Obsah (8)

§ 184§ 61§ 392§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-11-11595 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11595 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekre

§ 184

lg 2 p 1,2 - § 22 lg 2 järgi ja

§ 61lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Juri Fjodorov tunnistati süüdi

§ 392

lg 2 p 2 - § 25 lg 2 - § 22 lg 2 järgi ja

§ 61lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Juri Fjodorovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.12.2009.a kuni 18.12.2009.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.11.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust ning Juri Fjodorovile liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juri Fjodorov kannab nimetatud karistust alates 18.04.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, vanglakaristust kannab ta üheteistkümnendat korda Kuritegude laad on jäänud samaks. Varasemalt on isikut karistatud peamiselt varavastaste kuritegude eest ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo ajendiks on rahalise kasu saamine ning soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Praegune süüdimõistmine on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele kihutamine, mis oli toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud

§-s 184 sätestatud süüteo; keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslikule sisse- ja väljaveole teiste isikute kallutamise eest. Alates 30.04.2015 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Juri Fjodorov on vangistuse jooksul osalenud tugigrupi Corrigo töös ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel, AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis ning alates 29.06.2015 on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Isik on osalenud ka riigikeele kursustel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel Juri Fjodorovil kindel elukoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel omab isik sissekirjutust xxxx. Kinnipeetaval on võimalus vabanemisjärgselt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna saamiseks ning esialgselt on tal võimalik ööbida varjupaigas. Kinnipeetav omab keskeriharidust (omandanud keevitaja eriala). Kursustel on isik lisaks õppinud kõiki ehituserialasid. Vangistuses on kinnipeetav läbinud riigikeele kursused A1 tasemel, A2 taseme eksam jäi sooritamata. Isik on oma sõnul liiga vana, et keelt õppida. Enamasti töötas isik ametlikult, kuid on töötanud ka mitteametlikult ja olnud töötu. Kinnipeetav on käinud ehitustöödel Soomes, viimati töötas ehitustöödel mitteametlikult. Kinnipeetava sissetulek kuus ulatus 700-800 euroni koos pensioniga. Isiku väitel umbes 3 kuud enne vahistamist ta ei töötanud. Olenemata sissetuleku suurusest, oli suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kinnipeetav ei oska majanduslikult toime tulla, mida näitavad ka tema kuriteod. Isik kasutab raha mõnuainete hankimiseks, sest on narkosõltlane. Vabanemisel kinnipeetaval kindel töökoht puudub. K-raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 4545,11 eurot, vabanemisfondis on 396,52 eurot. Lähedastega kinnipeetav ei suhtle, tema vanemad on surnud. Isiku sõnul on tal head suhted endise elukaaslase pojaga, seevastu endise elukaaslasega on suhted katkenud. Suhtlusringi kuulusid kuritegeliku minevikuga inimesed, kellega väidetavalt isik enam ei suhtle. Kinnipeetav ei pea end mõjutatavaks, kuid leiab, et elustiili muutmiseks on vajalik ka keskkonna vahetus. Isik ei hooli oma tegude tagajärgedest, ei kahetse toimepandud kuritegu ning leiab õigustusi oma tegevusele. Kinnipeetaval on probleem alkoholiga ja on tõendeid selle kohta, et ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid, olles alkoholijoobes. Isik ise alkoholiga seotud probleemi ei tunnista. Kinnipeetaval on diagnoositus narkosõltuvus. Juri Fjodorov hakkas oma sõnul kanepit 3 tarvitama 20-aastaselt 2 korda päevas, heroiini 29-aastaselt 1 kord päevas süstimise teel ja 44aastaselt amfetamiini 2 korda päevas süstimise teel. Kinnipeetav oli seotud narkootikumide müügiga materiaalse kasu saamise eesmärgil ja veel sellepärast, et olla nendega ise pidevalt varustatud. Isikule on pakutud sõltuvusravi kohaldamise võimalust peale vabanemist, millest ta aga keeldus, väites, et tal ei ole enam probleeme narkootikumidega ning ta saab ise hakkama. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ja xxxx. Kinnipeetav ei ole vägivaldselt käitunud. Isikut on korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Sellisest käitumisest on isikul välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. Vaatamata sellele, et isikut on korduvalt karistatud, ei ole ta teinud sellest vastavaid järeldusi. Kinnipeetav ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist, tarvitab alkoholi ja narkootikume, tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Peale vabanemist soovib kinnipeetav leida töö- ja elukoha. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, mida näitab tema korduv kriminaalkorras karistatus. Isik on ohtlik avalikkusele. Ohtlikkus seisneb kinnipeetava puhul narkootikumide vahendamises ning materiaalse kahju tekitamises. Oht on suurem, kui isikul on tekkinud majanduslikud raskused või kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata Juri Fjodorovile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 16.10.2016 ning käitumiskontrolli ajaks kohustada Juri Fjodorovi täitma

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kinnipeetava kohta on taotluses esitatud lähedaseks elukaaslane J P, kellele helistamised on olnud tulemusteta, sest telefon on välja lülitatud, kodukülastusel aadressile xxxx ust ei avatud. Rahvastikuregistris on kinnipeetava suhete alla märgitud abikaasa J F. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Tema kuritegelik käitumine on muutusteta

1. aastast. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on isikut määratud 1-l korral, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Tegevused/kohustused on kriminaalhooldaja jätnud oma arvamuses määratlemata. Juri Fjodorov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Poolvend lubas tal enda juures elada, kuid tegemist on linna korteriga ja linn ei andnud selleks luba. Seega ametlikult elukohta tal praegu ei ole. Abikaasa sõitis tal xxxx ja elukaaslane elab suvilas. Kohtuotsuses olevas elukohas xxxx tänaval oli üürikorter, kus ta elas siis, kui elukaaslasega riidu läks. Kinnipeetava väitel leiab ta endale kindlasti elukoha ja poolvend on ka nõus ta vastu võtma. Ta on nõus täitma kõiki tingimusi, mis kohus talle paneb. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Juri Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 22.07.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. J. Fjodorovi käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, (mh väljaspool vanglat) töötamine, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada eelnimetatud süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning käitumiskontrolliga, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks J. Fjodorovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on 4 tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 16.10.
2. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Katseaja lõpuks palutakse lugeda karistusaja lõpp (16.10.2016). Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu Juri Fjodorovi tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juri Fjodorov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta 11 korda. Juri Fjodorovi kuritegelik käitumine on olnud muutusteta 1980. aastast. Käesoleval ajal kannab isik karistust esimese raskusastme kuritegude toimepanemise eest. Kinnipeetav ise toimepandud kuritegu ei kahetse. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on olnud enamasti varavastased ja narkootikumide käitlemisega seotud, kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud rahalise kasu saamise eesmärk ning soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu isiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ning kohtul ei ole kujunenud kindlust selles, et isik vabanemisel majanduslike raskuste tekkimisel narkootiliste ainete tarvitama asumisel uuesti varavastaseid või narkootikumide käitlemisega seotud kuritegusid sooritama ei hakka. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Tal on küll võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalelamispinna saamiseks ning esialgselt on tal võimalik ööbida varjupaigas, kuid tegemist ei ole alalise elukohaga. Kindla elukoha puudumine ei võimalda teostada isiku suhtes kriminaalhooldust. Samuti puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Kohtul puudub teadmine isikutest, kes võiksid kinnipeetavat vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetada. Isiku suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse minevikuga inimesed, kellega väidetavalt isik enam ei suhtle. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, sest varavastased kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes olles. Isik ise alkoholiga seotud probleeme ei tunnista. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Toimepandud narkootikumidega seotud kuriteod on seotud narkootikumide müügiga materiaalse kasu saamise eesmärgil ning et olla ise narkootikumidega varustatud. Isikule on pakutud vabanemisjärgselt sõltuvusravi kohaldamist, kuid isik keeldus, kuna oma sõnul tal probleemi enam narkootikumidega ei ole ning ta saab ise hakkama. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 30%, millise näol on tegemist keskmiselt arvestatava riskiga. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada, kuna isik on ka varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Juri Fjodorovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on isik osalenud Corrigo tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud riigikeele kursustel. Kinnipeetav on olnud vangistuse jooksul tööga hõivatud, varasemalt vangla majandustöödel, seejärel AS Eesti Vanglatööstuse 5 metallitsehhis. Alates 30.04.2015 viibib kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 29.06.2015 töötab väljaspool vanglat. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik