3-15-1212/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-15-1212

1. oktoober 2015 Eda Muts Sergei Jelagini kaebus Tartu Vangla 16.03.
2. a käskkirja nr 6-2/283 tühistamiseks. Kirjalik menetlus Kaebaja – Sergei Jelagin Vastustaja – Tartu Vangla
3. Jätta Sergei Jelagini kaebus rahuldamata.
4. Jätta Sergei Jelagini menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20.11.
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Vangla määras 16.03.
7. a käskkirjaga nr 6-2/283 (tl 4) kinnipeetav Sergei Jelaginile distsiplinaarkaristusena noomituse Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt hoidis S. Jelagin 16.02.2015 kambris isiklikku telerit Funai, mille HDMI pesalt oli eemaldatud turvakleebis.
8. S. Jelagin esitas distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamiseks vaide (tl 40-41), mis jäeti Tartu Vangla 17.04.
9. a vaideotsusega nr 1-11/119-2 (tl 5) rahuldamata.
10. S. Jelagin esitas 11.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 16.03.
11. a käskkirja nr 6-2/283 tühistamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused
12. Kaebuse kohaselt oli varasema praktika kohaselt kinni kleebitud teler USB-avad, kuid mitte HDMI-avad. Kuna vangla hakkas HDMI-avasid kinni kleepima alles
13. aastal, ei saa vastata tõele väide, et kaebaja teleril on HDMI-kleebis varem olnud, kuid eemaldatud. Vangla ei ole tõendanud kleebise jälgede, s.o väidetavate „valgete täppide“ olemasolu, ning seda ei saa enam kontrollida, kuna nüüdseks on HDMI-ava üle kleebitud.
15. aasta alguses andis vangla direktor väidetavalt suulise korralduse HDMI-avade kinni kleepimiseks. Kuna direktori korraldust ei avalikustatud ja kinnipeetavaid sellest ei teavitatud, siis oli tegemist kehtetu korraldusega. Seega puudus õiguslik alus HDMI-avade kleepimiseks ning tegemist ei olnud süülise rikkumisega vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 mõistes. Seoses teistelt kinnipeetavatelt saadud infoga andis kaebaja
16. a jaanuaris enda kontaktisikule teada, et tema teleri HDMI-pesal ei ole turvakleebiseid, kuid kontaktisiku väitel ei olnud vaja midagi teha. Vastustaja on rikkunud VangS § 63 lg-s 3 kehtestatud topeltkaristamise keeldu, kuna kaebajat karistati noomitusega ning teleri äravõtmisega 30 päevaks, kuigi telerid, mida kleebitakse avalduse alusel, tagastatakse samal või hiljemalt järgmisel päeval.
17. Kaebaja esitas taotlused küsitleda Tartu Vangla tehnikalao töötajaid ja kinnipeetavaid enne
18. a toiminud kleebistamispoliitika kohta ning nõuda vastustajalt välja kõik menetlusdokumendid distsiplinaarmenetlustes, mis on alustatud põhjusel, et kinnipeetava televiisori HDMI-pesal puudus turvakleebis. Vastustaja vastuväited
19. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja põhjendused, mis puudutavad teabenõudele tähtaegselt vastamata jätmist, tema võimalikku topelt karistamist, direktori korralduse kehtivust ja HDMI pesade kleepimise õiguslikku alust, on asjasse mittepuutuvad, kuna need ei mõjutanud kaebajale kodukorra p 8.4.
20. sätestatud kohustuse rikkumise eest distsiplinaarkaristuse määramist.
21. Kaebaja taotlus vangla töötajate ja kinnipeetavate küsitlemiseks on põhjendamatu, kuna vastustaja ei vaidle vastu kaebaja poolt avaldatule, et korraldus kambris olevate telerite HDMI pesade kleepimiseks tuli 2015 aasta alguses, misjärel kinnipeetavad esitasid ise taotlusi enda telerite HDMI avade kleepimiseks.
22. Kaebaja enda poolt selgitatu, et vangla hakkas HDMI avasid kleepima
23. aasta algusest, et kinnipeetavad hakkasid esitama taotlusi kambris olevate teleritel HDMI avade kleepimiseks, et kinnipeetavate seas levis teave, et kleepimata HDMI avadega telerid võetakse ära, on selge tõendus sellest, et kinnipeetavatele s.h ka kaebajale oli teada nii uus telerite HDMI avade kleepimise korraldus, kui ka see, kuidas nad selles olukorras pidid toimima ning milline on võimalik tagajärg, kui HDMI ava on kleepimata. Asjaolu, et 2015 aasta algusest hakati kleepima ka neid HDMI avasid, mis olid kleepimata, ei tähenda automaatselt seda, et 2013 aastal kaebaja telerile ei pandud turvakleebist selliselt, et kõik ühes reas olevad avad sh ka HDMI oma, olid kleebisega kaetud.
24. Õige ei ole kaebaja väide, et teleril kleebise eemaldamisest nähtavad jälgi ei ole võimalik enam kontrollida. Kaebaja telerist tehti distsiplinaarmenetluse käigus foto (protokolli lisa), millelt on näha turvakleebise eemaldamisest jäänud valged täpid. Kuna kaebaja teleril oli 16.02.2015 läbiotsimise ajal HDMI avalt turvakleebise eemaldamise jäljed, siis on sellega ümberlükatud kaebaja väide, et ava ei ole olnud vangla poolt kleebitud ning sisuliselt ei oma asjas tähtsust, mis ajahetkel see kleebis oli pandud. Kuna kinnipeetav vastutab enda kambris 2 olevate isiklike esemete eest, siis oli temale rikutud kleebisega teleri kambris hoidmise eest distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane ning käskkirja tühistamiseks ei ole alust. Kohtu seisukoht
25. Vaidlusaluse käskkirjaga on kaebajat karistatud noomitusega Tartu Vangla kodukorra p-s 8.4.4 kehtestatud nõuete rikkumise eest. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 8.4.4 on kinnipeetaval keelatud elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning kohustus seadme purunemise korral või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel see koheselt ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, turvakleebised rikutud, ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja lattu paigutamisele. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja televiisori HDMI-pesal ei olnud 16.02.2015 turvakleebist. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja oli eemaldanud HDMI-pesalt turvakleebise ning kas kaebajale oli teatavaks tehtud vangla direktori suuline korraldus, et HDMI-pesadel peab olema turvakleebis.
26. Vaidlustatud käskkirjas on selgelt välja toodud, et kaebaja televiisorile olid paigaldatud turvakleebised „Security Seal“, kuid HDMI ava oli lahtine ja turvakleebisel kirje „Security“, lõppsõna „Seal“ puudus, ning lisaks olid teleri korpusel visuaalselt nähtavad kleebise jäljed. Kohus leiab, et eelviidatud vastustaja selgitused distsiplinaarmenetluse protokollis ja vaidlustatud käskkirjas ning distsiplinaarmenetluse protokollile lisatud foto kaebaja telerist (tl 39) kogumis kinnitavad, et kaebaja telerile kleebitud turvakleebis oli rikutud ja osa turvakleebisest eemaldatud. Puuduolev osa turvakleebisest ja HDMI pesa ümber asetsevad jäljed viitavad selgelt sellele, et turvakleebis kattis esialgu ka HDMI pesa. Ühtlasi on alusetu kaebaja väide, et HDMI pesale ei ole turvakleebist paigaldatud, ning ilmselt oli vastav kleebis telerile paigaldatud enne kui tekkis kohustus HDMI pesa turvakleebisega katta. Kuna tegemist oli kaebaja televiisoriga, siis pidi kaebaja olema ise hoolas rikutud turvakleebise asendamisel ning määrav ei ole, kes turvakleebise eemaldas.
27. Tartu Vangla kodukorra p 8.4.4 kohustab kinnipeetavat turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel elektriseadet ära andma ning selgitab, et rikutud turvakleebistega elektriseadmed kuuluvad äravõtmisele ja lattu paigutamisele. Seega ei ole antud asja lahendamisel oluline, kas kaebajale oli teatavaks tehtud vangla direktori suuline korraldus HDMI pesade turvakleebisega katmise kohustusest, kuna turvakleebise rikkumine ja osaline eemaldamine kvalifitseerub Tartu Vangla kodukorra punkti 8.4.4 rikkumiseks sõltumata sellest, kas kaebajale oli teatavaks tehtud korraldus HDMI pesade turvakleebisega katmise kohta.
28. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse vangla töötajate ja kinnipeetavate küsitlemiseks, kuna selleks puudub vajadus. Samuti ei pea kohus vajalikuks nõuda vastavalt kaebaja taotlusele välja kõiki HDMI-pesade eest määratud karistusi, kuna puudub alus kahelda vastustaja väites, et distsiplinaarkaristus määrati vaid neile kinnipeetavatele, kelle televiisoritel olid vangla hinnangul nende poolt paigaldatud turvakleebised eemaldatud. 3
29. Kaebaja väited seoses hilisemale teabenõudele ja selgitustaotlusele vastamisega ei ole antud haldusasja lahendamisel asjasse puutuvad, mistõttu kohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei mõjuta asja lahendust see, et kaebaja väitel oli ta kontaktisikule suuliselt teatanud turvakleebise puudumisest – vastavalt Tartu Vangla kodukorra p-le 8.4.4 pidanuks kaebaja siiski esitama avalduse uue turvakleebise paigaldamiseks. Kaebaja seisukoht, et teda on topelt karistatud, on alusetu, kuna reaalselt on kaebajale määratud üks distsiplinaarkaristus, s.o noomitus. Asjaolu, et kaebaja televiisorile turvakleebise paigaldamine ja tagastamine võttis aega, ei tähenda, et tegemist oleks karistamisega.
30. Kohtu hinnangul on vastustaja määranud kaebajale õiguspäraselt distsiplinaarkaristuse põhjusel, et kaebaja hoidis enda käes (osaliselt) eemaldatud turvakleebisega telerit ja rikkus sellega Tartu Vangla kodukorra punkti 8.4.
31. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne. Vaidlusaluse käskkirja andmisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid, vorminõudeid ja kaalutlusreegleid. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus vastuväidete esitamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja karistuse määramisel arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ega ole tuginenud tähendust mitteomavatele ajaoludele.
32. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla 16.03.
33. a käskkiri nr 6-2/283 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega jääb kaebus rahuldamata.
34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 25.05.
35. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 4