Obsah (4)

§ 46§ 36§ 89§ 45

Haldusasi 3-14-52497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 16.10.2015.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-52497 Haldusa

) § 36 lg 1 p 7 ning § 43 lg 3 p ja lg 5 alusel kehtetuks B. K.le väljastatud relvaluba nr RL 0727078 (tl 9-10). Otsuse põhjenduse kohaselt „B.K. ei teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit elukoha vahetamisest ning hoidis tulirelvi kuni 2014 aasta aprillini elukohas, kus ta ise ei elanud, kuigi B.K.l on olnud piisavalt aega muudatuste vormistamiseks ning relvakapi paigaldamiseks oma tegelikku elukohta. B.K. ei hoidnud tulirelvi ja laskemoona relvakapis, seega B.K. ei hoidnud relvi ja laskemoona nõuetekohaselt ega välistanud neile kõrvaliste isikute juurdepääsu, pannes toime tulirelva käitlemise nõuete rikkumise

§ 46lg 1, 3, 6 järgi.

Tegemist on raske rikkumisega, kuna selle tagajärjel on ohustatud enda ja teiste isikute turvalisus“.

1. B.K. esitas 17.10.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna 22.09.2014.a otsuse nr 4.2-1/12687-7 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kohtunik võttis 28.10.2014.a kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks PPA (tl 13). Tallinna Halduskohtu esimehe 26.02.2015.a jagati asi lahendamiseks ümber Tallinna kohtumaja kohtunikule, kes võttis kaebuse oma menetlusse 04.03.2015.a (tl 44). Kaebaja ja vastustaja teatasid vastavalt 02.09.2015.a ja 18.03.2015.a kohtule, et ei taotle seoses kohtukoosseisu muutumisega eelmise kohtukoosseisu poolt tehtud menetlustoimikute kordamist (tl 48, 56).
2. Kaebaja on seisukohal, et kaevatava otsusega on rikutud tema õigusi. Kaebaja peab tema poolt toimepandud

§ 46

lg 1, 3 ja 6 nõuete rikkumist enam formaalseks kui sisuliseks ning leiab, et relvaloa tühistamise otsuse langetamisel pole kohaldatud kaalutusõigust. Kaebaja peab aga oluliseks kaalutusõiguse kohaldamist, eelkõige toimepandud rikkumise iseloomu ja kaebaja isikut silmas pidades. Tuvastatud rikkumine ei toonud endaga kaasa mingisuguseid kahjusid ega seadnud ohtu kellegi elu või tervise. Kaebaja on kandnud relva ja olnud jahimees üle 30 aasta ega ole selle aja jooksul kordagi karistatud jahi- või relvakandmise eeskirjade rikkumise eest. 4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaevatav haldusakt on kooskõlas

ja haldusmenetluse seaduse nõuetega. Käesoleval juhul esines

§ 36lg 1 p 7 nimetatud asjaolu.

Kaebaja ei saa halduskohtumenetluses vaidlustada väärteomenetluse otsust. Seega on jõustunud väärteootsusega tõendatud, et kaebaja ei hoidnud tulirelvi

nõuete kohaselt.

§ 36

lg 1 p 7 sõnastus on imperatiivne, kohustades haldusorganit reageerima ja tunnistama relvaloa kehtetuks. Säte ei anna haldusorganile kaalutlusõigust ega valikut erinevate sanktsioonide vahel. Vastustaja andis kaebajale võimaluse olla ära kuulatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 5.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja on 08.08.2014.a karistatud väärteomenetluse korras

§ 89¹ lg 1 alusel tulirelva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest.

Nimetatud andmed nähtuvad kiirmenetluse otsusest nr 10220132110191 ja karistusregistri teatest (tl 26-27). Otsusest nähtuvalt ei hoidnud kaebaja laskemoona ja nelja tulirelva relvakapis (

§ 46lg 3 ja 6), vaid laskemoona magamistoa- ja relvi esikukapis.

Vastavalt

§ 36

lg 1 p-le 7 ja § 43 lg 3 p-le 2 tunnistab PPA relvaloa kehtetuks kui loa omaja on väärteomenetluse korras karistatud relva ja laskemoona hoidmise nõuete rikkumise eest. Seega esines alus kaebajale väljastatud relvaloa nr RL 0727078 kehtetuks tunnistamiseks. 5.2 Kohus nõustub pooltega, et eeltoodud

regulatsioon ei võimaldanud PPA-l kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõigust. Siiski on kohus seisukohal, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne ja seega õiguspärane. Esiteks on relvaloa kehtetuks tunnistamine põhimõtteliselt õige riigi reaktsioon isikute suhtes, kes kõrgendatud ohu allikaid tulirelvi ja laskemoona - lohakalt (st

nõuetele mittevastavalt) hoiavad ning seeläbi üldist turvalisust ohustavad. Seadusandja võib kehtestada selliseid regulatsioone, kus menetlejal ei ole kaalutlusõigust ja relvaluba tuleb kohustuslikus korras kehtetuks tunnistada (vt RKPJKo 3-4-1-1010, p 65). Teiseks on see otsus õige ka käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades. Asjaolu, et kaebaja peab enda toimepandud rikkumist ise formaalseks (tl 6p), näitab, et ta ei ole mõistnud oma teo ohtlikkust ega relva ja laskemoona hoidmise nõuete eesmärki, milleks on muuhulgas välistada neile kõrvaliste isikute juurdepääs ja seeläbi ennetada ohtu teiste inimeste elule ja tervisele (

§ 45lg 2).

Lohakat suhtumist kinnitab ka mittevaieldav asjaolu, et kaebaja ei täitnud relvade ja laskemoona hoidmisel ka

§ 46

lg 1 nõudeid, mis kaebaja endise abikaasa seletusest piirkonnapolitseinikule nähtuvalt kestis aastaid (tl 9p). Elukohavahetustest informeeris kaebaja PPA-d alles pärast politsei poolset

nõuete täitmise kontrolli ning relvade ja laskemoona hoiule võtmist (tl 23-24). Kolmanda isiku kaudu ilmutatud kahetsust ei pea kohus veenvaks (vt kaebaja poolt 28.12.2014.a kohtule esitatud MTÜ Suislepa Jahiseltsi 10.12.201[4].a kiri; tl 38). 6. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3