võttis menetlustoimingu käigus ära töötava arvuti ja tagastas mittetöötava arvuti. Viidatud asjaolus seisnebki Maksu- ja Tolliameti süüline käitumine. Tunnistajate A. J u ja A. Š i ütlustega on tõendatud, et pärast tagastamist arvuti enam korrektselt ei käivitunud. Maksu- ja Tolliameti väide selle kohta, et kaebaja pole tõendanud arvuti omandiõigust, on ekslik. Kui Peoleo Park Hotell OÜ on arvuti kasutajana tellinud arvuti parandustööd ja nende tööde eest tasunud, siis on kahju tekkinud kaebajal. Maakohtu määrus
9. Harju Maakohtu 16.10.2015 määrusega jäeti Peoleo Park Hotell OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.07.2015 määruse peale rahuldamata. 2 4-15-6849 Kaebaja seadusliku esindaja ütlustega on tõendatud, et arvuti kuulus Peoleo Park Hotell OÜ-le, kuid omandiõigust tõendavad dokumendid on menetleja valduses. Kohus leidis, et antud juhul on tegemist situatsiooniga, kus äriühingu A asukohas tegeleb sisulise majandustegevusega ettevõte B. Õ on kohtuvälise menetleja väide selle kohta, et Peoleo Park Hotell OÜ näol ei ole tegemist menetlusaluse isikuga, vaid menetlusvälise isikuga – kohtule esitatud väärteoasja toimikust ei nähtu, et asjas oleks alustatud menetlust ka Peoleo Park Hotell OÜ suhtes. Ühest vastust küsimusele, kas menetlusvälisel isikul on õigus taotleda talle menetlustoimingu käigus tekitatud varalise kahju hüvitamist või mitte, süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (

) ei anna. Maakohus viitas asus seisukohale, et erandjuhtudel ei saa eitada menetlusvälisel isikul kahjunõude esitamise õiguse olemasolu. Asjas puudub vaidlus, et arvuti Ordi CC3000 võeti ära 18.12.2014 läbiotsimisel, see tagastati 22.12.2014 Salzburg Hotell OÜ volitatud esindajale ja et arvuti üleandmisel-vastuvõtmisel selle korrasolekut ei kontrollitud. Kohus märkis, et 18.12.2014 vaatluse protokollist nähtuvalt avati vaatluse käigus arvuti korpus, arvutis asunud kõvaketas ühendati kopeerimisseadmega, andmed kopeeriti, kõvaketas ühendati arvutiga ning arvuti korpus suleti. Vaatluse läbi viinud A. Š selgitas kohtuistungil, et ta ei ühendanud vaatluse käigus rohkem midagi arvuti küljest lahti peale selle ühendamist kopeerimisseadmega. Kopeerimine õnnestus ja arvutiga oli kõik korras. Kui arvuti on katkine, annab kopeerimisseade veateate, kuid antud juhul sellist veateadet ei tulnud. Ta selgitas, et läbiotsimisel vajutati nuppu ning kui arvuti välja lülitus, ühendati juhtmed lahti. Hiljem tegi ta sellest arvutist saadud andmete vaatluse, mille käigus sai ta Windows logifaili, kus oli kirjas, et viimane toiming oli seadme korrektne välja lülitamine. Tunnistaja A. J u andis ütlusi selle kohta, et ta sai arvutid tagasi 22.12.

1. Kui ta üritas neid äriühingu asukohas käivitada, siis see ei õnnestunud ning ta võttis ühendust Maksu- ja Tolliameti töötaja A. Š iga, kes käis isiklikult kohal ja veendus, et arvuti ei tööta. Kohus nentis, et A. Š i ja A. J u ütlustes on vastuolu – Maksu- ja Tolliameti esindaja väitel kutsus äriühingu esindaja ta katkist arvutit vaatama nädal hiljem; A. J u väitel tegi ta seda 22.12.
2. Kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga selles, et kaebaja on kohtumise toimumise aja osas olnud ebajärjekindel – kaebuses märgitakse, et kohtumine toimus järgmisel päeval (s.o 23.12.2014), kuid kaebaja tunnistaja selgitas, et see oli samal päeval (s.o 22.12.2014). Samas ei oma nimetatud vastuolu ülemäärast kaalu, sest kohus ei tuvastanud antud asjas kohtuvälise menetleja süülist käitumist (mille tõendamise kohustus lasub kaebuse esitajal). Kaebuse esitaja keskne väide on see, et kohtuväline menetleja sulges arvuti hooletult – nimetatud fakt on kaebaja hinnangul tõendatud IteGard OÜ aktiga. Samas jäi kohtule arusaamatuks kaebaja seisukoht, et antud juhul ei oma tähtsust kohtuvälise menetleja väide, mille kohaselt sulgeti menetlustoimingu käigus arvuti korrektselt. Kohtu hinnangul on arvuti korrektne sulgemine tõendite pinnalt jälgitav ning kohus ei nõustunud IteGard OÜ aktis tuvastatuga. Samuti on tõendatud ka fakt, et pärast 18.12.2014 kohtuväline menetleja arvutit enam ei käivitanud. Väärteoasja toimikus on 08.06.2015 Salzburg Hotell OÜ arvutitest kõvakettale kopeeritud andmete vaatluse protokoll. Vaatluse käigus tuvastati, et viimane sündmuse kirje oli tehtud 18.12.2014 kell 11:16:43, sündmuse ID oli 6006 ning kategooria „the event log service was stopped“. Kuna avalikult kättesaadavast allikast nähtub, et nimetatud kirje korral on arvuti nõuetekohaselt taaskäivitatud või välja lülitatud, siis on õige kohtuvälise menetleja väide selle kohta, et vaidlusalune arvuti lülitati välja korrektselt. 18.12.2014 läbiotsimise protokollist nähtuvalt lõppes menetlustoiming 18.12.2014 kell 11.25, s.o arvuti sulgemine toimus vahetult enne menetlustoimingu lõppu. Seega on käesolevas asjas leidnud tõendamist asjaolu, et vaidlusalune arvuti sulgus 18.12.2014 korrektselt, vaatluse käigus ei toimunud arvuti sisse- või välja lülitamist ning et vaatluse käigus üksnes kopeeriti vajalikud andmed. Kaebaja tõendab menetleja süülist käitumist IteGard OÜ serverarvuti ülevaatuse aktiga, mille kohaselt teostati ülevaatus 15.02.
3. Tunnistaja A. J u ütluste kohaselt ei tahetud Maksu- ja Tolliametiga vaielda, samas rõhutas ta oma ütlustes asjaolu, et arvutis olevad andmed olid 3 4-15-6849 äriühingu majandustegevuseks vältimatult vajalikud. Sarnaselt kohtuvälisele menetlejale väljendas maakohus arusaamatust, miks teostati arvuti ülevaatus alles kuid hiljem. Kohus märkis täiendavalt, et IteGard OÜ ülevaatuse aktis on kirjeldatud, milline on arvuti korrektne seiskamine vastavalt operatsioonisüsteemi valmistaja juhenditele. Kohtu hinnangul ei saa ka juhul, kui oleks tõendatud menetlejapoolne aktis märgitud juhiste mittejärgimine, seda menetlejale ette heita. Arvuti korrektse seiskamise protseduurist teavitamise kohustus lasub asja omanikul, s.o juhul kui see kord hälbib tavapärasest, siis tuleb sellest menetlejat eelnevalt ja viivitamatult teavitada. Samas märkis kohus, et A. Š i ütlustest ei ole võimalik järeldada, et aktis märgitud näpunäiteid ei järgitud. Eeltoodust tulenevalt puudusid kohtu hinnangul alused kohtuvälise menetleja 21.07.2015 määruse tühistamiseks. Määruskaebus
4. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse Peoleo Park Hotell OÜ esindaja Ilmar Straus, kes palub maakohtu määrus tühistada ja rahuldada kaebaja taotlus 1693,20 euro suuruse kahju hüvitamiseks. 6.
5. Peoleo Park Hotell OÜ ei nõustu kohtu järeldustega süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaldamise ulatuse osas. Sellise kohtu tõlgenduse kohaselt tuleks kahju kannatanuid kohelda ebavõrdselt. Seadusandja eesmärk ei olnud jätta hüvitisest ilma isikuid, kes läbi süüteomenetluse kahju kannatasid, kuid kes ise polnud kahtlustatav ega menetlusalune isik. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus viitab kahes kohas kolmandatele isikutele, kellele kahju hüvitatakse kooskõlas riigivastutuse seadusega (

§ 3ja § 5 lg 5).

Seega tuleb eeldada, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud kahju hüvitamise kord kuulub kohaldamisele ka isikute suhtes, kes seoses süüteomenetluse läbiviimisega kahju kannatasid vaatamata sellele, kas nad olid menetlusalused isikud, kahtlustatavad, süüdistatavad või mitte. Ainult süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud erandite puhul kuulub kolmandatele isikutele kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Esindaja viitab siinkohal

§-s 4 ja § 7 lg-s 1 sätestatule ning märgib, et arvuti rikkumisega on menetleja rikkunud süüliselt menetlusõigust ja põhjustanud Peoleo Park Hotell OÜ-le kahju. 6.

1. Kaebaja hinnangul tõlgendas kohus ebaõigesti Maksu- ja Tolliameti hoiukohustust. Kaebaja hinnangul seisneb Maksu- ja Tolliameti süüline kohustuste rikkumine selles, et ära võeti töötav arvuti ja see tagastati mittetöötavana. See, milliseid protseduure arvuti vaatlusel järgiti, ei oma tähtsust, kuna arvuti võis saada Maksu- ja Tolliametis kannatada enne või pärast vaatlust. Maksu- ja Tolliameti ainuke kohustus oli tagastada arvuti samas seisundis nagu see ära võeti, s.o. töötavana. Vaidlus puudub selles, et Maksu- ja Tolliamet võttis ära töötava arvuti ning et arvuti tagastati selliselt, et selle korrasoleku kontrollimise võimalust vastuvõtjale tagastamisel Maksuja Tolliameti ruumides ei antud. Samuti puudub vaidlus, et arvuti pärast tagastamist ei töötanud, seda oli vaja parandada ja sellega kaasnesid kulud. Vaidlus on üksnes selles, millal Maksu- ja Tolliametit arvuti puudusest teavitati. Tunnistaja A. J u väidete kohaselt teavitati Maksu- ja Tolliametit arvuti tagastamise päeval ning tunnistaja A. Š i väidete kohaselt nädala aega hiljem. Nimetatu ei muuda olematuks seda, et ära võeti töökorras arvuti, tagastamisel arvuti seisukorda ei fikseeritud (seda ei võimaldatud kontrollida) ja pärast tagastamist arvuti ei töötanud. Kaebaja kannatas kahju, kuna oli sunnitud arvuti remondiks tegema rahalisi kulutusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele. 7.
3. Ringkonnakohus peab tõdema, et maakohtu seisukoht küsimuses, kas Peoleo Park Hotell OÜ-l on õigus taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel talle 4 4-15-6849 väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist, on ebaselge. Maakohus on määruses väljendanud seisukohta, et reeglina ei peaks menetlusvälisel isikul olema õigust viidatud seaduse alusel taotleda kahju hüvitamist, kuid on samas nentinud, et erandjuhul selline õigus menetlusvälisel isikul olema peab. Kohus ei ole selgitanud, millistel juhtudel tema hinnangul menetlusvälisel isikul selline õigus on ning millisele sättele maakohus seda leides tugines. Ka ei ole maakohus määruses selgesõnaliselt märkinud, kas esitatud kaebus kuulub nende erandjuhtude hulka, mille puhul on võimalik taotleda hüvitist

-i alusel. Kuna maakohus ei jätnud kaebust läbi vaatamata ning käsitles määruses küsimust, kas esitatud kaebus on põhjendatud, tuleb sellest järeldada, et maakohus jaatas Peoleo Park Hotell OÜ õigust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitist taotleda. Ka ringkonnakohtu hinnangul on Peoleo Park Hotell OÜ-l õigus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel taotleda talle väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist.

§ 4

kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist selles seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kasutades terminit „isik“, annab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus õiguse taotleda kahju hüvitamist igaühele, kellele kahju tekitati, sidumata seda õigust isiku menetlusliku staatusega. Ka

§ 7

, mis reguleerib kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, ei näe ette, et õigus nõuda kahju hüvitamist oleks vaid kindlal menetluse subjektil, vaid annab samuti õiguse nõuda kahju hüvitamist (igale) isikule, kellele kahju tekitati. 7.2. Sarnaselt maakohtuga on aga ringkonnakohus seisukohal, et Peoleo Park Hotell OÜ taotlust talle tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole alust rahuldada. Määruskaebuse kohaselt rikkus Maksu- ja Tolliamet süüliselt kohustust sellega, et kaebajalt võeti ära töötav arvuti ja see tagastati mittetöötavana. Kaebaja hinnangul ei oma tähtsust, mis protseduure arvuti vaatlusel järgiti, sest arvuti võis saada kannatada ka enne või pärast vaatlust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Sellest, et probleemid arvuti käivitamisel ilmnesid pärast arvuti tagasi saamist Maksu- ja Tolliametilt, ei saa järeldada automaatselt, et vea põhjustas Maksu- ja Tolliamet: tõrked arvuti töös võivad olla tingitud näiteks ka arvuti riist- või tarkvara defektidest või – arvestades, et arvutis kasutati mitu põlvkonda vana operatsioonisüsteemi – ka arvuti või tarkvara vananemisest. Ei ole mingil moel põhjendatud väärteomenetleja vastutus arvuti komplekteerija, selle mõne komponendi tootja, tarkvara tootja või mõne muu isiku tegevuse eest. Seda kinnitab ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse regulatsioon. Vastavalt

§ 1

lg-le 2 kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus enda sätetele eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Tulenevalt viidatud

§ 1

lg-st 2 kehtib analoogne nõue ka süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamisel: hüvitise taotleja peab tõendama lisaks kahjule menetleja teo ning põhjusliku seose teo ja kahju vahel, samuti teo õigusvastasuse. Ka

§ 7

lg 1, millele tuginedes kahju hüvitamist taotletakse, näeb ette, et õigus hüvitist saada on juhul, kui kahju tekitas süüliselt menetleja, kusjuures viidatud säte kehtestab erinõude teo õigusvastasuse osas – see peab seisnema menetlusõiguse rikkumises. Eelnevast tulenevalt ilmselgelt ei ole kahjuhüvitise väljamõistmiseks piisav tõdemus, et ära võeti töötav arvuti ning tagastati see mittetöötavana. Menetleja tegu, mis oleks tinginud arvuti rikke, käesolevas menetluses tuvastatud ei ole. Peoleo Park Hotell OÜ on erinevates menetlusetappides selle kohta, millise teoga menetleja kahju tekitas, esitanud erinevaid seisukohti. Esitatud taotluses on märgitud: „Operatsioonisüsteemi valmistaja juhendi kohaselt tuleb arvuti seiskamiseks eelnevalt lõpetada korrektselt operatsioonisüsteemi töö, ning alles seejärel eemaldad arvuti vooluvõrgust. 5 4-15-6849 Kuna seda ei tehtud korrektselt Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt, tuleb teha järeldus, et süsteemifailide riknemine oli tingitud nimetatud arvuti ebakorrektsest arvuti seiskamisest Maksu- ja Tolliameti töötajate poolt.“ Maksu- ja Tolliamet 21.07.2015 tehtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise määruses selle väitega ei nõustunud, väites, et logifailide kohaselt on arvuti seisatud nõuetekohaselt. Maakohtule esitatud kaebuses ei ole kõnealust seisukohta vaidlustatud. Kaebuses punktis 2.5.1. on asutud hoopis seisukohale, et MTA väited selle kohta, et nemad on arvuti läbiotsimise käigus korrektselt sulgenud, ei puutu asjasse. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märgitakse, et MTA on rikkunud hoiukohustust ning see, mis protseduure arvuti vaatlusel järgiti, ei oma tähtsust, kuna arvuti võis saada kannatada enne või pärast vaatlust. Kaebuses kasutatud sõnastus („võis saada kannatada“) näitab, et tegemist on üksnes kaebuse esitaja oletusega ning tegelikult ei ole andmeid selle kohta, et arvuti hilisema mittekäivitumise põhjustas just menetleja. Kuna tuvastatud ei ole seda, millise teoga kahju tekitati, ei ole võimalik tuvastada ka seda, kas tegemist oli menetlusõiguse rikkumisega ja kas kahju põhjustati süüliselt, nagu nõuab

§ 7lg 1.

8. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind kohtunik 6