Obsah (5)

§ 424§ 184§ 68§ 73§ 78

Kriminaalasi nr. 1-15-8210 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 27. oktoobril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin–Jana Vaab juureso

§ 424

alusel rahalise karistusega 16 000 krooni (1022,59 €), mida Harju Maakohtu 19.04.2011.a. kohtumäärusega asendati 3.k.16.p.vangistusega ning mida M.Koroljov kandis 19.06. kuni 05.10.2015 tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 184lg 1 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Martin Koroljov´i süüdistatakse selles, et tema omandas ajavahemikus 2008. aasta november kuni detsember ühel korral Tallinna linnas XXXvahendusel XXXeeluurimisel seni tuvastamata viisil kokku vähemalt 100 tk metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Metüleendioksümetamfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul loetakse suureks koguseks 1,4 grammi. Seega Martin Koroljov, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisega (alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt käitlemisega) pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on ringkonnaprokurör Tatjana Tamm, süüdistatav Martin Koroljov ja tema kaitsjad Julia Gramma ja Andrei Veressov käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et Martin Koroljov´ile taotleb ringkonnaprokurör kohtus

§ 184

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev 01.07.2015 ja lõplikuks karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud tähtajalist vangistust tingimisi ei pöörata täielikult täitmisele, kui Martin Koroljov ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Martin Koroljov temale

§ 184

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Martin Koroljov´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 palga alammääras, s.o. 975 eurot KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,

§ 68

lg 1, 73 lg 1,3, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Martin Koroljov

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 68

arvata Martin Koroljovil eelvangistuses viibitud aeg 1 päev 01.07.2015 karistusaja hulka, kandmata karistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vastavalt

§ 73

lg 1 ja lg 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui Martin Koroljov ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Martin Koroljov´ile määratud 1 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.10.2015.a. 2 Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Välja mõista Martin Koroljov´ilt 975 eurot sundraha riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Martin Koroljov´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 3