← Eesti

3-12-944/78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15.10.2015, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-12-944 Viktor Šibanovi (Šibanov) kaebus Viru Vangla 16.11.

  1. a käskkirja nr 6-3/2087-D ja 22.11.
  2. a käskkirja nr 6-3/2294-D alusel ära kantud kartserikaristusega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot ning Viru Vangla 18.01.
  3. a käskkirja nr 6-3/75-D õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 28.01.
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viktor Šibanovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kaebaja Viktor Šibanov Vastustaja Viru Vangla Haldusasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 15.10.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Viru Vangla direktori asetäitja taasühiskonnastamise alal määras 18.10.
  8. a käskkirjaga nr 6.-2/1312-T (I kd, tl 100) kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikuks 21.10.2011 kuni 20.01.
  10. 21.10.2011 kella 10.59 paiku andis Viru Vangla vanglateenistuse ametnik kaebajale korralduse asuda E7 osakonnas tööle, kuid kaebaja ei allunud korraldusele ega asunud tööle. Vastustaja viis rikkumise suhtes läbi distsiplinaarmenetluse (menetluse algatamise teatis I kd, tl 109; protokoll I kd, tl 105-105p; valvuri ettekanne I kd, tl 106; kaebaja seletuskiri I kd, tl 107). Viru Vangla 16.11.
  11. a käskkirjaga nr 6-3/2087-D (I kd, tl 103-104) tuvastati kaebaja poolt 21.10.2011 toime pandud vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 nõuete rikkumine ning karistati kaebajat 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30−31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt VangS § 48 kohaldamise piiramisega.
  12. 11.11.2011 toimus Viru Vanglas intsident, mille käigus lõi kinnipeetav A. Antonov E7 osakonna kambritevahelises koridoris kaks korda kaebajale rusikaga vastu nägu, mille tagajärjel kaebaja kukkus. Eeltooduga põhjustas A. Antonov kaebajale alalõualuu vasaku nurga täieliku ristimurru (I kd, tl 126). 11.11.2011 kanti kaebaja tervisekaarti (I kd, tl 118-167) andmed selle kohta, et kell 13.20 toimunud väljakutsel tuvastati kaebajal pindmise marrastusega turse vasaku silma all ning röntgenülesvõttelt nähtub alalõualuu vasaku nurga täielik ristmurd fragmentide nihkumisega (I kd, tl 126). Samal päeval vormistati SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas Kohtla-Järvel patsiendikaart nr XXXXXXX (I kd, tl 115-116) selle kohta, et kaebaja saabus erakorralise meditsiini osakonda kell 15.23, kus tal diagnoositi kolju- ja näoluude murd.
  13. 30.11.2011 kell 11.05 pöörati kaebaja suhtes täitmisele Viru Vangla 16.11.
  14. a käskkirjaga nr 6-3/2087-D määratud kartserikaristus ning karistuse täitmine lõpetati 25.12.2011 kell 11.05 (I kd, tl 110). Kaebaja kandis karistust kambris nr
  16. 13.12.2011 kell 09.55 paiku andis Viru Vangla vanglateenistuse ametnik kaebajale korralduse asuda E7 osakonnas tööle. Kaebaja ei allunud saadud korraldusele. Vastustaja viis rikkumise suhtes läbi distsiplinaarmenetluse (menetluse algatamise teatis I kd, tl 101; protokoll I kd, tl 98−98p; valvuri ettekanne I kd, tl 99). Viru Vangla 22.12.
  17. a käskkirjaga nr 6-3/2294-D (I kd, tl 95−96) tuvastati kaebaja poolt 13.12.2011 toime pandud VangS § 67 p 1 nõuete rikkumine ning karistati kaebajat 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt VangS § 48 kohaldamise piiramisega.
  18. 25.12.2011 kell 11.05 pöörati kaebaja suhtes täitmisele Viru Vangla 13.12.
  19. a käskkirjaga nr 6-3/2294-D määratud kartserikaristus ning karistuse täitmine lõpetati 24.01.2012 kell 11.05 (tl 102). Kaebaja kandis karistust kambris nr
  21. 11.01.2012 kella 09.45 paiku andis Viru Vangla vanglateenistuse ametnik kaebajale järjekordse korralduse asuda E7 osakonnas tööle. Kaebaja ei allunud korraldusele. Vastustaja viis rikkumise suhtes läbi distsiplinaarmenetluse (menetluse algatamise teatis tl 93, protokoll tl 91, valvuri ettekanne tl 92, kaebaja seletuskiri tl 92p). Viru Vangla 18.01.
  22. a käskkirjaga nr 6-3/75-D (tl 89−90) tuvastati kaebaja poolt 11.01.2012 toime pandud VangS § 67 p 1 nõuete rikkumine ning karistati kaebajat 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning kartseri karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31, 32, 41 ja 46 ning osaliselt VangS § 48 kohaldamise piiramisega.
  23. 24.01.2012 (õiendis ekslikult 24.01.2011) kell 11.05 pöörati kaebaja suhtes täitmisele Viru Vangla 18.01.
  24. a käskkirjaga nr 6-3/75-D määratud kartserikaristus ning karistuse täitmine lõpetati 04.03.2012 kell 11.05 (I kd tl 94p). Kaebaja kandis karistust kambris nr
  25. Kokku 2 kandis kaebaja käskkirjade nr 6-3/2087-D, nr 6-3/2294-D ja nr 6-3/75-D alusel talle määratud kartserikaristusi seega perioodil 30.11.2011 kuni 04.03.
  27. 18.01.2012 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide, milles taotles Viru Vangla 16.11.
  28. a käskkirja nr 6-3/2087-D, 22.12.
  29. a käskkirja nr 6-3/2294-D ja 18.01.
  30. a käskkirja nr 6-3/75-D õigusvastaseks tunnistamist ja taotluse käskkirjade nr 6-3/2087-D ja nr 6-3/2294-D alusel 55 ööpäevaks kartserisse paigutamisega tekitatud kahju 5000 euro hüvitamist (I kd, tl 22-23).
  31. 23.02.
  32. a kirjaga (I kd, tl 11-11p) selgitas vastustaja, et kaebaja esitatud õigusvastaseks tunnistamise taotlusi tuleb tõlgendada haldusaktide kehtetuks tunnistamise taotlustena, andis kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning Viru Vangla 16.11.
  33. a käskkirja nr 6-3/2087-D kehtetuks tunnistamise nõude osas vaide esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks.
  34. 05.04.
  35. a otsusega nr 6-16/28-5 (I kd, tl 6-9) tagastas Viru Vangla kaebaja vaide osaliselt, s. o Viru Vangla 16.11.
  36. a käskkirja nr 6-3/2087-D kehtetuks tunnistamise nõudes, jättis vaide Viru Vangla 22.12.
  37. a käskkirja nr 6-3/2294-D kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendavas osas on vastustaja esitanud põhjendused ka selle kohta, miks ta leiab, et ka Viru Vangla 18.01.
  38. a käskkirja nr 6-3/75-D näol on tegemist õiguspärase käskkirjaga ning ka selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, kuid on otsuse resolutsioonis jätnud taotluse Viru Vangla 18.01.
  39. a käskkirja nr 6-3/75-D puudutavas osas lahendamata.
  40. 06.05.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1-2; tõlge I kd, tl 12-12p) Viru Vangla 16.11.
  41. a käskkirja nr 6-3/2087-D, 22.11.
  42. a käskkirja nr 6-3/2294-D ja 18.01.
  43. a käskkirja nr 6-3/75-D õigusvastaseks tunnistamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus, kuid tema õigusi ja kohustusi talle arusaadavas keeles ei selgitatud. Mittevaraline kahju tekitati kaebaja sõnul talle sellega, et vanglaametnikud paigutasid ta peaaju põrutuse ja lõualuu murruga kartserisse ning sundisid teda füüsilist valu ja hingelisi kannatusi taludes töötama. 18.06.2013 kohtule edastatud kaebuse täienduses (I kd, tl 67-69p tõlge I kd tl 71-72) selgitas kaebaja, et 11.11.2011 sai ta Viru Vanglas trauma, alumise lõualuu mõlemapoolse murru ja peaajupõrutuse. Kaebaja sõnul ei saanud ta sel põhjusel rääkida, talle ei osutatud meditsiinilist abi ning talle ei määratud toitu, mistõttu oli ta 10 päeva ilma söögita ning kaotas kehakaalust 8 kilogrammi. Kaebajat sunniti vaatamata tema tervislikule seisundile töötama ning teda karistati Viru Vangla 16.11.
  44. a käskkirjaga nr 6-3/2087-D, 22.11.
  45. a käskkirjaga nr 6-3/2294-D ja 18.01.
  46. a käskkirjaga nr 6-3/75-D õigusvastaselt kartserikaristusega.
  47. Tartu Halduskohus rahuldas 05.02.
  48. a otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1275 eurot. Halduskohus selgitas otsuses, et lahendab kaebaja nõuet ulatuses, milles kaebaja taotles Viru Vangla 22.11.
  49. a käskkirja nr 6-3/2294-D ja 18.01.
  50. a käskkirja nr 6-3/75-D õigusvastasuse kindlakstegemist, millega ta paigutati 35 ja 40 ööpäevaks kartserisse, kuna ta ei allunud vanglaametnike korraldustele asuda tööle olukorras, kus tal oli 11.11.2011 diagnoositud koljuvõlvimurd ning sellega kaebajale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
  51. Kaebaja ja vastustaja esitasid Tartu Halduskohtu 05.02.
  52. a otsuse peale apellatsioonkaebused. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 29.08.
  53. a otsusega kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebused osaliselt, tühistas Tartu Halduskohtu 05.02.
  54. a otsuse ning 3 saatis haldusasja uueks lahendamiseks tagasi samale halduskohtule, kuna ringkonnakohtu hinnangul oli halduskohus rikkunud menetlusnorme ning põhjendamiskohustust ning neid rikkumisi ei olnud antud juhul võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
  55. Tartu Halduskohus tagastas 26.11.
  56. a määrusega kaebuse Viru Vangla 18.01.
  57. a käskkirja nr 6-3/75-D alusel ära kantud kartserikaristusega seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja võttis kaebuse menetlusse käskkirjade nr 6-3/2294-D ja nr 6-3/2087-D alusel ära kantud kartserikaristusega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning käskkirja nr 6-3/75-D õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
  58. Tartu Halduskohus jättis 28.01.
  59. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et lahendab kaebaja kahju hüvitamise nõuet summas 5000 eurot seoses tema kartserikaristuse kandmisega ajavahemikel 30.11.2011-25.12.2011 ja 25.12.2011-24.01.2012 ning Viru Vangla käskkirja 6-3/75-D õigusvastasuse tuvastamise nõuet, mille alusel kaebaja allutati perioodil 24.01.2012-04.03.2012 kartserirežiimile olukorras, kus tal oli 11.11.2011 diagnoositud alalõualuumurd. Halduskohus tegi kindlaks, et 11.11.2011 Viru Vanglas viibides kaaskinnipeetava ründe tulemusena saadud lõualuutrauma tõttu kaebaja töökohustustest vabastatud ei olnud. Kaebajat karistati kartserikaristusega allumatuse eest vanglaametnike korraldustele asuda E7 osakonnas tööle. Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja kartserisse paigutamine ei seadnud kaebaja tervist ohtu, seetõttu pole ka kaevatavad käskkirjad õigusvastased. Kaebaja kandis kartserikaristust E7 osakonnas kambris nr 3412, mis ei ole kartserikamber, vaid kaebaja elukamber. Kamber nr 3412 vastas kõigile vangla sisekorraeeskirjades kehtestatud nõuetele. Halduskohus ei tuvastanud kaebaja viibimist tervist kahjustavates elamistingimustes ning jättis kaebuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  60. Kaebaja esitas 24.02.2015 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 28.01.
  61. a otsuse peale. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, hinnanud ebaõigesti tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 17.
  62. Kaebaja hinnangul ei vasta halduskohtu otsuse põhjendav osa HKMS § 157 lg-te 1-4, § 158 lg-te 1 ja 2 ning § 165 lg 1 nõuetele. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja esitatud väited, põhjendused ja neid toetavad tõendid ning sisuliselt lahendamata kaebaja nõuded tuvastada käskkirjade ning kaebaja kartserisse paigutamise õigusvastasus. 17.2.Kaebaja leiab, et kartserikaristus pöörati 30.11.2011 täitmisele õigusvastaselt, kuna kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal kartserirežiimil viibida. Samuti oli 13.12.2011 ning 11.01.2012 valvurite poolt tööle asumise korralduste andmine õigusvastane, sest kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal tööle asuda. 17.3.Vaidlustatud käskkirjades ei ole kaebaja tervisliku seisundiga ega arsti seisukohaga arvestatud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta arst J. Kogani poolt meditsiinikaardile tehtud märke selle kohta, et kaebaja oleks pidanud olema 11.11.2011-27.12.2011 töölt vabastatud. 17.
  63. Kaebaja pidi alates 11.11.2011 kuni lõualuud koos hoidvate klambrite eemaldamiseni sisuliselt nälgima. Kartserirežiimil võeti kaebajalt ära kõik isiklikud esemed ning päevaseks ajaks voodivarustus. Kaebaja pidi lühikeste käistega õhukestes linastes kartseririietes olema päevasel ajal betoonpõrandal, sest voodi metallplaadist põhi on külm. Kaebaja oli näljas ja väljamagamata ning kaotas kuu ajaga oma kehakaalust 8 kg. Kaebaja hoidmisega sellistes tingimustes kahjustati tema tervist ning koheldi teda ebainimlikult ja alandavalt. Kaebaja pidi üle elama füüsilisi ja hingelisi kannatusi. 4 17.
  64. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt tuleb oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide süvenemist. Riigikohtu praktika kohaselt võib olla õigusvastane ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele. 17.
  65. Kaebajale jääb arusaamatuks halduskohtu seisukoht, et kartserikaristuse kandmise tingimused olid head, sest kaebaja kandis kartserikaristust elukambris. Kaebaja leiab, et kartserikambril ja tavakambril ei ole olemuslikku vahet, vaid oluline on kartserirežiim, mida kaebajale kohaldati.
  66. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb täielikult oma eelnevalt halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja järgmist. 18.
  67. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on arvestanud menetluse käigus kogutud tõenditega ning otsus põhineb kehtival õigusel. 18.
  68. Kaebajat ei paigutatud kartserikambrisse, vaid ta kandis kartserikaristust kambris, kus ta juba eelnevalt paiknes. Seega oli kaebaja küll kartserirežiimil, kuid kandis karistust elukambris, mis vastas kõikidele VSkE-ga sätestatud nõuetele. 18.
  69. Kaebajal diagnoositi 11.11.2011 koljuvõlvimurd ehk alalõualuu murd ning talle paigaldati samal päeval fikseeriv side, mistõttu ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited, et tal 16.11.2011 lõualuud rippusid jne. 18.
  70. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kartserirežiimile paigutamine kehtivate käskkirjade alusel ajavahemikus 30.11.2011-25.12.2011 ja 25.12.2011-24.01.2012 on olnud õiguspärane. Tingimused Viru Vangla kambrites on head, kaebajat ei ole hoitud inimväärikust alandavates tingimustes ning talle ei ole tekitatud põhjendamatult rohkem kannatusi, kui see piirangute kohaldamisega paratamatult kaasneb. Kaebaja käis seoses alalõualuu murruga ravil kirurg-stomatoloogi juures, kes tervisekaardi andmetel kaebajale tööst vabastust ei andnud. Kaebaja ise vangla arsti poole ei pöördunud. Viru Vangla 04.04.2012 meditsiinilise õiendi kohaselt lõualuumurruga kartseris viibimine ei ole kaebaja tervist kahjustanud. 18.
  71. Kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud selgistuste kohaselt oli kaebaja tööle asumisest keeldumine põhimõtteline, mitte tervislikust seisundist tingitud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  72. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme, mis annaks iseseisva aluse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab halduskohtu 28.01.
  73. a otsus HKMS § 157, § 158 lg-te 1 ja 2 ning § 165 lg 1 nõuetele ja mõningane esitatud põhjenduste lakoonilisus ei anna veel alust otsuse tühistamiseks, sest oma lõppjärelduses on halduskohtu otsus õige. Kaebaja seisukoht, et halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta tema poolt esitatud väited ja põhjendused ning neid toetavad tõendid, ei ole samuti õige, sest toimikute materjalidest nähtuvalt on kaebaja väited vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse, tema kartserisse paigutamise õigusvastasuse ning talle mittevaralise kahju tekkimise kohta jäänudki pigem väideteks, mida kaebaja ise ei ole enamasti millegagi tõendanud ja mille kohta on vastustaja esitanud tõendid, mis kaebaja sellekohased väited ümber lükkavad. Kui halduskohus leidis, et kaebaja poolt kaebuses ja menetluse kestel 5 esitatud väited ei ole tõendatud ning põhjendused ei veena samuti kohut esitatud kaebust rahuldama, siis ei ole tegemist kohtu poolt menetlusnormide rikkumisega, kuna kaebajal ei ole alust ega mingisugust õiguspärast ootust eeldada, et halduskohus kaebust lahendades just tema seisukohtadega nõustub. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus veel järgmist.
  74. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud käskkirjad kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise kohta selle eest, et ta keeldus korduvalt täitmast valvurite seaduslikke korraldusi asuda koristajana tööle ning nende käskkirjade alusel kaebaja kartserisse paigutamine ei ole olnud õigusvastased ja tõendamist ei ole leidnud ka kaebaja väited selle kohta, et tema paigutamine kartserisse ajal, kui tal oli peaajupõrutus ja lõualuu katki, alandas tema inimväärikust ja tekitas talle tervisekahju, mille eest tuleks talle Viru Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis.
  75. Esmalt märgib ringkonnakohus, et alusetu on kaebaja väide selle kohta, et ta sai 11.11.2011 lisaks lõualuumurrule ka peaajupõrutuse. Toimiku materjalidest nähtuvalt kaebajale sellist diagnoosi määratud ei ole. Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas diagnoositi tal 11.11.2011, s. o samal päeval, kui kaebaja selle trauma sai, koljuvõlvimurd ehk alalõualuu murd ja samal päeval paigaldati kaebajale ka fikseeriv side (I kd, tl 115-116), mistõttu ei ole eluliselt usutavad ka need kaebaja väited, et tal 16.11.2011 lõualuud rippusid jms. Lisaks on kaebaja ise apellatsioonkaebuse p-s 9 välja toonud, et tema lõualuu oli klambritega fikseeritud. Eeltoodust ja kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ei vasta tõele kaebaja väited, et vangla ei osutanud talle koheselt meditsiiniabi ja seda tehti alles 18.11.
  76. Lisaks nähtub asja materjalidest, et seoses saadud vigastusega viidi kaebajat veel korduvalt Ida-Viru Keskhaigla hambapolikliinikusse ravile ja vastavalt tervisekaardi kannetele tegelesid temaga pidevalt ka vangla meedikud. Kuigi kaebaja enda sõnutsi kukkus ta 11.11.2011 voodist, on halduskohus põhjendatult lisaks toimikus olevatele andmetele viidanud vaidlusaluses otsuses ka KIS-ist kättesaadavatele kriminaalasja nr 1-12-12046 materjalidele, millest selgub, et lõualuutrauma sai kaebaja 11.11.2011 hoopis selle tagajärjel, et kaaskinnipeetav A. Antonov lõi teda kambritevahelises koridoris rusikaga näkku, mille tagajärjel kaebaja kukkus. Kriminaalasjas koostatud ekspertiisiaktist nr 72 nähtuvalt ei põhjustatud kaebajale eluohtlikku tervisekahjustust. Seega ei ole vaidlust selles, et kaebajale tekitas tervisekahju (lõualuuvigastuse) kaaskinnipeetav tema ründamisega. Vangla tegevust seoses kaebajale suunatud kallaletungi mittetakistamisega või muu võimaliku tegevuse/tegevusetusega, mis oleks võinud kuidagi kaasa aidata kaebajale 11.11.2011 tekkinud tervisekahju põhjustamisele, kaebaja aga käesolevas asjas vaidlustanud ei ole.
  77. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja määrati 18.10.
  78. a käskkirjaga nr 6.-2/1312-T (I kd, tl 100) Viru Vanglas tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E7 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikuks 21.10.2011 kuni 20.01.
  79. 21.10.2011 kella 10.59 paiku andis vanglateenistuse ametnik kaebajale korralduse asuda E7 osakonnas tööle, kuid kaebaja ei allunud korraldusele ega asunud tööle. Vastustaja viis rikkumise suhtes läbi distsiplinaarmenetluse ning karistas kaebajat 16.11.
  80. a käskkirjaga nr 6-3/2087-D (I kd, tl 103-104) VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. 21.10.
  81. a korralduse andmise ajal ei olnud kaebajale veel lõualuumurdu tekitatud ja see asjaolu ei saanud kuidagi olla tööle asumisest keeldumise aluseks, mis nähtub ka kaebaja enda 21.10.
  82. a seletusest (I kd, lk 107). Nimetatud seletuses põhjendab kaebaja tööle asumisest keeldumist sisuliselt sellega, et koristajatööd ta lihtsalt teha ei taha ja pealegi 6 makstakse sellise töö eest liiga vähe, nii et kuivikute ja veekruusi eest ta orjatööd tegema ei hakka. Kuna selline põhjendus ei anna kinnipeetavale seaduslikku alust tööle asumisest keeldumiseks ja 18.10.
  83. a käskkiri oli kehtiv haldusakt, siis karistati kaebajat 21.10.2011 tööle asumisest keeldumise eest 16.11.
  84. a käskkirjaga igati põhjendatult ja viimati nimetatud käskkirja ei ole alust pidada õigusvastaseks. Järgmine kord, kui kaebajale anti korraldus asuda koristajana tööle, oli alles 13.12.2011, s. o üle ühe kuu hiljem, kui kaebajale tekitati kaaskinnipeetava poolt lõualuumurd. Kaebaja ei allunud ka sellele korraldusele ning Viru Vangla 22.12.
  85. a käskkirjaga nr 6-3/2294-D (I kd, tl 95−96) tuvastati kaebaja poolt toime pandud VangS § 67 p 1 nõuete rikkumine ning karistati teda 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Sellel juhul oli distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks üksnes vanemvalvuri ettekanne selle kohta, et kaebaja keeldus talle antud korraldusest asuda osakonda koristama (I kd, lk 99). Ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks teavitanud valvurit sellest, et ta ei saa 13.12.2011 tööle asuda põhjusel, et seda takistab tema tervislik seisund tulenevalt 11.11.2011 saadud traumast. Seletuskirja tööle asumisest keeldumise kohta ei ole kaebaja sel korral samuti kirjutanud ega esitanud ka vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile, mida talle 21.12.2011 tutvustati. Kolmas korraldus asuda tööle anti kaebajale 11.01.2012, s. o kaks kuud pärast seda, kui kaebajal oli tekkinud trauma kaaskinnipeetava löögist ja sellele järgnenud kukkumisest. Kaebaja ei allunud ka sellele igati seaduslikule korraldusele ning Viru Vangla 18.01.
  86. a käskkirjaga nr 6-3/75-D (tl 89−90) tuvastati kaebaja poolt 11.01.2012 toime pandud VangS § 67 p 1 nõuete rikkumine ning karistati kaebajat 40 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Ka selle episoodi osas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks tööle asumisest keeldumise põhjusena välja toonud talle novembris tekitatud trauma, sellega jätkuvalt seonduvad vaevused vms. Kaebaja poolt 11.01.2012 vanglale antud kirjalikus seletuses (I kd, lk 92p) viitab ta tööle asumisest keeldumise alusena jätkuvalt sellele, et ta ei soovi koristajatööd teha kuna ta ei ole ori, kes tasuta tööd teeb ja tööle asuma on ta nõus üksnes siis, kui vangla pakub talle korralikult tasustatud tööd. Seega oli kaebaja tööle asumisest keeldumine kõigil kolmel juhul ilmselgelt põhimõtte küsimus, mitte tingitud tema väidetavalt halvast tervislikust seisundist, mis ei võimaldanud tal tööle asuda või oleks tööle asumisel veelgi halvenenud, kujutades sellisena ohtu juba tema elule. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutavad kaebaja väited, et vähemalt 13.12.2011 ja 11.01.2012 esines tal TTOS § 14 lg 5 p-st 4 tulenev alus keelduda tööst, sest töötamine oleks ohtu seadnud tema tervise. Lisaks sellele sätestas sama paragrahvi lg 5 p 4, et töötajal on õigus tervislikust seisundist tulenevalt tööst keelduda, teatades sellest viivitamatult tööandjale, s. o antud juhul Viru Vanglale, mida kaebaja aga ühelgi juhul teinud ei ole. Kaebaja ei ole oma väidetavalt traumast põhjustatud jätkuvalt halba tervist ei tööle asumise korralduste andmise ajal ega distsiplinaarmenetluste läbiviimise käigus tööst keeldumise põhjusena välja toonud ja on asunud seda väitma alles vaide- ning kohtumenetluses. Seetõttu on ilmselt tegemist tagantjärele esitatud ennastõigustavate ja ebausaldusväärsete ning reaalset olukorda mittekajastavate väidetega, mis esitati eesmärgiga vabaneda vastutusest ning konstrueerida olemasoleva kohtupraktika pinnalt ka kaebaja jaoks selline olukord, mis annaks aluse esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue. Eeltoodut ja ka kohtu arvamust kaebaja väidete mitteusaldatavuse kohta kinnitab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et toimiku materjalidest (eelkõige distsiplinaarmenetluste materjalid) nähtuvalt on kaebaja tööle asumiseks saadud korraldusi keeldunud täitmast ka varem, s. o enne lõualuumurru saamist. 7
  87. Mis puudutab veel kaebajale antud tööle asumise korralduste ja nende täitmisest alusetult keeldumise eest talle distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust, siis Viru Vangla 04.04.
  88. a meditsiinilisest õiendist tulenevalt käis kaebaja seoses alalõualuu murruga ravil Ida-Viru Keskhaigla kirurg-stomatoloogi juures, kes tervisekaardi andmetel talle enda algatusel tööst vabastust ei andnud. Samuti nähtub tervisekaardist, et kaebaja ise ei ole pärast trauma saamist 11.11.2011 pöördunud ka vangla arsti poole, saamaks tööst vabastust. Seega, olenemata sellest, et V. Šibanov sai 11.11.2011 lõualuutrauma, ei ole tervisekaardi andmetel teda selle tõttu töökohustusest vabastatud. Ka kaebaja viide arst J. Kogani poolt 03.04.2012 tervisekaardile tehtud kandest, milles on märgitud, et: „Oleks võinud saama ajutist töölt vabastust 11.11-27.12.2011“ ei anna alust lugeda kaebajale antud tööle asumise korraldusi ja nende täitmata jätmisest tingituna koostatud käskkirju tema distsiplinaarkorras karistamise kohta õigusvastasteks, sest selline arsti hinnang on antud tagantjärele ja tegelikult kaebajat perioodil 11.11.2011-27.12.2011 ühegi arsti poolt koristajatöö tegemisest vabastatud ei olnud ja ka kaebaja ise ei olnud taotlenud enda tööst vabastamist. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajale antud tööle asumise korraldused ja vaidlusalused käskkirjad kaebajale distsiplinaarkaristuste määramise kohta tööst põhjendamatu keeldumise tõttu on igati õiguspärased ja nende tulemusel ei ole kaebajale tekkinud ka mingit mittevaralist kahju.
  89. Õige ei ole ka kaebaja väide, et vaidlusaluste käskkirjade alusel tema kartserisse paigutamine olukorras, kus talle oli 11.11.2011 tekkinud trauma, oli seetõttu õigusvastane ja selle tagajärjel tekkis ka mittevaraline kahju, kuna alandati tema inimväärikust ja tekitati talle tervisekahju. Toimiku materjalidest nähtuvalt pöörati 30.11.2011 kaebaja suhtes täitmisele Viru Vangla 16.11.
  90. a käskkirjaga nr 6-3/2087-D määratud kartserikaristus ning karistuse täitmine lõpetati 25.12.
  91. 25.12.2011 pöörati kaebaja suhtes täitmisele Viru Vangla 13.12.
  92. a käskkirjaga nr 6-3/2294-D määratud kartserikaristus ning karistuse täitmine lõpetati 24.01.
  93. 24.01.2012 pöörati kaebaja suhtes täitmisele Viru Vangla 18.01.
  94. a käskkirjaga nr 6-3/75-D määratud kartserikaristus ning karistuse täitmine lõpetati 04.03.
  95. Kaebaja kandis kogu karistuse ära kambris nr
  96. Kuna viidatud käskkirjad olid õiguspärased ja kehtivad haldusaktid, siis ei olnud ka nende täitmisele pööramine alates 30.11.2011 Viru Vangla poolt õigusvastane tegevus. Õiguspärane kartserisse paigutamine ei ole alusetu vabaduse võtmine ja ei saa olla juba iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav. Inimväärikuse alandamisega võib tegemist olla üksnes juhul, kui isikut hoiti inimväärikust alandavates tingimustes või karistuse täideviimisega tekitati talle põhjendamatult rohkem kannatusi, kui see piirangute kohaldamisega paratamatult kaasneb. Käesoleval juhul selliste asjaolude esinemist, s. h kaebajale täiendavate tervisekahjustuste tekkimist või olemasoleva trauma süvenemist, tuvastatud ei ole. Eeltoodut kinnitavad ka juba viidatud Viru Vangla 04.04.
  97. a meditsiiniline õiend ja arst J. Kogani 03.04.
  98. a sissekanne kaebaja tervisekaardile, milles on märgitud, et lõualuumurruga kartseris viibimine ei kahjustanud kinnipeetava tervist. Tervisekaardist nähtuvalt (I kd, lk 143) on kaebaja 30.11.2011 pöördunud arsti poole seoses traumajärgse valuga lõualuudes, kuid muid tervisega seotud kaebusi ta esitanud ei ole, samuti ei nähtu, et ta oleks arsti juures olles viidanud sellele, et tema tervislik seisund halvenes seoses kartserisse paigutamisega või tekkisid sellega seoses muud täiendavad tervise probleemid. Kaebaja tervisekaardist nähtuvalt on ta kogu karistuse kandmise aja jooksul saanud vangla meditsiiniosakonnast vajalikke ravimeid (valuvaigistid) ning teda on korduvalt viidud ka vajalike protseduuride tegemiseks vanglast välja Ida-Viru Keskhaiglasse ja lõualuumurruga 8 seonduv ravi on tervisekaardist nähtuvalt lõpetatud 27.12.2011 ja tema seisund on olnud kogu aeg stabiilne. Käskkirja nr 6-3/2294-D alusel paigutati kaebaja kartserisse 25.12.2011, s. o siis, kui vigastuse saamisest oli möödas juba 1 kuu ja 14 päeva ning traumaga seonduv ravi hakkas samuti lõppema. Käskkirja nr 6-3/75-D alusel paigutati kaebaja kartserisse 24.01.2012, s. o siis, kui vigastusest oli möödas 2 kuud ja 13 päeva ning ravi lõppemisest oli möödas ligi kuu. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtu seisukohaga, et kaebaja distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramised alates 30.11.2011 ja hilisemalt 25.12.2011 ning 24.01.2012 ei olnud õigusvastased ainuüksi tulenevalt sellest, et 11.11.2011 oli kaebaja saanud lõualuumurru. Samuti ei ole asja materjalidega tõendamist leidnud kaebaja väited, et sellises tervislikus seisundis tema kartseris hoidmine tekitas talle täiendavat tervisekahju või põhjendamatult rohkem kannatusi, kui see piirangute kohaldamisega paratamatult kaasneb. Eelnevaga seoses tuleb rõhutada ka seda, et Viru Vangla on hetkel kõige uuem vangla Eestis ning selle vangla kambrid vastavad VSkE-s sätestatud nõuetele. Samuti nähtub asja materjalidest, et karistuste täideviimisel arvestas vangla tegelikult kaebaja terviseseisundiga ning teda ei paigutatud karistust kandma mõnda Viru Vangla kartserikambritest, vaid ta kandis kartserikaristust sellessamas elukambris, kus ta juba eelnevalt paiknes, s. o E7 osakonnas kambris nr
  99. Seega oli kaebaja küll kartserirežiimil, kuid kandis karistust enda elukambris. Kaebaja tervisekaardist ei tulene, et kaebaja tervis oleks halvenenud tulenevalt sellest, et ta viibis küll oma tavapärases elukambris, kuid talle kohaldati seal kartserirežiimi.
  100. Kaebajale kahju tekkimist ei tõenda ka kaebaja väide, et alates 11.11.2011 ei määratud talle sellist toitu, et ta saaks normaalselt süüa. Esmalt märgib ringkonnakohus, et see väide ei ole ka õige, kuna vastustaja on selgitanud, et kaebaja tervislikust seisundist (alalõualuu murd) tingituna oli tal võimalik süüa vaid kõrre abil vedelat toitu, mistõttu vangla toitlustas teda mõnda aega puljongi ja teega, sest tavatoitu ei olnud tal võimalik süüa (vt ka tervisekaardi kanne nr RVL33). Seega tagas vangla kaebajale toidu, mida tal oli võimalik vastavalt oma tervislikule seisundile tarvitada. Kaebaja väide, et ta pidi alates 11.11.2011 kuni lõualuud koos hoidvate klambrite eemaldamiseni nälgima ning kaotas seetõttu kuu ajaga oma kehakaalust 8 kg, ei ole millegagi tõendatud, sest asja materjalidest nähtuvalt ei ole ta sellekohase kaebusega vangla poole pöördunud ning ka arsti juures käies ei ole ta kurtnud seda, et ei saa piisavalt süüa ja jääb seetõttu järjest kõhnemaks. Ka ükski arst ei ole teda läbi vaadates ise sedastanud, et kinnipeetav on kuidagi kiiresti ülearu palju kaalu kaotama hakanud.
  101. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud ka kaebaja väited, et ta paigutati karistust kandma tingimustesse, mis põhjustasid tema terviseprobleemide süvenemist või põhjustasid olulise ohu tema tervisele. Sellest tulenevalt on halduskohus jätnud esitatud kaebuse põhjendatult rahuldamata ja ka apellatsioonimenetluses ei ole esitatud selliseid põhjendusi ja tõendeid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Tiina Pappel Einar Vene 9 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.