2-15-13397/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13397 Tsiviilasi K. V. hagi S. V. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. V., isikukood *, elukoht *, e-post:* Kostja S. V., isikukood *, elukoht *, e-post:* Kohtuistungi aeg
2. oktoober 2015 RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata kostja taotlus leppimisaja andmiseks.
4. Rahuldada hagi.
5. Lahutada K. V. (isikukood *) ja S. V. (isikukood * abielu, mis on registreeritud * aastal ja mille kohta on koostatud abielukanne nr *.
6. Taastada K. V. abielu eel kantud perekonnanimi - *.
7. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
8. Jõustunud kohtuotsus saata * Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 1 Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 100 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 09.09.
9. a esitas hageja K. V. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse S. V. vastu abielu lahutamise nõudes. 10.09.
10. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 23.09.2015 esitas kostja kirjaliku vastuse, milles muu hulgas taotles leppimisaja andmist. 13.10.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *. Pooltel ühiseid alaealisi lapsi ei ole, samuti puudub neil ühisvara. Hageja on seisukohal, et kostja fanaatiline kallutatus usu poole, on poolte abieluliste suhete lõppemise aluseks. Kostja, olles *koguduse liige, ei võimaldanud hagejale usulise valiku vabadust. Kui hageja ei allunud kostja usulistele veendumustele ja tõekspidamisetel, siis järgnes sellele kostja poolt karistus – tuppa kinnipanek, suhtlemise piirangud lähedastega. Kostja kirjutas hagejale ette kuidas hageja peab käituma, riietuma, rääkima, erinevates situatsioonides toimima, mida õppima. Kõige selle tulemusena oli hageja pidevalt hirmul ning elas vaimses alanduses. Hageja püüdis kodust korduvalt põgeneda, mis lõplikult õnnestus 03.03.2015, kui hageja asus elama oma ema juurde. Kostja käis korduvalt hagejat tema ema juures sõimamas ja alandamas, samuti alandas ta hageja ema. Kui hageja oli poolte ühisest kodust lahkunud, siis tegi ta kostjale korduvalt ettepanekuid abielu lahutamiseks kohtuväliselt, kuid kostja sellega ei nõustunud. Hagejal puudub usaldus ja lugupidamine kostja vastu, kelle põhitegevus ja veendumused on suunatud usulise liikumise põhimõtete järgimisele, mitte aga perekondlikule kooselule ja abikaasa väärikuse järgimisele. Hageja ei soovi leppimisaega, sest hageja soov abielu lahutada on muutumatu ja kindel. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib perekonda luua ning tulevikus lapse saada. Hageja palus taastada tema varasemalt kantud perekonnanimi. Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja kinnitas, et suured ebakõlad abielus tekkisid juba esimesel abieluaastal. Pooled on püüdnud normaliseerida oma abielulisi suhteid, kuid kostja usuliste seisukohade tõttu ei ole see õnnestunud. Hageja palus leppimisaega mitte anda ning poolte abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kogudusse astusid pooled mõlemad vabatahtlikult ning olid aktiivsed koguduse liikmed. Kostja ei ole kunagi hagejat ähvardanud ega karistanud. Intiimelu hageja ei soovinud, sest ta kartis lapsi saada. Hageja väide, et ta lahkus kodust 03.03.2015, on 2 vale. Hageja lahkus poolte ühisest elukohast 01.06.2015, olles esmakordselt soovi kodust lahkumiseks avaldanud 31.05.
11. Kostja, külastades hagejat tema ema juures, leidis hageja teise mehega intiimses olukorras. Kostja on tõotanud oma naist armastada nii heas kui halvas ning kostja jääb selle juurde. Ta on valmis hagejale andestama, ta armastab hagejat ning on kindel, et hageja muudab oma meelt, olles valmis jätkama abielu. Kui kohus poolte abielu lahutab, siis ei ole see kostja vabatahtlik soov. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikes seisukohades esitatu juurde. Kostja soovis leppimisaega kuus kuud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abielukanne nr *. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Esmalt lahendab kohus kostja taotluse leppimisaja andmiseks. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. TsMS § 357 lg 1 ja 3 järgi peatab kohus abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Menetluse võib peatada ühe korra kuni kuueks kuuks. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus leppimisaja andmiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolte ärakuulamisel selgus, et pooltel on täiesti vastupidised seisukohad oma abielulistele suhetele. Hageja on seisukohal, et abielu ei olnud kooskõlaline juba esimese abieluaasta lõpul, neil oli kostjaga palju erimeelsusi. Samas kostja hinnangul oli abielu kooskõlaline. Esimene märk, et hagejale midagi ei meeldi oli alles käesoleva aasta kevadel, kui hageja kodust lahkus. Kohus leiab, et olukorras, kus üks abikaasa märkab teise abikaasa rahulolematust alles siis, kui abikaasa kodust lahkub, annab aluse arvata, et tegelikult on üks pool abielus olnud pidevalt surutud seisundis. Hageja on seda hagis ka väitnud. On inimlik eeldus, et mõlemad abikaasad peaksid ennast abielus hästi tundma. Hageja on kirjeldanud oma hirmu ja surutuse tunnet, mida ta aastate jooksul abielus olles tundis. Kohus on seisukohal, et leppimisaega tuleks anda pooltele, kellel mõlemal on tahe abielu säilitamiseks. Kohus ei kahtle kostja soovis jätkata poolte abielu. Kuid hageja tahe lahutamiseks on niivõrd ilmne, et leppimisaja andmine on ebamõistlik. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse leppimisaja andmiseks. PKS § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 3 Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud vähemalt käesoleva aasta suvest. Pooled tegid küll jõupingutusi abielu säilitamiseks, kuid see ei toiminud. Hagejal on uus elukaaslane, kellega ta soovib luua perekonda ning tulevikus saada lapsi. Pooled on kohtule kinnitanud, et viimasel abieluaastal puudus neil intiimne lähedus. Arvestades asjaoludega, et pooled ei ela enam koos, hagejal on uus elukaaslane ning hagejale on vastuvõetamatud kostja usulised veendumused, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Hageja soovil ja Nimeseaduse § 11 alusel taastab kohus hageja abielu eel kantud perekonnanime *. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4