TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2077 Otsuse kuupäev 19. oktoober 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla 13. juuli 2015 käskkirja nr 6-2/922 tühistamiseks ning äravõetud geelpliiatsi tagastamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. november 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla kinnipeetav Remo Ainsart karistati 13.07.2015 käskkirjaga nr 6-2/922 distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et 12.06.2015 kella 14.40 paiku leiti läbiotsimisel tema juurest värviline pastapliiats. R. Ainsar esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti 17.08.2015 vaideotsusega nr 1-11/424-2 rahuldamata. 2. 19.08.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R. Ainsare kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 13.07.2015 käskkirja nr 6-2/922 tühistamist ning äravõetud pastapliiatsi (mõnel pool märgitud ka kui geel- või viltpliiats) tagastamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 02.09.2015 kaebaja taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks. 1 4. Tartu Vangla palub oma 21.09.2015 kirjalikus vastuses kaebusele see rahuldamata jätta. 5. Tartu Halduskohus määras 22.09.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 05.10.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 19.10.2015. 6. 01.10.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse R. Ainsare täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused 7. Kaebaja selgitab, et ei vaidle pliiatsi olemasolu üle, vaid ta on seisukohal, et see ei liigitu Tartu Vangla kodukorra p 7.1.18 alla ning see tuleb kas talle tagasi anda või lattu paigutada. Kodukorra p 7.1.18 alla liigitumiseks peab saama teha kraapeid vangla varale ja seinale, rikkuda vangla esemeid sodides või teha värvilisi tätoveeringuid. R. Ainsar on juba oma vanglale esitatud vaides välja toonud, et tegemist on vee baasil viltpliiatsiga, mis jääb ainult imavale materjalile, muude materjalide pealt on see võimalik näpuga maha tõmmata. Riietelt on see maha pestav ning kraapeid sellega teha ei saa. Ka tätoveeringuid pole sellega võimalik teha, kuna see on vee baasil. Analoogiline viltpliiats on kaebajal juba aasta ning korduvate läbiotsimiste käigus pole seda ära võetud. Ta pole nendega midagi keelatut teinud, vaid kaarte joonistanud ja kirju kirjutanud, mistõttu tuleks ka vaadata, kas teda on otstarbekas karistada. 8. R. Ainsar on ka seisukohal, et karistuse määramisel tuleb ka tema selgitusi arvesse võtta, kuid vangla ei ole seda teinud. Ta märgib, et vastustaja on seisukohal, et ta ei saanud viltpliiatseid õiguspäraselt teel, kuid sellegipoolest omas ta neid, kuni andis koos vaidega ära ning septembri alguses andis ta ka ise punase viltpliiatsi ära, millega ta tegi ka märke kaebusele. Kui ametnikud ei võta keelatud esemeid ära, ei tähenda seda, et tal neid poleks. Faktiline viga on ka see, et tema viltpliiatsit on nimetatud geelpliiatsiks. Vastustaja vastuväited 9. Tartu Vangla selgitab, et vaidlust ei ole selle üle, et 12.06.2015 kella 14.05 ajal teostatud läbiotsimise tulemusel võeti R. Ainsarelt ära valget värvi ümbrisega roheline geelpliiats. Kaebaja arvates oli aga tegemist vee baasil viltpliiatsiga, mis ei tohiks olla keelatud. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.18 sätestab, et kinnipeetavale on vanglas keelatud muuhulgas kirjutusja joonistustarbed, v.a vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats (kuni 5
- tk)ja värvipliiatsid (12 tk). Kuna kinnipeetavale on keelatud nii vilt- kui geelpliiatsid, siis sõltumata sellest, kummaks kaebajalt äravõetud kirjutusvahendeid liigitada, olid nad mõlemad keelatud. Kodukorra punkti kaebaja vaidlustanud ei ole. 10. Vangistusseaduse (VangS) § 63 lõike 1 kohaselt on kinnipeetavale õigus kohaldada distsiplinaarkaristust vangistusseaduses, vangla sisekorraeeskirjades või muudes õigusaktides sätestatud nõuete süülise rikkumise korral. Kuna kodukorra punkt on kehtiv, siis kaebaja isiklik arusaam, mida ühe või teise kirjutusvahendiga saab või ei saa teha, ei oma karistuse määramisel tähendust. Tartu Vangla on seisukohal, et käskkirja tühistamiseks ei ole alust. Samuti ei ole alust äravõetud kirjutusvahendi tagastamiseks, kuna kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et see ese kuulub temale ning ta on saanud selle õiguspärasel teel. Tegemist oli ka Tallinna Vanglas keelatud esemega, mistõttu ei olnud R. Ainsarel võimalik geelpliiatsit seaduslikul teel saada. 2 Kohtu seisukoht 11. Vaidlus ei ole selle üle, et 12.06.2015 eseme leidmise ja äravõtmise aktiga nr 2040 (tl 12) võeti 12.06.2015 kella 14.05 ajal teostatud läbiotsimise käigus ära kaebaja taskust valget värvi rohelise tindiga geelpastakas. Selle kohta koostati samal päeval ka ettekanne nr 3176 (tl 10). Vaidlus on selles, et kaebaja leiab, et äravõetud oli vee baasil viltpliiats, mis ei ole keelatud ese ja seega 13.07.2015 käskkiri nr 6-2/922, millega kaebajat karistati keelatud eseme omamise eest noomitusega, kuulub tühistamisele ja äravõetud pliiats tagastamisele. 12. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.18 kohaselt on keelatud kunsti-ja kontoritarbed, kirjutus-ja joonistusvahendid, välja arvatud vangla vahendusel soetatud või vanglasse saabudes kaasas olnud töötav ja lahtikäiv või läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats (kuni 5
- tk)ja värvipliiatsid (12 tk). Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et keelatud esemeta liigitamise seisukohalt ei oma tähtsust, kas ära võetud ese kvalifitseeritakse viltpliiatsi või geelpastakana, sest kuivõrd tegemist ei ole sinise pastapliiatsi ega värvipliiatsiga, on tegemist igal juhul keelatud esemega. 13. Tartu Vangla kodukorra p 7.1.18 on kehtiv ning selle kehtivust ei ole käesolevas kohtumenetluses ka vaidlustatud. Seega oli tegemist kaebajale täitmiseks kohustusliku haldusaktiga ning kohtul puudub vajadus kontrollida selle õiguspärasust. Vastustaja leidis, et kõnealuses punktis nimetatud esemed on ohtlikud mitmel põhjustel (näiteks, tätoveeringu tegemiseks ja seega seavad ohtu isikute elu ja tervise). Erinevat tüüpi kirjutusvahendid kõlbavad väikesemõõduliste keelatud esemete peitmiseks ning samuti raskendavad läbiotsimisi. Kohus on tuvastanud, et kaebajalt ära võetud eseme näol ei ole igal juhul tegemist sinise pastapliiatsi või värvipliiatsiga, mis on Tartu Vanglas lubatud. Käesolevas asjas ei oma tähtsust see, et kaebajal oli väidetavalt kasutusel mitu viltpliiatsit ja vanglaametnikud ei ole neid varem ära võtnud. Asjaolu, et keelatud eset ei ole varem ära võetud, ei muuda vanglas keelatud eset vanglas lubatud esemeks. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 65 lõikest 1 tulenevalt ei olnud vangla keelatud eseme äravõtmiseks mitte õigustatud, vaid ka kohustatud. Kui vastab tõele, et R. Ainsar valdas keelatud eset pikemat aega, kinnitab see vastustaja seisukoha, et vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning reeglina on neid esemeid väga keeruline läbiotsimisel leida. 14. Kaebaja süü on tõendatud distsiplinaarmenetluse materjalidega. Vaidlustavas käskkirjas on argumenteeritud piisavalt valitud karistuse liik ja selle otstarbekus. Noomitus on kõige leebem distsiplinaarkaristuse liik, mistõttu ei kahtle kohus distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuses. Vaidlustatud käskkiri vastab haldusakti nõuetele, on seega õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Sellel põhjusel ei kuulu tagastamisele ära võetud keelatud ese ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 15. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 3