MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus T

§ 111

lg-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimuste kohaselt on menetlusabi andmine võimalik ka osaliselt, milliselt halduskohus käesoleval juhul ka toimis. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole V. Romanovile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli väiksem kui kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Samas järeldus,

§ 112

lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab V. Romanovi riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte ja millises osas. Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve andmetel oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 23,80 eurot ja seetõttu tema majanduslik seisund võimaldas tasuda riigilõivu osaliselt, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi täies ulatuses anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vaidlustatava halduskohtu määruse kohaselt andis halduskohus V. Romanovile menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest osaliselt, summas 13,80 eurot.

1. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Seega on halduskohus õiguspäraselt vabastanud V. Romanovi riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kuna teda ei saa pidada täielikult maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.
2. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.
3. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka määruskaebuses esitatud väited, et kaebaja peab ise ostma endale hügieenitarbeid. Tegemist on kulutustega, mille tegemine ei saa kaebaja majanduslikust seisust nähtuvalt olla kuidagi välistatud ning need ei muuda teda maksejõuetuks. Samuti puudub kohtul alus võtta menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvesse tulevikku suunatud kulutusi. Riigikohus on 12.03.
4. a määruse nr 371361-12 p-s 9 ja 12 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Samuti nentis Riigikohus,

§ 112

lg 2 2 1 p 1 ei võimalda isiku sissetulekutest maha arvata kulutusi hügieenitarvetele, toidule ja riietele. Kaebaja põhivajadused toidule ja hügieenile on tagatud riigi poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi