← Eesti

1-15-5626/40

Obsah (6)§ 180§ 189§ 390§ 326§ 423§ 417

1-15-5626 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2015, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-5626 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Tal

§ 180

lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi võrdsete osamaksetena 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse sai A. Filimonov kätte 06.10.2015 (kd III tl 96).

  1. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Fjodor Titov, Aleksei Boronenkov ja Vladimir Kornijenko, kuid nende osas kaebemenetlust ei toimu.
  2. 12.10.2015 registreeris Tallinna Ringkonnakohtu kantselei A. Filimonovi apellatsioonkaebusena esitatud dokumendi, milles A. Filomonov taotleb talt väljamõistetud menetluskulust sundraha 975 euro ajatamist 12 kuult 18 kuule põhjusel, et ta kannab käesoleval ajal vangistust ning vangistuse ajal tal tööd pole ning puudub ka muu sissetulek. 1 1-15-5626 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, so määruskaebekorras. Seega saab määruskaebekorras vaidlustada kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid ning ringkonnakohus käsitleb ka A. Filimonovi kaebust menetluskuludesse puutuvalt määruskaebusena.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

  1. või
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 326lg 3 (11.

ptk) teine lause lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt

§ 390

lg-st 1 kehtib

§ 326

lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel.

§ 390

lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Esitatud kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta A. Filimonov talt väljamõistetud menetluskulude suurust, vaid taotleb talt väljamõistetud sundraha ajatamist 12 kuult 18 kuule. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et see määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu

§ 326

lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus

§ 326

lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiabki, et esitatud määruskaebusel puudub edulootus ehk antud juhul on tegemist perspektiivitu taotlusega. Maakohtu otsuse kohaselt kohustub A. Filimonov talt väljamõisetud menetluskulud, sh sundraha hüvitama kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seonduvalt taotlusega ajatada menetlukulud sundraha osas 18 kuule, osutab kohtukolleegium kõrgeima astme lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv

§ 423

, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib

§ 417

, mille kolmandas lõikes viidatakse

§-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohtus A. Filimonovilt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. St, et seaduslik alus A. Filimonovi taotluse rahuldamiseks ajatada menetluskulud 18 kuu peale puudub. Ka on Riigikohtus kõnealuses lahendis täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega, kuna sellised asjaolud, mis tingiksid maakohtu otsuse muutmise väljamõistetud menetluskulude osas, selle täiendavas ajatamises puuduvad ning puudub ka seaduslik alus 2 1-15-5626 A. Filimonovi taotluse rahuldamiseks, siis tuleb Harju Maakohtu 06.10.2015 otsus jätta muutmata ja tühistamata. 5. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.