4-15-7467/8

4-15-7467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-7467 (2316,15,010512; 2316,15,011972) Kohtunik Märt Toming Tõlk Natalia Senkevitš Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Aleksei Källe, ik 38608160299, elukoht: XXX, asukoht: Vangla Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Aleksei Källe süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 16 (kuusteist) päeva.
3. Mõistetud arest 16 (kuusteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 28.04.2014 otsusega nr 1-152604 mõistetud 5 kuu ja 29 päevase vangistuse ärakandmisest.
4. Aleksei Källelt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Aleksei Källe, 4-15-7467, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Källele posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile.
5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme 1 päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 23.10.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 13.08.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1472381 nähtuvalt peeti 13.08.2015 kell 11.05 Tallinnas Sõle 29 juures kinni Aleksei Källe, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena amfetamiini, metamfetamiini, metadooni, klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. 17.09.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1438026 nähtuvalt peeti 17.09.2015 kell 11.20 Tallinnas Tuulemaa 5 juures kinni Aleksei Källe, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena amfetamiini, metamfetamiini, metadooni ja fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on metadooniravil, ei tea kust tuli amfetamiin ja metamfetamiin organismi. Kasutab ainult metadooni, mis on arsti välja kirjutatud. Teise episoodi kohta tunnistab, et on kasutanud metadooni ja fentanüüli, viimast ainet arst välja kirjutanud ei ole. Amfetamiini ja metamfetamiini kohta ei oska midagi öelda. Kannab karistust 6 kuud alates 21.10.
7. Ei ole küsitud karistusega nõus, liiga karm karistus. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks aresti 20 päeva, ära kanda Rahumäe tee 6/
8. Samuti välja mõista menetluskulu 70 eurot. Karistus kuulub ärakandmisele pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, joobeseisundi tuvastamise saatekirju, millede kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena esimesel korral narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini, samuti metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus ning teisel korral amfetamiini, metamfetamiini, fentanüüli ja metadooni sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik eitab amfetamiini ja metamfetammini tarvitamist, ometigi on selliseid aineid tema organismist tuvastatud kahel korral järjest kuu aja pikkuse vahega. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et menetlusalust isikut on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, ei pea kohus menetlusaluse isiku süüd eitavaid ütlusi usaldusväärseks. Tegemist on isikuga, kes regulaarselt tarvitab narkootilisi aineid ja tewda on korduvalt sarnaste süütegude toimepanemis eest karistatud, mis viitab isiku samalladsele käitumisele aastate jooksul ning kohtu arvates on ka süüteo toimepanemise viis ning sarnaste süütegude toimepanemine kaudseks tõendiks süütegude toimepanemisele. Kohtupraktika kohaselt on kaudseks tõendiks ka keelatud ja sarnaste ainete tuvastamine isiku organimsis, mistõttu viitab ka ainete leidmine tema organismis kaudselt keelatud ainete tarvitamisele. Seetõttu moodustub kaudsete tõendite kogum, mis on piisav menetlusaluse isiku süü tuvastamiseks. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2 19.08.2015 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, fentanüül ja metadoon II nimekirja. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt on arst metadooni kasutamise kohta teinud ettekirjutuse ja ta tarvitab metadooni. Samas puuduvad andmed, et menetlusalusele isikule oleks tehtud arsti poolt ettekirjutust amfetamiini, metamfetamiini või fentanüüli tarvitamiseks ning kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini, metamfetamiini või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on Aleksei Källe käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut regulaarselt karistatud varavastaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras, kuigi eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest oli 18 päeva. Seega kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest, peab kohus vajalikuks mõista karistuseks määra, mis vähesel määral ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Kuna menetlusalune isik kannab hetkel temale varavastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud vangistust, siis tuleb menetlusalusele isikule mõistetava aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule mõistetud vangistuse ärakandmisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3