Obsah (8)

§ 486§ 75§ 88§ 371§ 372§ 168§ 173§ 150

2-15-115288 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-115288 Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtujurist Helgi Vinni Ulvi Anissimova Kohtuasi Condor Inkasso

§ 486lg 1 p 2.

11.09.2015 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, kohtualluvuse põhjendamiseks; kostjate kirjalike nõusolekute esitamiseks asja menetlemiseks Eesti kohtus ning täpsed andmed kostja elu-või viibimiskoha kohta. Kohus selgitab, et kirjalike nõusolekute olemasolu korral tuleb esitada nõuetekohane hagiavaldus 6-s eksemplaris (iga kostja kohta 2 eks) nii Eesti kui vene keeles koos lisadega. Kui kohtule esitatud dokument on allkirjastatud digitaalselt, peab ka allkirja kinnitusleht olema tõlgitud vene keelde, esitada lepingulise esindaja volikiri koos haridust tõendava dokumendiga; vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja esitas 25.09.2015 kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse 391,14 euro ja lisanduva viivise nõudes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus võlgnevuse nõudes tuleb jätta menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt elavad kostjad Venemaa Föderatsioonis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Kohus andis kohtumääruses tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ning kostjate kirjaliku nõusoleku esitamiseks asja arutamiseks Eesti kohtus. Kohus selgitas kohtumääruse põhjendavas osas, et „Kohtule teadaolevalt ei ela võlgnikud aadressil xxx. Võlgnik A. M. elab aadressil xxx, Venemaa Föderatsioon.Võlgnikud L. L. ja A. L. elavad aadressil xxx, Venemaa Föderatsioon. Kohus selgitab, et „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel 2 on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; artikli 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu (art 4). Palved õigusabi andmise kohta koostatakse järelepärimise esitanud lepingupoole keeles (art 5). Artikli 21 p. 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna võlgnikel puudub Eesti Vabariigis elukoht ning nad elavad Venemaa Föderatsioonis, peab olema asja menetlemiseks Eesti kohtus kostjate, A. M.`i, L. L. ja A. L. kirjalikud nõusolekud.“ Hageja esindaja viitas hagiavalduses

§ 88tulenevale kohtualluvusele, so kinnisasja asukoha järgi.

Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse kindlaksmääramisel võtta aluseks rahvusvahelises, so Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi lepingus sätestatu, mis on prioriteetseks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelistes õigussuhetes, siis ei kuulu

§ 88kohaldamisele.

Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2.).

05.10.2015 nõudekirjaga kohustas kohus hageja esindajat esitama kohtule hiljemalt 14 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest alates kostjate kirjalikud nõusolekud asja arutamiseks Eesti kohtus. Hageja esindaja on kohtunõude kättesaamist kinnitanud 12.10.

1. Nii 11.09.2015 kohtumääruses kui ka 05.10.2015 nõudekirjas hoiatas kohus hageja lepingulist esindajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel, sh kostjate kirjalike nõusolekute esitamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Puuduste kõrvaldamise lõplik tähtaeg oli 26.10.
2. Hageja lepinguline esindaja ei ole puudusi vajalikul määral kõrvaldanud, hageja on küll esitanud kohtule hagi koos lisade ja tõlgetega, tasunud täiendava riigilõivu, kuid ei ole esitanud kostjate kirjalikke nõusolekuid asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 372

lg 6 juhul kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse 3 menetlusosaliste vahel kohtumääruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata (

§ 173lg 1).

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 4